NordenBladet – „Inimesed peavad silmad lahti tegema,“ ütles aastaid lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste nõustamisega tegelenud Pille Kaljurand.
“Vägivalla juhud leiavad Eestis aset iga päev. Ja kui me räägime vägivallast, siis ei mõelda siinkohal hääle tõstmist. Me räägime luude murdmistest, lämmatamisest, põletamisest, vägistamisest ja kõikvõimalikust piinamisest, mida nii-öelda tavalised inimesed ettegi ei oska kujutada. Ometi toimuvad sellised lood meie keskel igapäevaselt.”
“Sageli kasutatakse vägivalda oma kaaslase, enamasti just naiste vastu isiklike emotsioonide maandamiseks, mida muud moodi juhtida ega tasalülitada ei osata.” Vägivaldsete meeste näol on tema sõnul tihtipeale tegemist ühiskonna lugupeetud liikmetega: ettevõtjate, kogukondlike heategijate või poliitikutega. Varjavat käitumismustrit esineb spetsialisti sõnul isegi rohkem, kui joomatuuride käigus lahvatanud raevukat peksmist, mida tavapäraselt naiste vastase vägivallaga seostatakse.
“Me ei oska tihtipeale kahtlustadagi, et meiega samas perekonnas, lugupeetud ja tuntud inimeste koduseinte vahel toimuvad sellised ennenägematud vägivallakuriteod,” nentis naistevastase lähisuhtevägivallaga igapäevaselt tegelev Kaljurand.
Statistikale otsa vaadates näib, et just pere ja kodu ongi meie naistele kõige ohtlikumaks kohaks. Möödunud aastal registreeritud vägivallajuhtudest olid 52% just perekonnas aset leidnud. Kokku registreeriti selliseid juhtumeid 3760. Kannatajatest ligi kaheksakümmend protsenti ehk neli viiendikku olid naised. Toimepanijatest aga 84% ehk üle nelja viiendiku mehed. Ligemale 30% olid teol lapsohvrid või lapsest pealtnägijaga.
Naistevastase vägivalla tugispetsialistide sõnul on mitmeid märke sellest, kuidas vägivalla ohvreid ära tunda.
„Esmane märk on muidugi sinikad. Tavaliselt öeldakse selle peale, et kukuti või komistati või muud sellist. Ei maksa uskuda. Pidevad salapärasel viisil saadud sinikad on igatahes kahtlustäratav märk.“
Tähelepanelikuks peaks muutuma ka sellisel juhul, kui keegi on pidevalt väga pelglik ja ärev. Vägivallast rääkides leiab vabanduse ja lahkub, otseste küsimuste korral lööb pilgu maha ning eitab.
Avafoto: Pexels
Refereeritud artikli täisteksti loe Pealinn.ee´st