NordenBladet — Lapsevanemaks olemine võib kohati väga raske olla. Eriti just need hetked, kui vaja vastata lapse küsimusele, miks ema ja isa ei ela enam koos. Huffington Post jagab südantlõhestavaid küsimusi, mida lahkuläinud vanemate lapsed küsinud on.
Lahkuminek võib paarile olla stressirohke, aga see on keeruline ka järelkasvule. Lapsel on raske mõista, miks vanemad ei ela enam koos või ei tee ühiselt asju. Need on küsimused, mida lapsed vanemate lahkumineku peale küsivad:
1. “Ma soovin, et sina ja issi elaksite samas majas. Kas te ei võiks olla korterikaaslased? Kasvõi minu pärast?”
2. Kui rääkisin oma 6-aastasele pojale lahkuminekust,küsis ta, kas temast saab nüüd isata laps? See tegi haiget.”
3. “Kas uus naine on meie tädi või kes ta on? Sest meil juba on ju ema.”
4. “Laps küsis 5-aastasena: Millal teie süda ütles ajule või aju südamele, et te pole enam armunud?”
5. “Miks isa oma lubadust murdis? Isa lubas kolida meie lähedale, aga läks hoopis teise linna elama.”
6. “Mis siis juhtub, kui ma abiellun, aga te ei suuda isaga isegi samas ruumis viibida?”
7. “Miks isa ei armasta meid enam?” Lapsed pole näinud oma isa juba 1,5 aastat.
8. “Miks sa ei jää enam meile ööseks?” ja hiljem “Miks sina ja ema ei lepi ära?”
9. “Miks sina ja issi ei jäänud kokku ega proovinud ära leppida? Te peaksite olema tiim ja tiim teeb ju koostööd, või mis?”
NordenBladet — Soome pakub välismaalt tulnutele laialdasi rehabilitatsiooniteenuseid, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine ja tööle aitamine.
Soome sotsiaalkindlustusamet Kela on käivitanud projekti Mahku, mille eesmärk on Soome elama tulnud inimesi toetada, et nad oleks suutelised tööd tegema. Kela info kohaselt on Soome saabunud inimesed nii tervise kui üldise heaolu poolest kehvemal järjel, aga nad kasutavad rehabilitatsiooniteenuseid soomlastest vähem, mistõttu on vaja neid rajale aidata. Võrreldes soomlastega kasutavad uued tulijad eriti vähe tööalast rehabilitatsiooni.
Mahku projekt kestab alates 1. märtsist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ja selle kaudu saavad omale abi taotleda kõik need, kellele laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Projektis osalemiseks pole vaja osata soome keelt, kuna projekt hõlmab ka keeleõpet. Vajadusel saab kasutada tõlgi abi.
Projekti eesmärk on aidata inimesi kas tööle, praktikale või asutada oma firma. Taotlusi projektis osalemiseks võetakse vastu alates 15. veebruarist.
Vaata lähemalt asja kohta järgnevast eestikeelsest videost:
NordenBladet — Kui Eestis on sotsid üle aastate suurimas madalseisus, siis Soomes kerkis sotside toetus üle aastate kõrgeimale tasemele. Mitu aastat Soome poliitikat valitsenud Koonderakond langes teiseks.
Eesti ja Soome vahe on selles, et kui Eestis on sotsid valitsuses ja neid süüdistatakse sajas surmapatus, siis Soomes on sotsid suurim opositsioonierakond.
Sotside toetus tõusis veebruaris Yle tellitud gallupi järgi 21 protsendini, millega läksid sotsid edetabelit juhtima. Teiseks kukkus Koonderakond 20-protsendilise toetusega. Kolmas on peaministri erakond Keskerakond 17 protsendiga ja neljas rohelised 14,5 protsendiga.
Viiendaks tõusis Vasakerakond 8,9 protsendiga ja kuues on põlissoomlased 8,5 protsendiga.
Erinevalt Eestist on Soomes parlamendis ka väiksemad parteid – kristlike demokraatide toetus on 3,3 protsenti, rootslaste parteil 2,9 protsenti ja põlissoomlastest lahku löönud „sinistel” 1,6 protsenti.
Veel aasta tagasi enne kohalikke valimisi oli Koonderakond kõige suurema toetusega. Sotside tõusu taga on arvatavalt nn töötute aktiivsusmudel, mille valitsus kehtestas aasta algul ja mis on saanud palju kriitikat.
Toetus opositsioonile on Soomes hetkel 44,4 protsenti samas kui valitsuserakondadele 38,6 protsenti. Soomes on järgmised parlamendivalimised 2019. aasta aprillis ja praegust peaministrierakonda Keskerakonda ootab arvatavalt suur põrumine.
