Kolmapäev, aprill 16, 2025

HETKEL AKTUAALNE

Meie ajastu 7 suurimat väljakutset: maailm muutub, aga kuhu suunas?

By
Helena-Reet Aari
-

NordednBladet – Elame ajastul, kus inimkond on tehnoloogiliselt arenenum kui kunagi varem – meil on juurdepääs infole, tööriistadele ja teadusele, mis suudab lahendada nii mõnegi mure. Samal ajal seisame aga silmitsi üha keerukamate ja põimunud probleemidega, mis ulatuvad üle riigipiiride ning mõjutavad kõiki, olenemata elukohast või sotsiaalsest staatusest.

Kliimamuutused, rahutused maailmas, vaesus, uued haigused ja infoajastu tumedam pool – need ei ole enam üksikute riikide või piirkondade mured, vaid globaalsed kriisid, mille lahendamine eeldab koostööd, teadlikkust ja julgust mugavustsoonist väljuda. Paljud probleemid on nähtamatud või tunduvad kauged – kuni need ühel hetkel meie enda elu mõjutavad.

Inimkonna ees seisavad valikud, mis mõjutavad mitte ainult meid, vaid ka tulevasi põlvkondi. Kuigi kõik probleemid ei ole lahendatavad üleöö, on oluline neid teadvustada ja mõista, kust need tulevad ja kuhu need võivad viia. Ainult nii saab teadlikult liikuda parema maailma suunas.

Alljärgnevalt toome välja nimekirja seitsmest suurimast probleemist maailmas 2025. aasta kontekstis – tuginedes globaalsetele aruteludele, teadusuuringutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele ( ÜRO, WHO, Maailmapank). Need probleemid vajavad tähelepanu ja tegutsemist just nüüd – mitte hiljem:

🌍 1. Kliimamuutus ja keskkonnakriis

  • Tõusev temperatuur, äärmuslikud ilmastikunähtused

  • Jää sulamine, merepinna tõus, elurikkuse kadu

  • Globaalne toidujulgeolek ja veevarude oht

🕊️ 2. Konfliktid ja geopoliitiline ebastabiilsus

  • Venemaa agressioonisõda Ukrainas, Gaza-Iisraeli kriis, kasvavad pinged Aasias

  • Relvakonfliktid ja nende mõju tsiviilelanikele

  • Põgenikekriisid ja humanitaarkatastroofid

🤒 3. Terviseprobleemid ja epideemiad

  • COVID-19 pikaajaline mõju tervishoiusüsteemidele

  • Vaktsineerimise langus ja uute haiguste levik

  • Vaimse tervise kriis – eriti noorte seas

🛠️ 4. Majanduslik ebavõrdsus

  • Kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel

  • Inflatsioon, toidu- ja eluasemekriis

  • Töökohtade automatiseerimine ja ebakindlus tuleviku töö suhtes

🧠 5. Hariduse ja ligipääsu puudus

  • Miljonid lapsed ilma kvaliteetse hariduseta

  • Digitaalne lõhe – ligipääs tehnoloogiale ja internetile

  • Haridussüsteemid ei valmista ette tulevikuoskusteks

🧑‍💻 6. Tehisintellekti ja tehnoloogia eetika

  • Kontrolli kaotus AI arengute üle

  • Valeinfo ja manipuleerimine (deepfake, botid)

  • Eraelu puutumatuse kadumine ja jälgimiskultuur

🌽 7. Toidujulgeolek ja ressursside nappus

  • Kliimamuutused vähendavad saagikust

  • Liigse tarbimise ja raiskamise tõttu tekib ressursside nappus

  • Miljonid elavad endiselt näljas või alatoitumuses

 

Tulevik ei ole veel kirjutatud – ja see ongi meie suurim eelis

Meil on võimalus kujundada maailm, kus tehnoloogia toetab inimest, mitte ei asenda teda. Kus majanduskasv ei tule loodusressursside hinnaga, ja kus globaalsetele probleemidele vastatakse globaalse koostöö, mitte isolatsiooni või võitlusetaandumisega.

