Eesti Vabariigi hümn (National Anthem of Estonia) on koorilaul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes.

Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa hümniks. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn.

Eesti hümni sõnad:

„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“
(muusika Fredrik Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen)

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Millised kombed on kohustuslikud Eesti hümni lauldes või kuulates?

Eesti hümni ajal järgitakse järgmisi üldisi kombeid, mis väljendavad austust riigi ja rahvussümboli vastu. Kuigi reeglid pole seadusega määratud, on tavaks järgida järgmisi käitumisjuhiseid:

Püsti seismine: On kombeks seista püsti hümni ajal, nii lauldes kui ka kuulates. Püsti seismine väljendab austust riigi ja hümni vastu.

Vaikne ja tähelepanelik käitumine: Kui hümn mängib, on tavaks olla vaikne ja keskendunud, vältides rääkimist, liikumist või tähelepanu hajutamist. See kehtib ka pealtvaatajate puhul.

Peakate eemaldamine: Välitingimustes on tavaks, et mehed võtavad hümni ajal mütsi või muu peakate peast, kui see ei ole osa ametlikust riietusest (näiteks sõjaväe või rahvariiete puhul). See on viis lisada austust ja pidulikkust.

Reklaam:

Mis on Eesti hümni pealkiri?
Eesti hümni pealkiri on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.

Kes kirjutas Eesti hümni muusika?
Eesti hümni muusika kirjutas soome helilooja Fredrik Pacius aastal 1848.

Kes kirjutas Eesti hümni sõnad?
Eesti hümni sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen, kes kohandas soome hümni muusikale eestikeelsed sõnad.

Millal mängiti Eesti hümni esmakordselt?
Eesti hümni mängiti esmakordselt avalikult aastal 1869 Tartu laulupeol. Eesti hümn oli alates esimesest laulmisest populaarne rahvuslaul, kuid ametlikuks hümniks sai see pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918. aastal.

Kas Eesti hümni muusika on sama kui Soome hümnil?
Jah, Eesti ja Soome hümnidel on sama meloodia. Muusika autor on Fredrik Pacius ja mõlema hümni viis põhineb tema loodud laulul „Maamme“ (Soome hümn).

Miks on Eesti ja Soome hümnidel sama meloodia?
Kuna nii Eesti kui ka Soome rahvuslik ärkamine toimus umbes samal ajal, said eestlased inspiratsiooni Soome rahvuslaulust. 19. sajandil seoti mõlemad riigid sama viisiga rahvustunde väljendamiseks, ja Eesti hümn kohandati sellele meloodiale.

Kumb on vanem, kas Eesti hümn või Soome hümn?
Soome hümn on vanem kui Eesti hümn. Soome hümni, mis kannab pealkirja Maamme (tõlkes "Meie maa"), muusika kirjutas Fredrik Pacius 1848. aastal ja selle soomekeelsed sõnad lisas Johan Ludvig Runeberg. Soome hümn sai rahvuslauluna tuntuks Soome rahvusliku ärkamisaja osana.

Eesti hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" võttis kasutusele sama muusika, millele Johann Voldemar Jannsen kirjutas eestikeelsed sõnad 1869. aastal. Eesti hümn esitati esmakordselt avalikult samal aastal, Tartu laulupeol.

Seega on Soome hümn ligi 20 aastat vanem kui Eesti hümn.

Millal kuulutati "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ametlikult Eesti hümniks?
Hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ peeti rahvuslikuks sümboliks juba enne ametlikku kinnitamist. Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal kinnitati see ametlikult Eesti hümniks.

Kas Eesti hümnil on rohkem kui üks salm?
Jah, Eesti hümnil on kolm salmi, kuid ametlikel sündmustel lauldakse ja mängitakse enamasti ainult esimest salmi.

Mitu salmi on Eesti hümnis?
Eesti hümnil on kokku kolm salmi, kuid tavaliselt esitatakse ja lauldakse ametlikel sündmustel ainult esimest salmi.

Kas Eesti hümni sõnad on muutunud läbi ajaloo?
Eesti hümni sõnad on jäänud muutumatuks alates Johann Voldemar Jannseni algsest tekstist, mis kirjutati 1869. aastal. Hümni sõnad on tänaseni samad.

Kas Eesti hümni võib avalikult mängida või laulda?
Jah, Eesti hümni võib avalikult mängida ja laulda. Hümni esitatakse tavaliselt ametlikel ja riiklikel sündmustel, nagu iseseisvuspäeval, aga ka rahvusvahelistel spordiüritustel.

Kas Eesti hümni esitamine on kohustuslik teatud sündmustel?
Jah, Eesti hümni esitatakse ametlikel riiklikel üritustel, näiteks iseseisvuspäeval ja võidupühal, samuti rahvusvahelistel spordiüritustel, kus Eestit esindatakse, kui Eesti sportlane või võistkond saavutab võidu.

