NordenBladet – “Kliimasiire nõuab elektrienergia tootmise kahekordistamist,” teatas kliimaminister Romina Pourmokhtari. Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat. Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.
Rootsis viidi 1980. aastal läbi mittesiduv referendum, millel rahvas toetas tuumaenergiast järkjärgulist loobumist. Pärast seda on 12 reaktorist kuus kinni pandud ja ülejäänud, mis on kolmes tuumajaamas, toodavad umbes 30 protsenti Rootsis kasutatavast elektrienergiast.
Rootsi püüab leida tuumaenergiale alternatiivi, kuid taastuvenergia ei suuda riigi vajadusi katta.
2016. aastal nõustus poliitiline enamus tuumaenergia kasutamist pikendama ja sellega anti tee uute reaktorite ehitamisele aeguvate asemele.
Rootsi tuumareaktorid pärinevad 1970.-1980. aastatest ning enamiku eluiga on umbes 40 aastat.
Eelmist valitsust juhtinud sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt uute reaktorite ehitamise vastu, paremtsentristid aga poolt.
Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne koalitsioonivalitsus teatas kohe pärast võimuletulekut 2022. aasta lõpus, et tahab hakata uusi reaktoreid ehitama. Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.