NordenBladet – Lennuettevõte SAS on rahalistes raskustes. Uus säästuplaan näeb ette 7,5 miljardi Rootsi krooni suurust kokkuhoidu aastas. Kärbete kõrval soovib ettevõte kaasta lisakapitali.

Pandeemia ja sellest tingitud vähenenud reisimine on lennutööstust rängalt tabanud. SAS-i tulud kasvasid novembrist jaanuarini veidi üle 5,5 miljardi Rootsi krooni, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 2,3 miljardi Rootsi krooniga. Kuid ligi 2,6 miljardi krooni suurune kahjum enne seda tähendab , et kriisist räsitud lennufirma on asunud koostama kriisiplaani.

“Covid-19 pandeemia osas on endiselt ebakindlus ja SAS-i ümberkujundamine peab käima kooskõlas ja kohanemisega uue turuolukorraga,” kirjutab tegevjuht Anko van der Werff aastaaruandes.

Muudatuste programm kannab pealkirja “SAS Forward”. See ütleb, et SAS kohandub uute reisimisharjumustega ja vähendab samal ajal oma kulusid 7,5 miljardi Rootsi krooni võrra aastas. Tegevjuhi sõnul ei tehta seda kärbete kaudu.

“Pigem püüame tegelikult kasvada ja muutuda asjakohasemaks. Näiteks Norras värbame 600 töötajat,” kirjutab van der Werff.

Lisaks kulude vähendamisele on kavas tugevdada bilanssi, kaasates nii omanikelt kui Rootsi maksumaksjatelt uut kapitali.

Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni SAS-i sektsiooni esimees Martin Lindgren kardab, et SAS-i restruktureerimine võib tähendada pilootide olukorra edasist halvenemist.

“Ma näen seda nii, et te tulete ja küsite, nõuate täiendavaid panuseid ka lenduritelt. See tõesti ainult kahandab seda suurt ebakindlust, mis on minu liikmete jaoks vähemalt paar aastat valitsenud,” ütleb Lindgren SVT-le.

Suve eel hindab SAS, et lennukite täituvus on umbes 80 protsendiga sellest, mis oli 2019. aasta suvel ehk enne pandeemiat.

Kanada suurim ametiühinguorganisatsioon Kanada töökongress (CLS) kutsub reisijaid ettevõtte ümberkorralduste tõttu SAS-i boikoteerima.

Kanada pilootide assotsiatsiooni ALPA presidendi Tim Perry sõnul on see kaasa toonud pilootide koondamise ja seejärel halvematel tingimustel uuesti tööle asumise.

“Ma arvan, et see pole vastuvõetav siin Kanadas ega mujal maailmas,” ütleb ta.

Tim Perry sõnul on see esimene kord, kui Kanada töökongress kutsub üles lennufirmat riiklikult boikoteerima.

3,3 miljoni liikmega organisatsioon, mis korraldab kõike alates pilootidest kuni õpetajate ja õdedeni, on SAS-i reorganiseerimise suhtes teravalt kriitiline, kuna see ei sea esikohale senist personali ega anna neile õigust uuesti tööle asuda.

“Nagu me mõistame, on SASi piloodid kaotanud töö ja neil on palutud uuesti kandideerida, kuid oluliselt madalamate palkade ja töötingimustega. Ja me ei arva, et see on vastuvõetav viis töötajatega läbirääkimiste pidamiseks või kohtlemiseks,” ütleb Tim Perry.

SAS seevastu väidab SVT-le antud kirjalikus kommentaaris, et ümberkorraldus toob kaasa rohkem töövõimalusi Rootsis ja Skandinaavias.

Samuti plaanib lennufirma 17. märtsil toimuval korralisel üldkoosolekul muuta põhikirja, et see oleks muudatusega kooskõlas. See nõuab omanike heakskiitu. Teiste seas ka Rootsi riigilt, kellele kuulub veidi üle viiendiku SAS-ist.

Kaubandus- ja tööstusminister Karl-Petter Thorwaldssoni sõnul ootab valitsus riigiettevõtetelt eeskujulikku tegutsemist, tervislikku ja ohutut töökeskkonda ning inimväärseid töötingimusi, kuid rõhutab, et töötingimused on juhatuse otsustada.

Sel suvel toimub Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahel 500 lendu nädalas. Seda on rohkem kui kunagi varem SAS-i ajaloos.

Kuid puhkusereisijad on hinnatundlikud ja reisivad suvel ja nädalavahetustel.

SAS kaotas pandeemia esimese kahe aasta jooksul 15 miljardit Rootsi krooni. 2020. aasta sügisel sai ettevõte uut kapitali 12 miljardit Rootsi krooni, millest 3 miljardit Rootsi riigilt.

SAS-i juhtkond alustas teisipäeval kõnelusi omanikega uute kapitalisüstide üle. See tähendab muuhulgas läbirääkimisi nii Rootsi kui Taani riigiga.