Võti peitub tasakaalus: oskuses kasutada tehnoloogiat ilma inimlikkust kaotamata; julguses tegeleda raskete teemadega, selle asemel et neid vältida; ja valmiduses teha otsuseid, mille kasu me ise ei pruugi näha, kuid mille vilju saavad nautida meie lapsed ja lapselapsed.

Me ei saa kõiki maailma muresid ühekorraga lahendada. Aga me saame alustada. Ja võib-olla just sellest algabki uus ja parem ajastu.

Avafoto: Unsplash

Loe ka:

Kui tark on liiga tark? AI arengud, mida me enam ei pruugi mõista ega kontrollida

UURING: maailm on muutumas 2030. aastatel – Skandinaavia jaoks kohutavad tagajärjed

Rootsi lõunatipus asuv unikaalne ussimüür hoiab rästikud inimestest eemal

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Smygehukis, Rootsi kõige lõunapoolsemas punktis, on juba kuus aastat püsinud maailma ainulaadne ehitis – ussimüür, mis hoiab rästikud (Rootsi ainus mürgimadu) eemal populaarsetest jalutus- ja rannaaladest. Müür valmis Trelleborgi omavalitsuse tellimusel tänu bioloog Thomas Madseni ideele.

Kuidas müür töötab?

  • Pikkus: 190 meetrit

  • Materjal: roostevärvi metallplaat

  • Kõrgus: 30 cm

  • Eritunnus: Müüri ülaosa on kaldu väljapoole, mis takistab rästikutel ronimist – nad ei suuda kaldu olevat serva ületada. Foto on illustreeriv: Müüri ülaosa kaldenurk muudab rästikutele füüsiliselt võimatuks sellest üle ronida, suunates nad tagasi oma looduslikule elualale. (NordenBladet)

Müür kulgeb alates merest läbi rannaniitude kuni maantee nr 9 ääreni. See füüsiline tõke on kavandatud nii, et roomajad ei pääseks populaarsetele aladele, kus liiguvad inimesed ja eriti lapsed. Samas ei kahjusta see müür loomi ega nende elukeskkonda – see lihtsalt suunab nad ümber.

Projekti maksumus oli umbes 400 000 Rootsi krooni. Bioloog Thomas Madsen, kes on rästikupopulatsiooni uurinud alates 1980. aastatest, jälgib müüri mõju rästikutele ja nende käitumisele. ​

Kevadine madude ärkamine

Kevadel, kui rästikud talveunest ärkavad, liiguvad nad oma harjumuspärastesse piirkondadesse. Kui mõni madu on juhtumisi talvitunud „valel pool“ müüri, siis viivad spetsialistid nad ettevaatlikult tagasi looduskaitsealale, kus neil on ohutu olla ja kus nad ei häiri inimesi.

Teadusuuringud ja loodushoid

Smygehuki rästikud on muutunud ka oluliseks osaks teadusuuringutest, aidates paremini mõista nende käitumist, liikumismustreid ja kohanemist linnalähedaste elupaikadega.

Miks see müür on ainulaadne?

  • See on maailmas ainulaadne püsiv ehitis, mis on spetsiaalselt loodud roomajate ohutuks suunamiseks.

  • Tavaliselt kasutatakse madude eemal hoidmiseks ajutisi plastbarjääre, näiteks ehitusplatsidel või loodusteaduslikes projektides.

  • Smygehukis on aga loodud kestlik ja visuaalselt maastikku sulanduv lahendus, mis on saanud rahvusvahelist tähelepanu.

 

Rootsi Riksbank: USA võib jätkata Rootsi kulla ladustamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.

Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.

Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?

  • Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas. ​

  • Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendab ​BullionStar Singapore.

  • Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.

  • Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis. ​

  • Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis. ​

  • Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutab ​Newsweek.

​Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides. ​Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile. See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.

Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.

  • Läti: umbes 6,6 tonni kulda.

  • Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.

Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.

Kus täpselt kulda hoitakse?

Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldab ​hirschsecure.com.

Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?

  1. Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral. ​

  2. Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid. ​

  3. Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest. ​

Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?

Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:​

  • Saksamaa:

    1. aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.

