NordenBladet — Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et integratsiooni tuleb kontrollida ja tõsta migrantide tagasisaatmistoetusi 900 eurolt 32 000 euroni.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et rände üle kontrolli alla saamiseks on absoluutne vajadus.

Ta kordas oma ettepanekut suurendada oluliselt rahasummat, mida Rootsi migrantidele riigist lahkumise rahaliseks stiimuliks pakub.

Praegune toetus on 900 eurot täiskasvanu kohta

Selle algatuse edu on aga seni olnud piiratud. 2023. aastal rahuldati Rootsi migratsiooniameti andmetel vaid üks taotlus 70-st.

Selle suundumuse ümberpööramiseks tõstaks valitsuse uus ettepanek summat 32 000 euroni, mis tähendab 3400% kasvu.

Kuigi vabatahtliku tagasipöördumise rahaliste stiimulite kontseptsioon on kehtinud aastakümneid, ammutab Kristersson nüüd inspiratsiooni Taanist, mis on seadnud sihtrühmaks 22 000 inimest.

„Kopeerime põhimõtteliselt Taani mudelit ja tõstame seda summat päris oluliselt, et kergendada olukorda neil, kes mõistavad, et nad eelistavad minna tagasi oma kodumaale ja ei tunne erinevatel põhjustel, et Rootsis elu hästi toimib,” ütles ta.
Kristersson tõdes, et meetod ei meeldi paljudele, kuid tõi esile selle aluseks oleva probleemi.

„Ma ei usu, et see oleks meetod, mis väga paljude puhul töötab, aga meil on integratsiooniga probleem ja kui inimesed, kellel on seaduslik õigus Rootsis viibida, aga põhimõtteliselt ei integreeru, põhimõtteliselt ei hinda rootslaste elukorraldust, siis vähemalt mõtleksid inimesed oma päritoluriiki tagasipöördumise peale,” sõnas ta.

Ettepanek peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Samuti avaldas Kristersson tugevat toetust reguleeritud rändepoliitikale, nagu EL-i rändepakt, ning rõhutas, et tagasilükatud taotlustega varjupaigataotlejad ei tohiks Euroopasse jääda.

„Praegu on meil nii, et umbes 80% neist, kellel on negatiivne varjupaigaotsus, jäävad sellegipoolest Euroopasse. See on Rootsis lihtsalt vastuvõetamatu. Oleme sellega hakkama saanud, ma arvan, et meil on praegu umbes 20% jäänud, kuigi nad ei tohiks negatiivse otsuse puhul siin olla. Nii et me peame rände üle kontrolli kindlasti saama,” lisas ta.

Ta märkis, et suhtumine Euroopas on järsult muutumas, mis võib muuta rändepoliitika poliitilisi otsuseid lihtsamaks. Euroopa Komisjon pakkus hiljuti välja meetmed ebaseaduslike migrantide kodumaale tagasisaatmise tõhustamiseks.