NordenBladet — Soomes kaubanduses on üha enam märgata poodlemist lihtsustavaid nutikärusid ning kodust täidetavaid poekotte. Poekoti-teenus tähendab seda, et inimene valib interneti teel kauba välja, maksab selle eest ära ja kaup toimetatakse talle kindlal kellaajal koduukse juurde. Sellise teenusega tegeleb Soomes näiteks ettevõte Sannan Ruokakassi. Soomes on sellise teenuse osakaal veel väike, aga mujal juba kümme protsenti.
Niisamuti kasvab poes kasutatavate nutiseadmete, näiteks nutikärude populaarsus. Smartcarti nutikärusid kasutab juba ligi 50 poodi üle Soome ja nende arv kasvab.
Nutikäru kõige enam kasutatud funktsioon on kaart. Selle abil saab poest kerge vaevaga üles leida otsitud toote. Lisaks pakuvad nutikärud inimestele toiduretsepte ja tutvustavad parimaid pakkumisi.
NordenBladet — TTÜ keemia ja geenitehnoloogia õppekava doktorant Andre Koit kaitses hiljuti doktoritööd “Malignant Transformation Causes Rearrangement of Energy Metabolism in Colorectal and Breast Cancers” (Kartsinogenees toob kaasa energiametabolismi ümberkorralduse jämesoole? ja rinnakasvajates).
Tänu vananevale populatsioonile, käitumisharjumistele ja saastunud keskkonnale on vähktõvest saamas läänemaailma tervishoiusüsteemile üks suurimaid probleeme. Eestiski on olukord sarnane, mida kinnitab ilmekalt tõsiasi, et vähist tingitud surmad on südameveresoonkonna haiguste põhjustatud surmade järel teisel kohal.
Doktoritöö juhendaja, KBFI juhtivteadur Tuuli Käämbre: „Varakult avastatud pahaloomulised kasvajad on enamasti ravitavad ning selle eesmärgiga on ellu kutsutud ja Eestistki rakendatud mitmed skriiningprogrammid (e sõeluuringud) näiteks varases faasis rinnavähi, soolekasvajate või emakakaelavähi avastamiseks. Kuigi skriiningprogrammidega seostatakse ka teatud probleeme (näiteks ülediagnoosimine), on Eesti näitel siiski suuremaks kitsaskohaks need inimesed, kes on otsustanud taolistel uuringutel mitte osaleda.“
Seni on vähki sageli peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks, kuid järjest selgemalt on päevakorras fakt, et energiametabolismiga seotud süsteemides on tekkinud mitmed ulatuslikud muudatused, mida enamasti ei ole võimalik seostada geneetiliste põhjustega. Kuigi muutunud glükoositarvet kirjeldati esimest korda juba enam kui sajand tagasi, on selles osas tänaseni säilinud mitmed vasturääkivused, mis omakorda viitavad täiendavate teadusuuringute vajadusele.
„Kõnealuses doktoritöös kasutasime nii inimese kliinilist materjali kui ka rakukultuure, et lähemalt kirjeldada ja võrrelda muudatusi oksüdatiivses fosforüülimises kolorektaal (e soole-) ja rinnavähi näidetel“, selgitab Tuuli Käämbre.
Rinnavähi puhul võrreldi rakuhingamise seoseid haiguse oodatava agressiivsusega, kasutades selleks nii nn inimmaterjali kui ka vastavaid rakuliine. Saadud tulemused olid üllatavad, kuna selgus, et laboratoorsetes uuringutes laialt kasutatavad rakuliinid ja vastavad kliinilised proovid näitasid pöördvõrdelist seost ning see omakorda võib viidata ka põhjustele, miks laboriuuringute põhjal saadud tulemused enamasti inimesele üle kandes läbi kukuvad. Selgus, et inimese rinnavähi proovides on kahte tüüpi mitokondreid, kuid soolevähi proovides taolist jaotumist ei esinenud. Jämesoolevähi puhul aga ilmnes, et suure ATP (aine, mis varustab rakke energiaga) sünteesi kiirusega patsientide puhul on prognoos halvem kui neil, kelle mitokondrite hingamiskiirus on väike. Tegemist on pelgalt ühe viitega, et vähirakkude tekkimisel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, mis siiski tagavad nende homöostaasi, ehk soodsa arengukeskkonna.
Juhtivteadur Tuuli Käämbre: „Uurimistöö tulemused viitavad vajadusele teha bioloogilisel materjalil funktsionaalseid uuringuid, kuna täna laialdaselt kasutatud staatilised (sh genoomsed) meetodid ei pruugi olla piisavad, et adekvaatselt kirjeldada erinevates kudedes toimivaid bioloogilisi protsesse, nende aktiivsust või ulatust“.
Doktoritöö juhendajad olid juhtivteadur Tuuli Käämbre (KBFI) ja dr Vahur Valvere (Põhja-Eesti Regionaalhaigla).
Oponendid olid dr Eric Dufour (Tampere ülikool) ja teadur Maili Jakobson (Tartu ülikool)
