NordenBladet – 2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, Eesti turistid ja ärireisijad tegid neid võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20 protsenti enam. Peamiste sihtkohtadena eelistavad eestlased Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.
Statistikaameti analüütiku Sigrid Saagpaku sõnul eelistavad Eesti elanikud eelkõige puhkusereise. “Mullu tehti puhkuse eesmärgil ligi 1,7 miljonit siseriiklikku reisi ja 980 000 välisreisi. 3,2 miljonist ööbimisega sisereisist olid ligi 30 protsenti (980 000) tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil,” selgitas analüütik.
Öööbimisega tööreise oli Eestis 2023. aastal kokku 360 000. 1,5 miljonist ööbimisega välisreisist toimus ligi 13 protsenti (193 300) tuttavate juurde, 19 protsenti (286 100) olid tööga seotud reisid.
Naaberriigid on endiselt populaarsed
Kui sisereisidest on lausa 90 protsenti lühikesed ehk kuni kolm ööd kestvad reisid, siis välisreiside puhul on lühikesed 40 protsenti reisidest. 34 protsenti kestavad neli kuni seitse ööd ning 20 protsenti on üle seitsme öö pikad.
“Populaarseimad siseriiklikud sihtkohad on juba aastaid Harju-, Pärnu- ja Tartumaa, neile järgnevad Ida-Virumaa ja Saaremaa. Välisriikidest külastatakse enim naaberriike: Soomet (193 900 reisi) ja Lätit (184 000). Populaarsuselt järgmised olid Itaalia (100 400) ja Türgi (77 600),” sõnas analüütik.
Reisid Venemaale on võrreldes 2019. aastaga vähenenud ligi neli korda.
Põhiliselt ööbivad eestlased välisreisidel hotellides või hotellilaadsetes majutuspaikades (4,9 miljonit ööd). Eesti-sisestel reisidel kasutatakse lisaks populaarsetele tasulistele majutusvõimalustele (3,1 miljonit ööd) ka tasuta võimalusi. “Näiteks ööbiti tuttavate või sugulaste juures 2023. aastal kokku 2,8 miljonit ööd,” ütles Saagpakk.
Tööreisidele kulutatakse üha enam
Keskmiselt kulutab eestimaalasest reisija ühel siseriiklikul reisil 179 eurot.
“Võrreldes 2021. ja 2022. aastaga on summa jäänud üsna sarnaseks. Suurim tõus siseriiklikel reisidel tehtud kulutustes tekkis pärast 2019. aastat, mil keskmised kulutused jäid 130 euro ringi,” selgitas Saagpakk.
Siseriiklike puhkusereiside jaoks käidi 2023. aastal ühe inimese kohta välja 220 eurot, tööreiside kulud jäid sel ajal 185 euro kanti.
Välisreisidel kulub ühe inimese kohta aga 1080 eurot. “Enim on kogukulutused kasvanud pärast 2021. aastat, mil keskmine summa inimese kohta jäi 860 euro juurde. Põhilise osa kulutustest moodustavad transpordi- (36 protsenti) ja majutuskulud (30 protsenti),” selgitas analüütik.
Kui varasematel aastatel on keskmised kulutused olnud suurimad puhkusereisidel, siis 2023. aastal oli keskmise tööreisi kulu 1280 eurot inimese kohta, puhkusereisidel oli see summa 100 euro võrra väiksem.
NordenBladet — 20. märtsil avaldatud Maailma õnnearuande World Happiness Report 2024 ülevaates tunnistati Soome taas maailma õnnelikumaks riigiks.
Soome on seitsmendat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik. Soome skoor on 7,7. Soome järel hoiavad kõrgeimal positsioonil Taani, Island ja Rootsi. Afganistan ja Liibanon on kõige madalamal, hinded 1,7 ja 2,7, vahendab Helsingin Sanomat.
Võrdluseks, Eesti on tabelis 34. kohal 6,4 palliga (eelmisel aastal 31. koht). Leedu on 19. kohal 6,8 palliga (eeelmisel aastal oli Leedu 20. kohal) ja Läti 46. kohal 6,2 palliga (eelmisel aastal oli Läti 41. kohal). Venemaa on 72. kohal 5,8 palliga (eelmisel aastal oli Venemaa 70. kohal).
Inimestel 143 riigist paluti hinnata oma elu skaalal nullist kümneni. Arvesse võetakse kolme aasta tulemuste keskmist, mis annab hinde.
