NordenBladet – Eesti piiripunktides on käivitunud Euroopa Liidu uus digitaalne sisenemis- ja väljumissüsteem, mis on mõeldud kolmandate riikide kodanike piiriületuse registreerimiseks. Uus kord muudab andmete töötlemise elektrooniliseks ja talletab info ühtsesse andmebaasi.
Süsteemi kohaselt hõivatakse kolmandate riikide kodanike biomeetrilised andmed nende esimesel sisenemisel Schengeni alale või sealt lahkumisel. See ühekordne protseduur muudab edaspidised piiriületused kiiremaks, kuna järgnevatel kordadel on vajalik vaid kiirkontrolli läbimine. Andmete salvestamine süsteemi aitab ühtlasi tõsta piirijulgeolekut ja ennetada identiteedipettusi. Näiteks ei ole isikutel, kellele on sisenemine keelatud, võimalik uue identiteedi ja passiga uuesti riiki siseneda, kuna süsteem tuvastab nad biomeetriliste andmete alusel.
Kuigi süsteem on Eestis, Tšehhis ja Luksemburgis juba töös, on tegemist üleminekuperioodiga. Kuna kõik Schengeni liikmesriigid ei ole süsteemiga veel liitunud, jätkatakse paralleelselt ka passitemplite kasutamisega. Plaanide kohaselt rakendub digitaalne sisenemis- ja väljumissüsteem kõigi Schengeni riikide välispiiridel poole aasta jooksul. Pärast täielikku üleminekut, mis on kavandatud 10. aprilliks, lõpetatakse passidesse templite löömine täielikult.
Uue süsteemi rakendamine on nõudnud mitmetelt riikidelt seadusemuudatusi ning seadmete paigaldamine ja seadistamine on aeganõudev protsess, eriti suuremates lennujaamades. Esimesed päevad uue süsteemiga on Eesti piiripunktides möödunud üldiselt sujuvalt, ehkki reisijatel tuleb uue protseduuriga harjuda.
NordenBladet – Eesti, digitaalse innovatsiooni ja e-valitsemise sünonüüm, seisab uue tehnoloogilise murrangu lävel. Tehisintellekti (AI) laialdane rakendamine pakub erakordset võimalust riigi majanduskasvu kiirendamiseks.
2024. a kasutas umbes 14% Eesti ettevõtetest AI-d, mida rakendati peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks ning administratiivsete protsesside lihtsustamiseks. Tootmisprotsessides kasutab AI-d vaid 3% ettevõtetest ja logistikas 0,9%.
Teaduspoliitika eestvedajad usuvad, et AI laialdase kasutuselevõtu korral võiks Eesti SKP kasvada aastas täiendavalt 2,5–3 miljardi euro võrra. Usun, et see ligikaudu 8%-line kasv ei olekski pelgalt utoopia, vaid võiks olla reaalne siht, mille saavutamine sõltub strateegilistest sammudest, julgest visioonist ning tihedast koostööst avaliku ja erasektori vahel. Eesti järgmise suure eduloo kirjutamiseks on vaja fookustatud investeeringuid, tarka innovatsiooni ning tugevat sidet teaduse ja arengu vahel.
Investeeringud ja Innovatsioon kui majanduskasvu mootor
Tehisintellekti potentsiaali avamine nõuab märkimisväärset kapitali. Need investeeringud ei piirdu üksnes tehnoloogia soetamisega, vaid hõlmavad laiemat ökosüsteemi arendamist: andmeanalüüsi võimekuse suurendamist, töötajate oskuste täiendamist ja uute AI-põhiste ärimudelite loomist. Nii riiklikud kui ka erainvesteeringud peavad olema suunatud valdkondadesse, kus Eestil on juba olemas konkurentsieelis – näiteks küberturvalisus, finantstehnoloogia, e-tervis ja avalikud teenused.
Rahvusvahelised investorid jälgivad Eestit kui dünaamilist ja tehnoloogiliselt arenenud turgu. Meie senine digitaalne edulugu on loonud usaldusväärse vundamendi, kuid AI-revolutsioonis osalemiseks peame demonstreerima selget ja pikaajalist strateegiat. See hõlmab stabiilse regulatiivse keskkonna loomist, mis soodustab innovatsiooni, ning talentide ja tippspetsialistide riiki meelitamist. Edukad AI-ettevõtted, mis kaasavad rahvusvahelist kapitali, ei loo mitte ainult kõrgepalgalisi töökohti, vaid toovad Eestisse ka hindamatu väärtusega teadmisi ja kogemusi.