Kas hümni tuleb laulda püsti seistes?
Jah, Eesti hümni tuleb laulda püsti seistes. Püsti seismine hümni ajal on lugupidamise märk ja see on traditsiooniline viis austada hümni ja riiki.

Kas Eesti hümni tuleb ka kuulata püsti seistes?
Eesti hümni kuulatakse samuti püsti seistes. See on traditsiooniline viis näidata austust riigi ja hümni vastu, sõltumata sellest, kas inimene laulab kaasa või ainult kuulab hümni esitust. Seistes väljendatakse lugupidamist Eesti sümbolite ja väärtuste suhtes.

Kus hoitakse Eesti hümni lauldes või kuulates käsi?
Eesti hümni lauldes või kuulates ei ole kindlaid reegleid käte asetuse kohta, nagu näiteks mõnes teises riigis, kus on tavaks panna käsi südamele. Tavaliselt hoitakse käed lihtsalt vabalt keha kõrval või selja taga. Viisakas on seista sirgelt ja austavalt, et väljendada lugupidamist riigi ja hümni vastu.

Kas Eesti hümnil on seaduslik staatus?
Jah, Eesti hümnil on seaduslik staatus ja seda peetakse Eesti riigi ametlikuks sümboliks. Kuigi hümni kohta pole eraldi seadust, kuulub see riigi sümbolite hulka ja selle kasutamine on reguleeritud protokolli ja tavade järgi.

Kas on kohustuslik laulda hümni täpselt nii, nagu see kirjutatud on?
Ametlikel sündmustel on oluline järgida hümni algset sõnastust ja muusikat. Kuigi esitatakse tavaliselt ainult esimest salmi, on viis ja sõnad traditsiooniliselt kindlad. Hümni loomingulist esitust ei peeta ametlikel sündmustel sobivaks.

Millistel tähtpäevadel on Eesti hümn kindlasti esitatav?
Eesti hümni esitatakse kindlasti iseseisvuspäeval (24. veebruar), võidupühal (23. juuni) ja riiklikel tseremooniatel. Samuti mängitakse hümni rahvusvahelistel spordiüritustel, kui Eesti sportlane või meeskond saavutab esikoha.

Kas hümni ajal võetakse peakate ära?
Välitingimustes on tavaks, et mehed võtavad hümni ajal mütsi või muu peakatte peast, kui see ei ole osa ametlikust riietusest (näiteks sõjaväe või rahvariiete puhul). See on viis lisada austust ja pidulikkust.

Kas naised eemaldavad hümni ajal peakatted?
Eesti traditsiooni järgi ei ole naistel tavaks eemaldada hümni ajal peakatet. Peakate eemaldamise komme kehtib peamiselt meeste puhul, kes võtavad mütsi peast viisakuse ja austuse märgina. Naistel ei ole vaja hümni ajal peakatet eemaldada.

Kas Eesti hümni võib vabalt kasutada näiteks reklaamides või meelelahutuses?
Kuigi hümni võib kasutada, tuleb selle kasutamise puhul olla lugupidav. Reklaamides ja meelelahutuses tuleb vältida Eesti hümni või selle osa kasutamist viisil, mis võib tunduda lugupidamatu või sobimatu.

Kas hümn keelati Nõukogude ajal?
Jah, Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti hümn keelatud. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal eemaldati hümn ametlikust kasutusest ja see asendati Nõukogude Liidu hümniga. Eesti hümn taastati taas ametliku riigihümnina 1991. aastal kui Eesti taasiseseisvus.

Kas Eesti hümni on tõlgitud teistesse keeltesse?
Jah, Eesti hümni on tõlgitud mitmetesse keeltesse, sealhulgas inglise ja vene keelde. Tõlked ei ole ametlikud versioonid, vaid mõeldud pigem teistes keeltes rääkijatele eestlaste hümni tutvustamiseks ja selle tähenduse jagamiseks.

Kuidas on hümn seotud Eesti rahvusliku identiteediga?
Eesti hümn sümboliseerib Eesti rahva iseseisvust ja armastust kodumaa vastu. Hümni esmakordne avalik esitamine toimus Tartu laulupeol 1869. aastal, mil see sai rahvusliku ärkamisaja oluliseks osaks. Hümn tugevdas Eesti rahvuslikku identiteeti ja on jäänud selle sümboliks tänaseni.

Mitu korda laulupeol Eesti hümni lauldakse?
Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esitatakse üldlaulupeo raames tavaliselt kaks korda:
1) Laulupeo avamisel: Hümn kõlab piduliku sündmuse alguses, tähistades peo ametlikku avamist ja sümboliseerides rahvuslikku ühtsust.
2) Laulupeo lõpetamisel: Hümniga lõpetatakse pidustused, rõhutades sündmuse tähtsust ja kinnitades osalejate ühtekuuluvustunnet.