Lisaks inimeste endi hinnangule õnnelikkusele põhinevad aruande tulemused erinevate heaolu mõjutavate tegurite uurimisel. Maailma õnnearuandes vaadeldakse õnne läbi kuue mõiste: sotsiaalne toetus, sissetulek, tervis, vabadus, suuremeelsus ja madal korruptsioon.
Raporti järgi on õnnetunne enim „suurenenud” Serbias, Bulgaarias, Leedus ja Kongo Vabariigis.
Üllatav on aruandes see, et Saksamaa ja USA langesid esimest korda 20 õnnelikuma riigi hulgast välja.
Eelmisel aastal oli USA maailmas õnnelikkuselt 15. kohal, nüüd 23. Saksamaa oli 16., nüüd 24. kohal.
Aruandes tuuakse välja eelkõige alla 30-aastaste inimeste rahulolu järsk langus. Kui aruanne käsitleks ainult 60-aastaseid ja vanemaid inimesi, oleks USA 10. kohal. Teisest küljest, kui aruanne käsitleks ainult 30-aastaseid ja nooremaid inimesi, oleks Ameerika Ühendriigid 62. kohal.
Vanemad inimesed on ka Saksamaal õnnelikumad kui noored.
Üks raporti autoreid professor Jan-Emmanuel De Neve ütles, et USA ja Saksamaa positsiooni suruvad alla paljud asjad. De Neve sõnul hõlmavad need muu hulgas vastasseisu sagenemist, sotsiaalmeedia negatiivseid mõjusid ning majanduslikku ebakindlust ja tasakaalustamatust, edastab uudisteagentuur Reuters.
Maailma kõige õnnelikumad alla kolmekümneaastased inimesed on Leedus, Iisraelis, Serbias ja Islandil. Noorte õnnelikkuse mõõtmisel on Soome 7. kohal, Eesti 44. kohal. Nimekirja lõpuosa vanuseanalüüsis ei muutunud: raporti järgi elavad kõige õnnetumad noored Liibanonis ja Afganistanis.
Seevastu eakate rahulolu osas on Soome teisel kohal, eespool on vaid Taani. Järgnevad teised Põhjamaad. Eesti on eakate rahulolu osas 35. kohal.
Maailma õnnearuannet on avaldatud alates 2012. aastast.
NordenBladet — Soomes langeb sündide arv nii kiiresti, et 90 aasta pärast on Soome päritolu inimeste arv alla miljoni. See tähendab, et migratsioon kasvab veel kiiremini kui varem arvatud.
Soome päritolu inimeste arv väheneb hirmuäratavalt kiiresti. Sellisele järeldusele jõudis Heikki Bergholm oma rehkendustes eelmise, 2023. aasta novembris, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome statistikaamet teatas äsja, et Soome summaarne sündimuskordaja langes ajalooliselt madalale. Eelmise 12 kuu näitaja oli 1,25. Rahvaarvu muutumatuna hoidmine eeldaks näitu 2,1. Nüüd veebruaris oli esialgne näitaja 1,26.
Bergholm on teenindusettevõtte Lassila & Tikanoja (L&T) endine tegevjuht ja juhatuse esimees ning riigi börsiettevõtete osalusi haldava Solidiumi endine juhatuse esimees. Oma töös on ta harjunud erinevate asjade mõjusid välja arvutama.
Nüüd otsustas Bergholm uurida, mida madal sündide arv tegelikult tähendab. Kui kiiresti väheneks Soome päritolu inimeste arv aastaks 2100, kui sündimus ei paraneks?
Ja mida see number tähendaks?
Ta alustas põhitõdedest. Esiteks definitsioon: Soome statistikaameti andmetel on Soome päritolu isikud kõik need, kelle vähemalt üks vanematest on sündinud Soomes.
Arvutuses kasutatud numbrid on summaarne sündimuskordaja 1,25 ja populatsiooni säilitamiseks vajalik arv 2,1.
Viiest lapsest kaks ei sünni nüüd varasemaga võrreldes, nentis Bergholm.
Kõige rohkem sündis Soomes aastas 100 000 last. 2022. aastal sündis neid alla 45 000. Kui järgmiste sünnitajate vanuserühm on praegu sünnitavast 40 protsenti väiksem ja sündimuskordaja jääb samaks, sünnib neile edaspidi vaid 16 200 last aastas, arvutas Bergholm.