Kapitali kaasamise seisukohalt on oluline roll ka kodumaisel kapitaliturul. Kuigi riskikapital on idufirmade peamine rahastusallikas, pakub Tallinna aktsiabörs küpsetele tehnoloogiaettevõtetele võimalust kasvuks vajalikku kapitali kaasata. Tugev ja likviidne aktsiaturg muudab Eesti atraktiivsemaks sihtkohaks nii kodumaistele kui ka välisinvestoritele ning annab kohalikele AI-ettevõtetele võimaluse kasvada globaalseteks liidriteks.
Teadus ja Areng: Eesti kui Põhjamaade AI-Tippkeskus
Eesti pikaajaline eesmärk on kinnistada oma positsioon Põhjamaade seas mitte ainult geograafiliselt, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu poolest. Tehisintellekti valdkonnas on meil selleks kõik eeldused. Põhjamaad on tuntud oma kõrge tehnoloogilise taseme ja innovatsioonikultuuri poolest ning Eesti sobitub sellesse pilti ideaalselt. Meie väiksus ja paindlikkus võimaldavad meil kiiremini katsetada ja rakendada uusi lahendusi kui suurematel riikidel.
Selle visiooni elluviimiseks on oluline side teaduse ja praktilise arengu vahel. Ülikoolid, eriti Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, on maailmatasemel teaduskeskused, mis toodavad nii tipptasemel uuringuid kui ka tulevasi talente. Koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel võiks muutuda veelgi tihedamaks, et teaduslikud avastused jõuaksid kiiresti prototüüpide ja turukõlblike toodeteni. Riiklikud programmid ja toetusmeetmed peaksid soodustama teadmussiiret (knowledge transfer) ning julgustama ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Ka meediaväljaannetel on selle visiooni teostumisel kanda oluline roll.NordenBladetis oleme südameasjaks võtnud Põhjamaade eduloo ja elu-olu arendamise ning tutvustamise. Keskendudes Põhjala-Balti regioonile, valgustame teadlikult innovatsiooni, tehisintellekti arengu ja tehnoloogiliste läbimurretega seotud teemasid, mis kujundavad meie piirkonna tulevikku. Meie eesmärk on kasvatada ja levitada Eesti kui eduka Põhjamaa narratiivi, tuues kohalikud saavutused rahvusvahelise vaatajaskonna – sealhulgas potentsiaalsete investorite ja partnerite – ette. Nii anname oma panuse, et Eesti lugu saaks osaks laiemast Põhjamaade tehnoloogilisest eduloost.
Eesti AI strateegia on ja peab olema ambitsioonikas. Kindlasti ei tasuks aga piirduda vaid olemasolevate lahenduste rakendamisega, vaid püüdlema selle poole, et Eestist saaks riik, kus luuakse ja eksporditakse uusi, murrangulisi AI-tehnoloogiaid. See on tee, kuidas liikuda allhankemajandusest teadmusmahuka ja kõrge lisandväärtusega majanduse suunas, kindlustades seeläbi oma koha Põhjamaade innovatsiooniliidrite seas.
Visioon tuleviku Eestist
Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei ole enam kauge tulevik, vaid tänane reaalsus ja homne paratamatus. Potentsiaalne 2,5–3 miljardi euro suurune majanduskasv on käegakatsutav eesmärk, mis eeldab sihikindlat tegutsemist. Edu aluseks on sünergia hariduse, teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel. Panustades julgelt innovatsiooni, meelitades ligi tarku investeeringuid ning arendades kohalikku talendibaasi, saab Eestist mitte ainult tehisintellekti kasutaja, vaid ka selle arendaja ja suunanäitaja. See on võimalus kirjutada Eesti eduloole uus peatükk ja kindlustada meie koht arenenud ja jõuka Põhjamaana.
NordenBladet – Igapäevakeeles öeldakse “emapalk”, ametlik nimetus on vanemahüvitis. Selle eesmärk on hoida lapsevanemale lapsega kodus olles alles tema varasem sissetulek (bruto), et töö- ja pereelu oleks lihtsam ühildada. Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ning seda maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Vanemahüvitise liigid
Eestis on kolm omavahel sobituvat hüvitist/puhkust:
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus – mõeldud lapse emale vahetult sünnituse ümbruses.
Isa vanemahüvitis ja isapuhkus – isale eraldi 30 kalendripäeva.
Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus – paindlik periood, mida saavad vastavalt pere valikule kasutada ema või isa (korraga siiski ainult üks vanem).
Kui kaua saab lapsevanem vanemahüvitist?
Ema vanemahüvitis: töötaval emal kuni 100 järjestikust päeva – kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva pärast seda. Kui ema alustab hiljem (31–69 päeva enne tähtaega), on emapuhkus lühem ning kasutamata emapuhkuse päevad lisatakse jagatavale perioodile; kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, lisamist ei toimu. Kui emal töösuhet pole, on õigus 30 järjestikule päevale alates lapse sünnist.
