NordenBladet — Leedus on viimastel päevadel kruvinud pinged piiril Venemaa Valgevene oblastiga. Leedu piiriäärsed elanikud valmistuvad sõjaks. Venemaa mitte ainult ei ähvarda, vaid provotseerib Leedut, mis peatas eelmisel nädalal teatud kaupade transiidi Kaliningradi, vahendab Iltalehti.
Kaliningradi piiril elavad leedukad on andnud ametivõimudele ja ajakirjandusele teada paljudest vahejuhtumitest, edastas Leedu meedia eile neljapäeval.
Näiteks Sovetski ligidal asuvast Panemunė linnast näeb hästi Vene poolele. Ühele valget värvi hoonele Venemaa poolel ilmus hiljuti suur Z-täht, mis on agressiooni sümbol.
Panemunė elanik rääkis, kuidas Vene võidupühal heisati Niemeni jõe äärde Leedu poolele punalipp. Sellel olid sirp ja vasar. Kohalikele kalameestele tegi see nalja.
Kohalikud leedukad suhtuvad sellistesse asjadesse valdavalt rahulikult. Pinged Venemaaga pole midagi uut. Kuigi Kaliningradis on palju Vene sõjatehnikat, siis paanikat pole.
Inimesed räägivad, et näevad pidevalt Vene koptereid lendamas ja kuulda on laskmist. Kogu piirkond on Vene tehnikat täis nagu sai rosinaid.
Leedu parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Laurynas Kasčiūnas ütles, et kuigi Venemaa oht on nähtav, siis Kaliningradi sõjaline potentsiaal on vähenemas. Ukraina sõja ajal on sealt lahkunud palju sõjaväelasi ja nendest paljud ei naase, sest kaotused on Ukrainas väga suured.
Kui Venemaa arvas algul, et on võitmatu, siis reaalsus on teine. Leedu piirivalve aitab samuti kohalikke elanikke rahustada, märkides, et midagi erakordset ei ole.
Leedukad samas kardavad, et kui Ukraina langeb, siis järgmisena võetakse ette Balti riigid. Seetõttu valmistuvad sealsed elanikud sõjaks.
Arvatakse, et Balti riikide hõivamisel pannakse kinni nn Suwałki koridor, mida paljud sõjalised asjatundjad peavad NATO kõige nõrgemaks lüliks. See ligi 100 kilomeetri pikkune riba asub Venemaa Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel. Kaliningradis on Venemaal palju sõjatehnikat ja tuumarelvad.
Leedu kaitseministri asetäitja Margiris Abukevicius ütles telekanalile CNN, et riigi haavatavust teadvustatakse üha enam. Leedu loodab, et NATO saadab riiki rohkem lisavägesid.
Kaliningradi lähedal elav leedulane Vytas Grudzinskas räägib, kuidas kuuleb Venemaa poolt sõjalisi õppusi peaaegu et iga päev. Ta räägib, et tema isa küüditati nõukogude ajal Sahhalini saarele ja ta oli seal ellu jäämiseks sunnitud sööma esimesel aastal rohtu.
Leedu piiriäärsed elanikud on üha usinamalt koondunud vabatahtliku sõjaväeüksuse ridadesse. Seal on juba 12 000 liiget ja igapäevaselt kasvab liikmete arv enam kui 100 võrra. Leedukad mäletavad, kuidas 1940ndatel aastatel saadeti paljud Venemaa töölaagritesse. Ligi 30 000 leedukat surid laagrites.