Bergholm hindas Soome päritolu inimeste populatsiooni arengut, uurides 10-aastaste vanuserühmade keskmiste arengut. Lähtekohaks oli teadmine, et 2022. aastal sündis ligikaudu 38 600 beebit ning praegune oodatav eluiga 81 aastat jääb muutumatuks.
Arvutuse tulemus oli üllatav. Selle järgi oleks 2117. aastal soomlasi ja nende järeltulijaid vaid veidi üle 1,5 miljoni. Kolmandik neist oleks pensionieas.
Miljoni Soome päritolu inimese piir murduks 2133. aasta paiku. Soome päritolu inimesed jääksid vähemusse palju varem, mõnekümne aasta pärast.
„See oli lihtsalt mehaaniline viis välja mõelda, mis juhtuma hakkab,” hoiatab Bergholm oma arvutusharjutuse liigse tõlgendamise eest.
„Ma ei suuda uskuda, et inimkond või soomlased otsustavad end välja suretada. Aga ma ei usu ka, et migratsioon Soome muutumatul kujul jätkub. Sündimus langeb kõikjal ja konkurents migrantide pärast suureneb. Hea meelega minnakse siit ka mujale,” sõnab ta.
Huvitav arvutus, aga kas see on tõsi? Peab pöörduma ekspertide poole.
„Teema on huvitav, aga väga keeruline,” vastab Soome Statistikaameti peaaktuaar ja demograaf Markus Rapo.
Soome statistikaamet koostab rahvastikuprognoose iga kolme aasta tagant ja ainult 50 aastaks ettepoole. Ameti rahvastikuprognoos ennustab ainult kogu rahvaarvu. Seetõttu ei jaotata erinevate rahvastikurühmade arvu päritolu järgi.
Teisisõnu puuduvad ametlikud prognoosiarvutused soomekeelsete või kodumaiste soomlaste arvukuse arengu kohta.
„On täiesti selge, et praeguse sündimuse juures ilma migratsioonita rahvaarv tulevikus väheneb,” ütleb Rapo.
Soome rahvastikuliidu teadusprofessori Anna Rotkirchi sõnul võib langus olla isegi kiirem kui Bergholmi hinnangul.
Soome päritolu viljakas eas naisi on praegu umbes 750 000, aastal 2042 on neid vaid 660 000. Kas Bergholm on suutnud selle arenguga piisavalt arvestada, küsib Rotkirch.
Rotkirchi „kontrollarvutuse” puhul oleks Soome praeguse sündimuse juures vähem kui 70 aasta pärast, so 2093. aastal ligikaudu 1,57 miljonit Soome päritolu elanikku.
Aastal 2113 oleks neid vaid miljon. Ja aastal 2123 elaks Soomes vähem kui 870 000 Soome päritolu inimest.
Ka Rotkirch rõhutab, et see on vaid mehaaniline mõttemäng, mis näitab, kuidas võiks praeguse sündimuse ja oodatava eluea juures areneda Soome päritolu inimeste arv.
Lõuna-Koreas, kus sündimuskordaja on 0,7, tuleb iga saja korealase jaoks vaid neli lapselapselast, räägib Rotkirch rahvusvahelisest arvutusest.
„Meil on vastavalt 40 soome päritolu lapselast ja 25 lapselapselast,” arvutab Rotkirch.
Summaarse sündimuskordaja asemel saab laste arvu hinnata ka naiste lõpliku laste arvu järgi. Nüüd läheneb see üle 40-aastastel naistel arvule 1,7.
See arv, mis on juba realiseerunud, tähendab, et lapselapsi on veerandi võrra vähem kui vanavanemaid, ütleb Rotkirch. Ja neis peredes, kus emakeel on soome keel, on sündimus selgelt veelgi väiksem.
Jahmatavad numbrid, aga mida need Soome jaoks tähendavad?
Esiteks tuleb tõdeda, et Soome ei ole probleemiga üksi. See on ülemaailmne nähtus, mis on kestnud umbes 2012. aastast.
Kuigi elanike arv tõuseb esmalt hinnanguliselt kümne miljardini, hakkab rahvaarv pärast seda ülalkirjeldatud negatiivse kordaja mehhanismi abil drastiliselt vähenema.
Kõige hullem on olukord juba mainitud Lõuna-Koreas. Lõuna-Koreas langes viljakas eas naiste keskmine eeldatav laste arv eelmisel, 2023. aastal rekordilise 0,72-ni, võrreldes eelneva aasta 0,78-ga.
