NordenBladet – Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et üks kolmandik Eesti elanikkonnast peab end keskklassi kuuluvaks.
Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peavad uuringus osalenud isikliku eluaseme omamist ning keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosissetulekuga (pärast maksude tasumist kätte jääv summa – toim.) inimesi. Samuti peeti oluliseks auto olemasolu ja lisakulude tegemise võimalust peale kohustuslike kulutuste tegemist. Keskklassi tunnusena märgiti ka puhkusereisi lubamist välismaal vähemalt üks kord aastas.
33 protsenti Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks. Võrreldes 2018. aastaga on selliste inimeste osakaal kasvanud 4 protsendi võrra. Ennast vaeseks liigitavate inimeste osakaal on mõnevõrra langenud: kui 2018. aastal pidas end vaeseks 14 protsenti inimestest, siis 2022. aastal 10 protsenti vastanutest.
Jätkuvalt peab kõige rohkem inimesi (51 protsenti) end madalamasse keskklassi kuuluvaks. Kõrgema keskklassi ja jõukate hulka kuuluvaks peab end 6 protsenti elanikkonnast. Neis numbrites ei ole nelja aastaga suurt muutust toimunud.
Keskklassi puhul peeti oluliseks ka 3–6 kuu säästupuhvri olemasolu.
Kesklassi määratletakse sissetulekute järgi, kuid saab määratleda ka tarbimise, varade ja väärtuste järgi: kuidas raha kulutatakse ja investeeritakse.
Avafoto: Pexels