Esmaspäev, juuni 9, 2025

HETKEL AKTUAALNE

LÕPUTUD pralled, müra, hais, üleujutused – seadus võimaldab tülika naabri korteri sundvõõrandamist

By
Helena-Reet Aari
-
Lõputud peod, hais, üleujutused – seadus võimaldab tülika naabri korteri sundvõõrandamist

NordenBladet – Kortermajas elamine eeldab naabritega arvestamist ja ühiste reeglite järgimist. Kui aga üks korteriomanik korduvalt rikub oma kohustusi, võib see tõsiselt häirida teiste elanike elu. Õnneks annab Eesti seadus sellistes olukordades võimaluse probleemse korteriomaniku suhtes rakendada sundvõõrandamist.

Millal saab korteri sundvõõrandamist nõuda?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lõike 1 kohaselt võivad korteriomanikud nõuda korteriomandi võõrandamist, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike või korteriühistu suhtes ning ülejäänud korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka. Selline rikkumine võib seisneda näiteks pidevates lärmakates pidudes, korteri korrashoiu eiramises, mis põhjustab haisu või kahju teistele korteritele, või muudes sarnastes käitumistes.

Kuidas toimub sundvõõrandamise protsess?

  1. Üldkoosoleku otsus: Korteriomanikud peavad kokku kutsuma üldkoosoleku ja häälteenamusega otsustama, et probleemne korteriomanik peab oma korteriomandi võõrandama.

  2. Teavitamine: Korteriomanikule tuleb teatada otsusest ja anda talle vähemalt kolm kuud aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks.

  3. Kohtumenetlus: Kui korteriomanik keeldub korteriomandi võõrandamisest või ei tee seda määratud aja jooksul, võivad vähemalt üks korteriomanik või korteriühistu esitada hagi kohtusse, et sundvõõrandamise otsus täidetaks. Kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub korteriomandi võõrandamisest, ei ole kolme kuu pikkust tähtaega vaja rakendada.

Mida peaksid korteriomanikud teadma?

  • Dokumenteerimine: Oluline on koguda tõendeid korteriomaniku kohustuste rikkumiste kohta, näiteks kaebused, fotod, videod või politsei kutsumise protokollid.

  • Koostöö: Korteriomanikud peaksid tegutsema ühiselt ja järgima seaduses sätestatud protseduure, et sundvõõrandamise protsess oleks õiguspärane.

Kas seadus aitab ka siis, kui ametlikku korteriühistut pole loodud?

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus kehtib kõigile korteriomanditele, olenemata sellest, kas ühistu on registreeritud või mitte. See tähendab, et kui majas on korteriomandid (mitte kaasomand), siis seaduse § 32 kehtib ikkagi ja teised majas elavad korteriomanikud saavad ühiselt tegutseda isegi ilma registreeritud ühistuta, kui on tegemist korteriomanike kogukonnaga.

Mida teha, kui ühistut pole?

Veendu, et tegemist on korteriomanditega – kas igal korteril on oma kinnistusraamatu kanne. Kui jah, siis kuuluvad nad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alla.

Korteriomanike koosolek – kuigi formaalset ühistut pole, võivad korteriomanikud kokku tulla ja koosoleku protokollis otsustada korteri võõrandamise nõude esitamise.

Otsus peab vastama § 32 nõuetele – see tähendab häälteenamust, nõuetekohast koosoleku kokkukutsumist ja dokumenteerimist.

Kui probleemne omanik ei müü korterit vabatahtlikult, saab vähemalt üks korteriomanik esitada hagi kohtusse.

Sundvõõrandamine on äärmuslik meede, kuid see on mõeldud kaitsma teiste korteriomanike õigusi ja tagama rahulik ning turvaline elukeskkond. Kui naabri käitumine muudab elu kortermajas talumatuks, on seadus andnud võimaluse olukorra lahendamiseks.

Avafoto:NordenBladet

KUHU KAOVAD MARJAD: Kas linnud söövad põõsastelt ära ka väikesed rohelised marjad?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Igal suvel kerkib mõne aiapidaja seas küsimus: “Kuhu mu marjad kadusid?” Justkui üleöö tühjeneb sõstrapõõsas, jättes alles vaid lehed ja varred. Tavaliselt süüdistatakse linde – kuid kas tõesti nokivad nad ära ka väikesed, toored ja rohelised marjad, mis pole veel magusadki?

Kas linnud söövad tooreid marju?
Lühike vastus: jah, söövad – aga mitte alati.

Mõned linnuliigid, nagu rästad, kuldnokad ja musträstad, tunnevad hästi ära küpse marja lõhna ja värvi ning ootavad, kuni see on mahlane ja küps.

