NordenBladet – Kõvakesta, tuntud ka kui silmavalge ja skleera, on silma anatoomia oluline osa. See kaitseb silma sisemisi struktuure, nagu sarvkest, vikerkest ja läätse, ning toetab silmalihaseid. Terve kõvakest peaks olema valge ja läbipaistmatu, kuid valgesus võib mõnikord erinevate tegurite mõjul muutuda.
Sklera (silma valge osa) valgesus võib sõltuda mitmest tegurist, sealhulgas:
1. Niisutustasemed
2. Verevool ja vereringe
3. Maksa ja neerude tervis
4. Teatud haigusseisundid (nt kollatõbi, skleriit)
5. Ravimid või ained (nt alkohol, narkootikumid)
6. Silmade hõõrumine või surve
7. Vananemine
Silma õige niiskustase: korralik hüdratatsioon on terve kõvakesta säilitamiseks oluline. Dehüdratsioon võib põhjustada skleera muutumist kollakaks või kuivaks, muutes silmad väsinuks või sissevajunuks. Oluline on juua piisavalt vett, et hoida keha hüdreeritud ja säilitada kõvakesta valget värvi.
Verevool ja vereringe: kõvakesta valgena hoidmiseks on vajalik hea verevool ja vereringe. Halb vereringe võib põhjustada skleera kollaseks või punaseks muutumist, mis võib viidata haigusseisundile. Rasketel juhtudel võib kehv vereringe põhjustada kõvakesta õhukeseks muutumist ja nõrgenemist, mis suurendab silmavigastuste ohtu.
Maksa ja neerude tervis: maks ja neerud mängivad olulist rolli jäätmete ja toksiinide eemaldamisel kehast. Kui need elundid ei tööta korralikult, võivad vereringesse koguneda jäätmed ja toksiinid, mille tagajärjel muutub kõvakest kollaseks. Seda nimetatakse kollatõveks ja see võib olla märk maksahaigusest või sapiteede probleemist.
Meditsiinilised seisundid: On mitmeid haigusi, mis võivad põhjustada skleera värvimuutust. Näiteks kollatõbi, skleriit ja uveiit on kõik haigusseisundid, mis võivad põhjustada silmakesta kollase, punase või põletikulise väljanägemise. Mõnel juhul võivad need seisundid põhjustada ka valu või nägemishäireid.
Ravimid või ained: Teatud ravimid ja ained võivad põhjustada silmavalge värvimuutust. Näiteks alkohol ja ravimid võivad põhjustada skleera kollase või punase välimuse. Mõned ravimid, näiteks malaariavastased ravimid, võivad samuti põhjustada sklera kollaseks muutumist.
Silmade hõõrumine või surve: silmade hõõrumine võib põhjustada skleera kollase või punase ärrituse. Selle põhjuseks on asjaolu, et rõhk võib kahjustada silma veresooni, põhjustades vere lekkimist ja värvimuutust.
Vananemine: inimeste vananedes võib kõvakest muutuda õhukeseks ja läbipaistvaks, muutes selle nähtavamaks. See võib põhjustada skleera kollaseks või punaseks muutumist, eriti kui esineb ka mõni haigusseisund või vigastus.
Kõvakesta valgesus võib sõltuda paljudest teguritest, sealhulgas hüdratsioonitasemest, verevoolust ja vereringest, maksa ja neerude tervisest, meditsiinilistest seisunditest, ravimitest või ainetest, silmade hõõrumisest või survest ja vananemisest. Kui märkate muutusi kõvakesta valgesuses, on oluline põhjuse väljaselgitamiseks ja sobiva ravi saamiseks pöörduda silmaarsti poole.
Hea teada!
Silmaarst ehk oftalmoloog on arst, kes tegeleb silmahaiguste ning nägemisega seotud häirete diagnostika, ravi ja jälgimisega. Silmaarst tegeleb kiiret või erakorralist pöördumist vajavate põletikuliste, ägedate ja krooniliste haigustega, silmatraumade ja nägemisprobleemidega. Silmaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.
Silmaarsti juurde pöördumise peamised põhjused:
* nägemislangus
* valulikud silmad
* häiriv pisarate eritumine silmadest, sh mädane eritis
* järsk silmanägemise teravuse langus nii lähedale kui kaugele/udune nägemine
* erk valgus sh päikesevalgus tekitab ebamugavust või talumatust (tundlikud silmad päikese ja tuule suhtes, silmad jooksevad vett)
* häiriv täppide ja kujutiste, värviliste laikude ja ringide vilkumine silme ees
* ebaharilik valu lauba ja meelekohtade piirkonnas
* silmatrauma (väiksem kriimustus või sodi silmas, mida iseseisvalt kätte ei saa)
* tunne, et silmas on võõrkeha
* silmalaud on paistes ja valulikud
* ebamugavustunne prillide kandmisel
* silmanägemise langus raseduse ajal
* allergianähud silmas
Peamised uuringud, mida silmaarst teeb:
* refraktomeetria
* silmarõhu mõõtmist
Profülaktilises kontrollis peaksid käima:
* vanemad kui 40 aastased, et vältida tõsiseid silmahaigusi nt glaukoomi ja kaed
* patsiendid, kellel on suhkruhaigus või muud endokrinoloogilised haigused
kõrgvererõhu tõvega patsiendid
* patsiendid, kes kannavad pidevalt läätsesid
Avafoto: kõvakesta värvuse muutus võib olla märk terviseprobleemist ja seda peaks hindama arst. Terve kõvakest peaks olema valge ja läbipaistmatu. (Pexels)