NordenBladet – 28. novembril toimus Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) eestvedamisel mikroobide antibiootikumiresistentsuse teemaline infopäev. Kokkusaamise eesmärgiks oli suurendada üldist teadlikkust antibiootikumiresistentsusest ja selle ohtudest ning koostöös erinevate valdkondade esindajatega võimestada arutelu selle ohjamise võimaluste üle.

Bakterite antibiootikumiresistentsus on kogu maailmas aastaid kasvanud ning omandanud tänaseks pandeemia mõõtmed. Praeguseks on see üleilmselt viie peamise surmapõhjuse hulgas, põhjustades igal aastal ligikaudu 0,7 miljonit surmajuhtumit. 2050. aastaks prognoositakse surmade arvu tõusu isegi 10 miljonini aastas. Juba praegu on antimikroobse resistentsusega seotud tervishoiukulud Euroopa Liidus ligi kaks miljardit eurot aastas.

“Resistentsete bakterite levik ei ole ainult ühe kitsa valdkonna küsimus. See mõjutab tervishoidu, põllumajandust, keskkonda ja paljusid teisi valdkondi,” ütles infopäeva avasõnades regionaalminister Madis Kallas. “Oluline on, et kõik osapooled oleksid ühes infoväljas ja tegevusruumis – saaksid ja jagaksid teavet, kogemusi ja parimaid praktikaid ning teeks koostööd lahenduste leidmiseks.”

Kokkusaamiselt jäi läbivalt kõlama vajadus teha koordineeritumat koostööd valdkondade vahel, sest resistentsuse leviku vähendamine ei ole vaid ühe sektori kätes. Lisaks tuli kordavalt esile vajadus leida viise keskkonnaekspertide senisest suuremaks kaasamiseks.

„Loomatervise valdkonnal on juba toimiv antimikroobse resistentsuse vähendamise tegevuskava ning Terviseameti kinnitusel rahvatervise valdkonnas seda koostatakse. Valdkondi ühendav AMRITA teadusprojekt oli hea näide ühe tervise põhimõttest lähtuvale koostööle loomatervise, inimtervise ja keskkonna ekspertide vahel,“ sõnas infopäeva peakorraldaja Imbi Nurmoja LABRISest.

Infopäeval leiti, et jätkuvalt on oluline teavitada inimesi (sealhulgas loomaomanikke), et antibiootikumid ei ravi viirushaigusi ning juhul, kui antibiootikumid on määratud, tuleb ravikuur alati lõpuni teha. Kindlasti ei tohi kasutada kellelegi teisele määratud ravimeid ning aegunud ja järelejäänud ravimid tuleb viia apteeki või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, kus neid tasuta vastu võetakse.

Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson, Eesti Maaülikooli kaasprofessor Piret Kalmus ning Põllumajandus- ja Toiduameti, Terviseameti, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, LABRISe ja Eesti Laborimeditsiini Ühingu esindajad.

Infopäeva korraldas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigiasutus. Keskusesse on koondunud toidu- ja söödaohutuse ning loomatervise valdkonna laboriteenused, riskihinnangute andmine ja riikliku referentlaboratooriumi volituste täitmine.