Pensionifirma Varma tegevjuht Risto Murto kirjutas raamatu 2022 Puuttuvat puoli miljoonaa (Puuduvad pool miljonit) rahvastiku arengust Soomes ja maailmas.
Raamatu põhisõnum oli, et tööealise elanikkonna kahanemine kujundab lähikümnenditel Soomet drastiliselt.
Ka praegu vaatab Murto rahvastiku arengule mureliku pilguga.
„Esimene tähelepanek on see, et kõik tööstusriigid, välja arvatud Aafrika riigid on samas olukorras. Küsimus on vaid kraadide erinevustes ja kiiruses,” sõnab ta.
Tööstusriikides praegune rahvaarv väheneb, kuid sisseränne võib hoida rahvaarvu muutumatuna või suurendada, hindab Murto.
Peamine erand on Jaapan, kes otsustas kunagi migratsiooni mitte avada, kuigi sündimus vähenes.
„Soome võitleb vahepealses faasis kui väike keelepiirkond, mille rahvaarv ei kasva,” sõnab ta.
Majanduslikust aspektist vaadatuna tähendab rahvastiku vähenemine sisenõudluse vähenemisel paratamatult investeeringute vähenemist, kui just ekspordipõhine tööstus meid ei päästa.
„Näiteks eelistab uus jaekett Rootsit, kus on parem rahvastikubaas,” selgitab Murto.
Tema väitel on selge, et rahvastiku kahanemine tähendab kogu meie vara väärtuse langust. „Majapidamiste puhul võib seda näha kui korterite ja kinnisvara väärtuse muutust,” lisab ta.
Soomes on kinnisvara väärtus langenud korra pärast sõda, kui maalt koliti linna ja Rootsi ning äärealade majad jäid tühjaks.
„Sama suhtelise väärtuse muutus juba toimub, kuid väiksem. Nähtust tugevdab asjaolu, et migratsioon on koondunud pealinna piirkonda,” sõnab ta.
Murto märgib, et Soome elanikele süngete tulevikuväljavaadete maalimine tähendab olukorda, kus migratsiooni ei oleks. Sisseränne on Soomes olnud ajalooliselt kõrge juba ligi kolm aastat.
„Iibe langust on õnnestunud kompenseerida. Tähtis on see, kas immigrandid hakkavad tööle,” lisab ta.
Sisseränne on koondunud kasvukeskustesse. See on võimeline kiirendama regionaalset muutust.
Kui sisseränne väheneks Soomes nulli lähedale, tuleks loobuda põhjamaise heaolu põhilubadusest, et lapsed ei hoolitse oma vanemate eest, ütleb Murto.
Näiteks Vahemere maades on üsna tavaline, et migrandist koduabiline aitab igapäevatoimetustes ja hoolitseb pere eakate eest.
Vahemere mudelile hüppamine oleks Murto sõnul valus, sest Soome tööelu ja elamine on erinevalt korraldatud.
„Isiklikult arvan, et oleme hoolduse saamise otsused juba teinud. Me ei ole organiseeritud Vahemere mudeli järgi, kus lapsed ja vanemad on lähedased ning immigrandid neid selles aitavad,” sõnab ta.
Praegu toob eriti hoolekandevaldkond migrante süstemaatiliselt tööle, ütleb Murto.
Umbes 5–7 aasta pärast suurendab suurte põlvkondade vananemine hinnanguliselt nõudlust hooldustöö järele lausa 30 protsenti, kuna paljud vajavad ööpäevaringset hooldust.
„Dementsusega inimeste hulk on nii suur, et väljakutse on hooldajatele peaaegu võimatu. Testiks on see, kas suudame pidada kinni Põhjamaade heaolumudeli lubadusest, et eakate hoolekandes ei pea vanureid paigutama laste kodudesse,” märgib ta.
Kui migratsiooni piirataks ja rahvaarv väheneb, tähendab see Murto sõnul seda, et pensioni saamiseks peaks praegusest oluliselt kauem töötama.
Jaapanis on probleem lahendatud nii, et üle poole 65–70-aastastest naistest on ühel või teisel moel tööellu kaasatud.
Jaapanis on areng kaasa toonud ka märkimisväärse riigivõla. Võla suhe sisemajanduse koguprodukti on üle 260 protsendi. Soomes on võla suhe umbes 74 protsenti.
Murto arvates tasub mehaanilistele tulevikuennustustele mõeldes meeles pidada, et meie võime ennustada sündimuse arengut on nõrk.