Teised linnud, eriti noored või näljasemad, võivad haarata ka tooreid, rohelisi marju, eriti kui valikut napib või kui nad alles õpivad, mis maitseb hästi.

Mõned rohelised marjad, nagu tikrid, on isegi toorelt söödavad, kui nad on juba suureks kasvanud – linnu jaoks piisavalt huvitavad.

Kuhu marjad veel kaovad?
Kui süüdlaseks pole linnud, siis võib probleem peituda hoopis:

Putukates, nagu vaarikalestad, lehetäid või röövikud, kes rikuvad marja juba enne, kui see kasvada jõuab.

Närilised, näiteks hiired ja oravad, võivad samuti noori marju ära napsata.

Ka taim ise võib poetada vilju, kui teda tabab põud, toitainete puudus või seenhaigus.

Märgid, et lind on süüdlane:
Põõsas on tühjaks söödud, aga lehed terved

Leiad maapinnalt katkisi varsi või mahakukkunud poolikuid marju

Varahommikuti kuuled või näed linde põõsas tegutsemas

Mõni lind (nt kuldnokk) võib isegi istuda oksal ja „raputada“ marju alla, et neid siis maast korjata

Kuidas kaitsta oma marju?
Aiapoodides müüdavad marjavõrgud takistavad lindude ligipääsu, kuid jäta taimedele õhku ja valgust. CD-plaadid, helkivad lindid või isegi fooliumiribad hirmutavad eemale paljusid linnuliike. Aidata võivad ka kunstkassid või kullikujud võivad aidata – kuni linnud aru saavad, et nad ei liigu.

Kuigi lindude söögiisu võib pahandada, tasub meenutada, et linnud aitavad hoida ka aiakahjureid kontrolli all. Mõnikord on mõistlik istutada mõni põõsas just „lindudele“, et nad teised põõsad rahule jätaksid.

Kuidas võidelda kahjulike putukatega?

Vaarikalestadest vabanemine:

Tunnused: lehed muutuvad kortsuliseks ja kõveraks, viljad jäävad väikeseks ja kuivaks. Lestad on mikroskoopilised ega ole palja silmaga nähtavad.

Mida teha:

  • Kevadine lõikus: eemalda ja põleta vanad ja kahjustatud võrsed varakevadel.

  • Kuum vesi: enne istutamist või kevadel enne pungade puhkemist kasta vaarikavõrseid ~45°C veega – see tapab lestad taimel.

  • Küüslaugu-tõmmis või neemipuuõli: pritsi noori võrseid iga 7–10 päeva tagant.

  • Vaheta kasvukohta iga mõne aasta tagant, sest lestad võivad talvituda mullas või varte sees.

Lehetäide tõrje:

Tunnused: kleepuvad lehed, väändunud kasv, väikesed rohekad või mustad täid varte ja lehtede all.

Mida teha:

  • Looduslikud vaenlased: lase oma aeda lepatriinud  – need toituvad lehetäidest.

  • Seebilahus: sega 1 liiter vett + 1 tl looduslikku rohelist seepi + 1 tl õli. Pritsi kogu taim, keskendudes lehe alumistele külgedele.

  • Nõgeseleotis: lase nõgesel tõmmata vees 24 tundi, kurna ja pritsi taime 2–3 korda nädalas.

  • Väldi liigset väetist – eriti lämmastikku, mis soodustab pehmete võrsete kasvu ja meelitab lehetäisid.

Röövikutest (ussidest) lahti saamine:

Tunnused: augud lehtedes, näritud viljad, ekskremendijäljed ja peidetud röövikud lehekaenaldes või viljade sees.

Mida teha:

  • Käsitsi korjamine: hommikul ja õhtul vaata lehti ja vilju ning eemalda röövikud.

  • Feromoonpüünised: need püüavad täiskasvanud liblikad, enne kui nad muneda jõuavad.

  • Bacillus thuringiensis (Bt): looduslik bakter, mis on ohutu inimestele, kuid surmav röövikutele – saada aianduskeskusest.

  • Kibuvitsa- või soolikarohu tõmmis: sobib looduslikuks peletamiseks.

Üldised soovitused:

  • Korista taimejäägid sügisel – see takistab kahjuritel talvitumist.

  • Hoia istutused õhulised – tihedalt istutatud taimed loovad varjulise keskkonna, kus kahjurid armastavad peituda.

  • Mitmekesista aeda – lisa taimi, mis meelitavad kasulikke putukaid (nt saialilled, till, koriander).

Avafoto: NordenBladet