    ​

  • Holland:

    1. aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist.
      Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.​

Avafoto: Unsplash

KUIDAS alustada pensioniks säästmist Rootsis? Nõuanded igas vanuses inimestele

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi pension koosneb kolmest osast: riiklik pension, tööandja pension ja eraldi isiklik säästmine. Turbulentsed ajad aktsiaturul, nagu hiljutised tollisõjad, võivad mõjutada sinu tulevast pensionit – eriti kui osa rahast on investeeritud fondidesse.

1. Riiklik pension – baas, mis ei sõltu börsist
Suurim osa pensionist on sissetulekupension, mille suurus sõltub palgast ja tööaastatest. See osa ei ole seotud aktsiaturu kõikumistega.

2. Tööandjapension (tjänstepension) – kas kindel või paindlik
Kui töötad ettevõttes, millel on kollektiivleping, saad tõenäoliselt tööandjapensioni. Seda haldavad erinevad kindlustusettevõtted. On kahte tüüpi lahendusi:

Traditsiooniline kindlustus – väiksem risk, investeeringud hajutatud (sh kinnisvara, võlakirjad). Sobib neile, kes ei soovi ise investeeringuid juhtida.

Fondikindlustus – siin saad ise fonde valida. Võid valida aktsia-, võlakirja- või segafonde. Mida rohkem on pensionieani aega, seda rohkem võib riskida aktsiafondidega.

3.Lisatasu ehk Premiepension – väiksem osa, aga sinu valik loeb
See osa riiklikust pensionist võimaldab sul ise fonde valida. Paljud rootslased kasutavad siin riiklikku AP7 Såfa fondi, mille risk väheneb vanusega automaatselt.

Näiteks:
Alla 55-aastased – 100% aktsiad
70–74-aastased – 50% aktsiad, 50% võlakirjad
75+ – 33% aktsiad, 67% võlakirjad

4. Isiklik säästmine – paindlik, kuid väiksem osa
Eraviisiline säästmine moodustab enamasti väikese osa pensionist. Enamlevinud on investeerimiskontod (ISK) või kapitalikindlustus. Need on maksusõbralikud – aastamaks 2025. aastal on 0,888%.

Alternatiiviks on tavapärane väärtpaberikonto, kus maksad 30% tulumaksu kasumilt, kuid saad deklareerida ka kahjumid.

NELI PRAKTILIST nõuannet pensioniks säästmisel:
1. Kontrolli, kas sul on pensionifondides aktsiaid ja kui suures ulatuses.
2. Kui pensionini on palju aega, eelista suuremat aktsiafondide osakaalu.
3. Lühiajalised börsilangused ei tohiks sind noorena heidutada.
4. Mida lähemale pension, seda konservatiivsem peaks olema investeerimisstrateegia.

KONTROLLNIMEKIRI: Kuidas Rootsis pensioniks säästa

1. Vaata üle oma pensioniülevaade

  • Logi sisse minpension.se – siin näed kõiki oma pensioniallikaid: riiklik, tööandja ja isiklik säästmine.

  • Kontrolli, kas sul on tjänstepension (tööandja pension) – kui mitte, küsi tööandjalt.

2. Uuri, kuhu su pension on investeeritud

  • Kas sul on traditsiooniline kindlustus (madalam risk) või fondikindlustus (paindlikum, kõrgem risk)?

  • Kui kasutad fondikindlustust, kontrolli, millised fondid on valitud – vajadusel muuda neid.

3. Arvesta oma vanusega

  • Alla 55 a: suurem osakaal aktsiafondides annab tavaliselt parema pikaajalise tootluse.

  • Lähemal pensionile (60+): hakka suurendama võlakirjade osakaalu – väiksem kõikumine, kindlam väärtus.

  • Vaata, kuidas AP7 Såfa fond automaatselt riski vanuse järgi kohandab (see võib olla hea võrdlus või valik).

4. Hinda vajadust eraldi säästmiseks

  • Kui võimalik, ava investeerimiskonto (ISK) või kapitalikindlustus – madal maks ja lihtne kasutada.

  • Pane paika kuusäästu summa (nt 500–1000 SEK kuus).

  • Kui sa eelistad ise investeerida, vali madala tasuga indeksfondid või dividendifondid.

5. Tee aastas vähemalt üks kord “pensioniülevaatus”

  • Kontrolli, kas su olukord ja eesmärgid on muutunud.