„Aga olukord on selles mõttes hirmutav, et me pole riigina väga erandlikud,” sõnab ta. Ka teistes Põhjamaades on sündimus vähenemas.
„Sel hetkel, kui haiglapalatitesse ja hooldusesse ei pääse ning bussid ei sõida, usun, et ühiskonnal pole valikut. Probleemid tuleb lahendada,” märgib ta.
Soome eriprobleem on see, et üle 85-aastaste inimeste arv kahekordistub 15 aastaga. Samal ajal astuvad tööellu nooremad põlvkonnad, kes on sündinud alates 2011. aastast.
Murto sõnul leidub Soomes endiselt madala tootlikkusega töökohti nagu toitlustuse töötajad, postikandjad ja bussijuhid. Kuid avaliku sektori spetsialiste, näiteks arste on raske meelitada, kuna erinevad diplominõuded ja keeletestid takistavad sageli värbamist.
„Me juba teame, et 5-7 aasta pärast on arstide puudus,” räägib ta.
Risto Murto hinnangul peaks Soome õppima migratsioonist rääkima.
Rahvuskonservatiivid suurendavad oma toetust, hoiatades ja isegi hirmutades sisserände suurenemise korral Soome kultuurimuutuse eest.
Murto arvates on tegemist sotsiaalse diskussiooni ühe suure tabuga. Talle on selge, et Soome tulevikku mõjutab see, kust ja millise päritoluga migrandid Soome tulevad. Lähtemaade kultuur, haridustase ja religioonid mõjutavad paratamatult ka Soome ühiskonda.
„Me ei ole leidnud võimalust arutada, milliseid inimesi me Soome tahame. Et iga inimest austataks, sõltumata päritolust,” märgib ta.
Murto sõnul on arutelu keskendunud 2015. aasta mõjudele ja Rootsi tänavajõukudele.
„Peab suutma arutada ka seda, aga ka migrantide väljalangemisest koolidest. Kuid tänapäeval on migratsioon suuresti üle kandunud ettevõtetele. Otse tööle minek domineerib praeguses migratsioonis,” sõnab ta.
Erandiks on olukord idapiiril ja ukrainlased, kelle erakorralisest olukorrast on soomlased parteiüleselt hästi aru saanud, hindab Murto.
Mis puutub Soome, siis on küsimus eelkõige selles, kas suudetakse eelkõige hooldus- ja teenindussektorit hoida jooksmas üle kümne aasta perspektiivis, märgib Murto.
Murto hinnangul nõuab probleemide lahendamine kõigilt osapooltelt lugupidavat ja neutraalset viisi ühiskonna tuleviku üle arutleda. „praegu ei ole seda. Kuigi on üsna selge, et Soome muutub.”
NordenBladet – Mis asi on katlakivi ning kuidas see mõjutab meie tervist? Katlakivi on mineraalide sete, mis tekib vee keemisel ja aurustumisel, eriti kui vees on lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Kuigi katlakivi ise pole tervisele ohtlik, võib selle mõju tervist mõjutada sõltuvalt sellest, kuidas see kasutatavas vees esineb.
Maitse ja lõhn: Katlakivi võib muuta vee maitset ja lõhna, andes neile mõru või metallise varjundi. See võib omakorda mõjutada ka jookide, näiteks tee ja kohvi maitset.
Toiduvalmistamine: Vesi, mis sisaldab suures koguses katlakivi, võib mõjutada toiduvalmistamist. Näiteks võib pudrule, kartulitele või pastale jääda katlakivi setteid, mis muudavad nende tekstuuri ja maitset.
Tee ja kohv: Katlakivi võib mõjutada tee ja kohvi maitset, muutes need kibedamaks. Lisaks võib see mõjutada ka jookide välimust, jättes setteid tassi põhja.
Veeseadmete mõju: Katlakivi võib koguneda veeseadmetesse, nagu keedukannud, veekeetjad ja kohvimasinad, vähendades nende efektiivsust ja suurendades energiakulu.
Mõju tervisele: Kuigi katlakivi ise pole ohtlik ega mürgine, võib see mõjutada seadmete ja torustike tõhusust ning suurendada hoolduskulusid. Samuti võib see soodustada bakterite kogunemist, kuna katlakivi võib olla mikroorganismidele sobiv pind.
Loomulikult tekib kohe küsimus, et kas bakterid jäävad vee keetmisel ellu?
