NordenBladet — Euroopa Liidus luuakse oma kaitsejõude, kus osaleb 10 riiki, kutse on saanud ka Soome. Euroopa kaitseprojekti juhtriik on Prantsusmaa. Lisaks osalevad projektis Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania, Holland, Belgia, Portugal, Taani ja Eesti.
Euroopa kaitsejõudude eesmärk on kiire reageerimine rahvusvahelistele konfliktidele. Euroopa interventsioonimehhanismiks nimetatud projektist kirjutas väljaanne Politico.
Kõigi osalevate riikide kaitseministrid kirjutavad leppele alla juba juunikuus Pariisis. Projektis osalema on kutsutud ka Soomet, lisaks on kutse saanud Rootsi ja Norra.
Soome pole kutsele veel vastanud. Soome kaitsejõud analüüsivad projektis osalemise mõjusid. Juunikuuks leppe allakirjutamise hetkeks Soome veel projektiga liituda ei jõua.
Soome kaitsejõud analüüsivad, mida projektiga liitumine Soomele tähendab, mis see maksab ja mis on Soomel sellest võita. Pärast seda tehakse poliitiline otsus.
Prantsusmaa pole projekti eestvedaja pelgalt heast tahtest: Prantsusmaa soov on, et teised liitlased osaleksid Prantsusmaa juhitavatel operatsioonidel Aafrikas endistes Prantsuse kolooniates. Prantsusmaa leiab, et on endistes kolooniates puhkenud konfliktides jäänud liiga üksi.
Aafrika konfliktid on Soomele kauged. Soome kaitseminister Jussi Niinistö on varem öelnud, et Soomel pole sellest midagi võita, kuna Soome jaoks on tähtsaim oma maa kaitsevõime. Peaminister Juha Sipilä jaoks on aga Euroopa kaitsejõudude loomine olnud südameasi.
Prantsusmaa on asja laiemalt ette võtnud. Nimelt soovib Prantsusmaa, et liitlaste ohvitserid õpiksid Prantsuse sõjakoolides. Läänemere riikidest osalevad projektis Taani ja Eesti. Mõlemad on olnud sunnitud osalema operatsioonidel, mis on toonud kaasa kaotusi.
Suurbritannia astub küll EL-ist välja, aga sõjalistelt kavatseb jätkata koostööd. Suurbritannial on sarnaselt Prantsusmaaga huvid endistes kolooniates. Süürias võitleb Suurbritannia koos Prantsusmaa ja USA-ga.
Mõnel riigil nagu Saksamaa on raske Prantsuse ettepanekust ära öelda. Politico märgib, et ühise kaitsejõu loomine on kulgenud vaevaliselt, kuigi möödunud aastal lubasid osaleda 25 liikmesmaa esindajad. Prantsuse president Emmanuel Macron kavandab juba sügiseks ühiseid sõjalisi üksusi, eelarvet ja sekkumist olukordadesse, kuhu NATO ei puutu.