  • Vajadusel korrigeeri fondide ja säästmise osakaalu.

  • Ära unusta kontrollida tööandjapensioni ja selle tingimusi uue töökoha puhul!

Avafoto: Unsplash

Lihavõtted Põhjamaades: påskekrim, gækkebreve, mämmi, malshættir, påskkärrning ja munadepüha

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet — Ees ootavad pikad pühad: lihavõtted. Eestis on sel ajal tavaks munade värvimine, söömine ja võidu koksimine, aga kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes Põhjamaades?

Norra
Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mille ajal keegi tööd teha ei taha. Tõeline norrakas sõidab lihavõtete ajaks mägimajakesse, mille ümbruses leidub veel ka lund, ning suusatab pea terve nädalavahetuse – seda nimetatakse hytteturiks. Uuema aja traditsioon on pühade ajal krimkadesse sukelduda: påskekrim. Pärast pikka päeva suusatamist kogunetakse teleka ette vaatama Nordic Noiri või haaratakse kätte mõni põnev krimiromaan. Muidugi on sel ajal populaarsed ka kõiksugused viktoriinid.

Taani
Mõni nädal enne lihavõtteid kirjutavad Taani lapsed salapäraseid lumehelbekujulisi kirju, mida kutsutakse gækkebreve’iks. Kiri tuleb kirjutada nii, et selle saaja ei saaks aru, kellelt see tulnud on. Vihjeks võib kirja lõppu teha nii mitu täppi, kui nimes tähti on. Kirjaga saadetakse tihti kaasa ka lumikellukesi. Kui kirja saaja saatjat ära ei arva, peab ta kirjutajale kinkima pühademuna.

Kui lapsed on vaiksel laupäeval magama läinud, külastab neid lihavõttejänku, kes peidab aeda šokolaadimune, mida lapsed ülestõusmispüha hommikul põnevusega otsida saavad.

Rootsi
Rootsis riietuvad lapsed suurel neljapäeval lihavõttenõidadeks. Nad panevad selga vanad riided, seovad pähe värvilise pearäti ning teevad põsed punaseks. Kuigi nii poisid kui ka tüdrukud kannavad traditsioonilist påskkärrningi kostüümi, panevad osad poisid selga hoopis ilusa musta ülikonna, ette suured kunstvuntsid ja pähe mõne pööningul leiduva suure kaabu. Selliseid poisse hüütakse lihavõtte vanameesteks (påskgubbar). Seejärel minnakse naabrite juurde, kellele kingitakse joonistusi või kaarte lootuses saada maiustusi.

Soome
Ka Soomes lähevad liikvele väikesed nõiad, aga joonistuste asemel on neil kaasas pajuoksad. Nad soovivad naabritele head tervist ja õnne, loevad luuletusi ning annavad neile pajuoksa. Vastutasuks oodatakse muidugi maiustusi, seega hoiavad soomlased selleks puhuks kodus korvikest šokolaadimunade või muu magusaga.

Ülestõusmispühal süüakse magustoiduks mämmit. Mämmi on veidi lögane tumepruun puding, mis on valmistatud linnastest ja rukkijahust. Kuigi see ei pruugi väga ahvatlev välja näha, on see siiski imemaitsev ja laste lemmik, eriti kui seda serveerida koore ja suhkruga.

Island
Islandlaste jaoks on lihavõtted aeg, kus saab lähedastega koos olla ja võimalikult palju süüa – näiteks röstitud lammast ja šokolaadi. Värvitud munade asemel kingitakse seal üksteisele hoopis šokolaadist mune – paskaegge. Munade seest leiab omakorda mitmesuguseid maiustusi ning mis kõige tähtsam, malshættiri – islandi vanasõna. Kogu pere istub koos ja loeb neid vanasõnu valju häälega ette, arutledes, kas need lähevad täppi või mitte. Islandlaste jaoks on malshættir nagu horoskoop!

Eesti
Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. Mõningaid 19. sajandist pärit traditsioone järgitakse tänaseni!

Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).

Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvidega, näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga ning pannakse seejärel korviga lauda kaunistama. Päris munade olemasolu on äärmiselt oluline söögijärgse munakoksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne – tuleb oma muna otsa koksida vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks!

Avafoto: Pexels