NordenBladet – Südameinfarkti sümptomid võivad varieeruda inimeseti ja sõltuda oluliselt iga inimese tervislikust seisundist. Kui arvate, et teil või teie lähedasel võib olla südameinfarkti sümptomeid, on väga oluline viivitamatult pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi.
Kiirabi viib Teid südamelihase infarkti kahtlusel Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tehtava ravi eesmärgiks on umbunud koronaararteri võimalikult kiire avamine ja südamelihase verevarustuse taastamine. Peate teadma, et iga kaotatud minut enne verevarustuse taastumist tähendab üha suurema osa südamelihase pöördumatut kahjustust ja mõjutab Teie prognoosi halvemuse suunas.
Südameinfarkti* levinuimad sümptomid on:
Rinnavalu (ehk stenokardia) või ebamugavustunne: Enamikul juhtudel on südameinfarktiga seotud rindkere keskosas või vasakul küljel esinev tugev valu, survetunne, pigistustunne või ebamugavustunne. Valu võib tunda ka kätes, kaelas, lõuas või seljas.
Hingamisraskused: Südameinfarkt võib põhjustada hingamisraskusi, õhupuudust või kiiret hingamist.
Iiveldus või oksendamine: Mõned inimesed võivad kogeda iiveldust või oksendamist südameinfarkti ajal.
Higistamine: Äkilise ja intensiivse higistamise võib seostada südameinfarktiga.
Pearinglus või minestamine: Südameinfarkt võib põhjustada nõrkust, pearinglust või isegi minestamist.
Mõnel inimesel võivad südameinfarkti sümptomid olla vähem ilmsed või väljenduda muul viisil. Samuti võivad naistel olla südameinfarkti sümptomid erinevad kui meestel.
Mis saab peale infarkti?
Südameinfarkti järgne prognoos ja taastumine sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas infarkti raskusastmest, kiirest meditsiinilisest sekkumisest, patsiendi üldisest tervisest ja muudest individuaalsetest teguritest. Peale infarkti on oluline taastada ja toetada tervist.
Haiglaravi: Südameinfarkti korral on esimene samm tavaliselt kiire haiglaravi, et stabiliseerida patsiendi seisund, leevendada sümptomeid ja minimeerida südame kahjustusi.
Ravimid: Pärast südameinfarkti võidakse patsiendile välja kirjutada ravimeid, mis aitavad vähendada südamekoormust, ennetada verehüüvete teket, kontrollida vererõhku ja normaliseerida kolesteroolitaset.
Südame taastusravi: Paljud südameinfarkti patsiendid osalevad südame taastusravi programmides, kus nad töötavad füsioterapeutide ja muude spetsialistidega, et taastada füüsilist aktiivsust ja parandada südame tervist.
Elustiili muutused: Oluline osa taastumisest hõlmab sageli elustiili muutusi. Tervislikum toitumine, suitsetajatel suitsetamisest loobumine, füüsilise aktiivsuse suurendamine ja stressi vähendamine on kindlasti olulisel kohal.
Jälgimine ja järelkontrollid: Patsienti jälgitakse hoolikalt pärast südameinfarkti, ja regulaarsed arstivisiidid on olulised. Jälgimise eesmärk on jälgida südame tervist, kohandada vajadusel ravimeid ja jälgida võimalikke tüsistusi.
Taastumine pärast südameinfarkti on väga individuaalne ja võtab aega. Mõned inimesed taastuvad täielikult ja saavad naasta normaalsele elule, samas kui teised võivad vajada pikaajalist järelravi. Tervislik eluviis ja regulaarne meditsiiniline jälgimine pärast südameinfarkti on väga olulised, et säilitada südame tervist.
__________________________
* Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis on tingitud piisava verevoolu lakkamisest antud anatamoomilisse piirkonda. Verevoolu lakkamine põhjustab toitainete ja hapnikuvaeguse. Enamasti on inimesel infarkti põhjuseks ateroskleroosist tingitud arteri ummistumine. Samas võib veresoone topistada ka tromb, gaasimull või mõni muu kehast pärinev materjal. Harvem esinevate infarkti liikide hulka kuulub veresoonte jõulisest kokkutõmbest tingitud infarkt. Infarkti tekkeks ei pea veresoon täielikult sulguma. Infarkt tekib ka siis, kui osaliselt avatud veresoon ei suuda piisavas koguse verd läbi lasta.
Avafoto: Unsplash