Isa vanemahüvitis: 30 kalendripäeva (võib võtta paindlikult reeglites sätestatu järgi).
Sotsiaalkindlustusamet
Jagatav vanemahüvitis: üldjuhul 475 kalendripäeva. Kui ema ei kasuta kõiki 100 emapuhkuse päeva (nt alustab 31–69 päeva enne tähtaega), pikeneb jagatav periood vastavalt kasutamata emapuhkuse päevadele.
Kui suur on “emapalk” 2025. aastal?
Vanemahüvitise suurus arvestatakse iga saaja varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi (nn referentsperiood: sünnikuust tagasi 9 “raseduskuud”, seejärel sellele eelnenud 12 kuu tulud).
Minimaalne määr (kui 12 kuu jooksul tulu polnud): 820 € kuus (27,33 € päevas).
Kui tulu ≤ alampalk: makstakse kuupalga alammäär – 886 € kuus (29,53 € päevas).
Maksimum: 5265,09 € kuus (175,50 € päevas). Kõik summad on brutos.
Mis muutub 2026. aastal?
Alates 1. jaanuarist 2026 sündivate laste puhul on jagatava vanemahüvitise maksimum 3806,10 € kuus (126,87 € päevas) ning kaob teenitud tulu piirmäärast tulenev vähendamine – st vanem võib vanemahüvitist saades teenida piiramatut töist tulu, hüvitis ei vähene.
Kuidas arvutatakse?
Võetakse arvesse palgatulu, preemiad ja ettevõtlustulu, millelt on makstud sotsiaalmaks.
Ei võeta arvesse toetusi, pensione, haigus- ja töötushüvitisi, dividende jms.
Ülempiir tuleneb valemist: üle-eelmise aasta Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav kuusissetulek × 3. Seetõttu on 2025. a ülempiir 5265,09 €.
Töötamine ja tulu saamine hüvitise ajal
Ema/isa vanemahüvitis (emapuhkus/isapuhkus): töösuhe on peatatud, töölepinguseaduse või ATSi alusel töötada ei tohi, kuid teatud töine tulu (nt juhatuse liikme tasu, VÕS-leping) võib laekuda.
Jagatav vanemahüvitis: 2025. aastal võib ilma vähendamiseta teenida kuni pool ülempiirist ehk 2632,55 € bruto kuus. Ületamisel hüvitist vähendatakse vastavalt seadusele. Alates 01.01.2026 tulu piirmäära ei ole (hüvitist ei vähendata).
Maksustamine ja väljamakse
Vanemahüvitised on tulumaksuga maksustatavad; maksuvabastuse kasutamise soovi saab SKA-le esitada.
Väljamakse tehakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest (kui 8. on puhkepäev/püha, siis eelneval tööpäeval).
Ravikindlustus
Jagatava ja ema vanemahüvitise ajal on ravikindlustus tagatud. Emal on ravikindlustus tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.
Erijuhud
Enneaegne sünnitus: kui laps sünnib varem kui 70 päeva enne tähtaega, tekib töötaval emal ema vanemahüvitise õigus lapse sünnist 100 päevaks. Muidu arvestatakse ikka eeldatava sünnitähtaja järgi.
Raskeim juhtum (surnultsünd või lapse surm 70 päeva jooksul): töötaval emal on endiselt õigus 100 päeva emapuhkusele ja -hüvitisele; ravikindlustus on tagatud.
Järjest sündivad lapsed: kui laste vanusevahe on alla 3 aasta, võrreldakse uue lapse referentsperioodi tulu eelmise lapse alusega ning rakendatakse vanemale soodsamat (ei lange “emapalk” väiksema sissetuleku tõttu).
Kuidas taotleda?
Taotlemine käib Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Sama keskkonna kalkulaator (eeltäidetud andmetega) aitab hinnata tulevast hüvitist.
Levinud küsimused
Kas isa võib olla vanemapuhkusel, kui ema töötab?
Jah – jagatava vanemahüvitise ajal võib puhkusel olla korraga üks vanem (pere saab ise valida, kumb).
Kas hüvitise summa kõigub kuude lõikes?
Võib kõikkuda, sest hüvitist arvestatakse päevamääras ja vanem saab ise planeerida, mitme päeva eest kuus hüvitist kasutada. Kalendrikuu erinev päevade arv mõjutab samuti.
Millal pere saab “kõige rohkem päevi”?
Kui töötav ema alustab emapuhkust vähemalt 31 päeva enne tähtaega, kanduvad kasutamata päevad jagatava perioodi pikenduseks. Kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, päevad ei kandu.