Vee keetmine on üks tõhusamaid viise bakterite ja mikroorganismide tapmiseks, kuna keetmine tapab enamiku haigustekitajatest ja teistest mikroobidest. Seega, kui vett keedetakse katlakivises keedukannus, hävivad bakterid ja mikroorganismid protsessi käigus. Samas vee tarbimine, mis on pikemalt seisnud katlakivises keedunõus, ei ole soovitav, sest suure tõenäosusega on kõiksugu bakterid seal hoogsalt paljunenud.
Seetõttu on oluline regulaarselt puhastada keedukannu ja selle osi, et vältida bakterite kogunemist ja tagada puhas joogivesi. Enamik mikroobe sureb küll keetmise käigus, kuid ennetav puhastamine aitab vältida mikroorganismide levikut ning tagab, et vesi on nii enne kui ka pärast keetmist puhas ja ohutu.
Parim viis katlakivi mõju vähendamiseks on kasutada filtreeritud vett või kasutada vees pehmendussüsteemi. Kui keedate vett katlakivi täis anumas, siis valminud jookide maitset võib parandada filtreerimine või pudelivee kasutamine, kus katlakivi kontsentratsioon on väiksem. Veeseadmete puhastamine ja regulaarne hooldus on samuti oluline, et vältida katlakivi kogunemist ja säilitada nende tõhusus.
NordenBladet – Vegvísir on iidne sümbol, mida tuntakse kõige sagedamini ruunikompassina ehk Viikingite kompassina. Otsetõlkes tähendab sümboli islandipärane nimetus “teeviita” või “teetähist”. Vegvisir ise koosneb kaheksast Viikingite maagilisest liitruunist (sigil). Liitruune (sõltuvalt kombinatsioonist) kasutati ning kasutatakse ka tänapäeval ruunimaagias kinglatel eesmärkidel – teatud sündmuste loomiseks, mingite omaduste võimendamiseks või kaitseks.
Vegvisiri mainitakse algselt kahes allikas – Geir Vigfussoni 1880 aastal koostatud Huldi käsikirjas (the Huld Manuscript) ning teises käsikirjas – Galdabrokis (The Galdabrok), mille näol oli algselt tegemist maagia käsiraamatuna.
Huldi Käsikirjas räägitakse Vegvisirist, kui maagilisest kaitsvast ning teed juhatavast sümbolist. Tõlkes kõlab see umbes nii: “selle sümboli kandja ei kaota kunagi oma teed tormis või halvas ilmas ka siis, kui ta ei tea oma sihtpunkti” ( “the wearer of this symbol will not lose his way during storms and bad weather, even if he does not know of his destination” ).
Huldi Käsikiri on dokument, mis on koostatud umbes kümme sajandit peale viikingite aega ja kuigi mõningad selle osad baseeruvad ajalool ning tõelistel Norra rahva teadmistel ja uskumustel, siis ei tohiks siiski päris kõike seal kajastatut pimesi usaldada. Osade ekspertide arvates võib Vegvisiri puudutav osa baseeruda eeskätt pärimuslikul folklooril.
Galdabrok, teine allikas, kus Vegvisiri mainitakse, on memuaar – loitsude raamat – mis sisaldab erinevaid loitse ning teadmisi maagia, Põhjala jumalate, aja ja kosmoloogia kohta.
Ehkki keegi ei tea täpselt, kust Vegvisir pärineb ning millal ja kus seda esmakordselt kasutati, on tänaseni kõige enam levinud uskumus, et tegemist oli Viikingite kompassiga.
Kuna arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on leitud Viikingite poolt avastusretkedel reaalselt kasutusel olnud “päikesekive” ehk päikesekompasse (ning ehkki nendel puuduvad vastavad liitruunid nagu Vegvisiril ning väline sarnasus on väike), arvatakse, et just nendest kompassitest võis Vegvisiri sümbol olla algselt inspireeritud.
Mitmete legendide kohaselt joonistati Vegvisiri juba iidsetel aegadel Viikingite laevadele, selleks et rändajad leiaksid turvalise tee koju tagasi.
Ka täna on Vegvisir Põhjala traditsioonides ning eeskätt Islandis kõrgelt austatud ja laialdaselt kasutusel olev sümbol. Sümbol kannab sügavat tähendust ka kõigi nende jaoks, kes huvituvad sügavamalt ruunidest ning ruunimaagiast.
Täna kasutatakse Vegvisiri siiski kõige sagedamini spirituaalse teejuhina.
