NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on vastu Maksu- ja Tolliameti (MTA) hiljutisele nõudele, et lastelaagrite korraldajad ja erahuvikoolid hakkaksid oma teenustelt käibemaksu maksma.HTM-i hinnangul süvendaks see muudatus lõhet jõukamate ja vaesemate perede laste ligipääsus huviharidusele.
Põhiline küsimus:
MTA teavitas õppeaasta algul laagrikorraldajaid ja erahuvikoole, et nad peavad hakkama tasuma käibemaksu, millest nad seni on üldjuhul olnud vabastatud.
Eesti laagrikorraldajate ja erahuvikoolide liidud pöördusid oktoobris HTM-i poole, hoiatades, et muudatus teeb teenused lastele ja noortele vähem kättesaadavaks.
Haridusministeeriumi seisukoht:
HTM toetab liitude seisukohta ja on pöördunud Rahandusministri poole, nõudes, et noortelaagrite ja erahuvihariduse teenused peavad olema käibemaksu tasumisest vabastatud.
Haridusminister Kristina Kallas rõhutab, et tegu on enamasti mitteärilisel eesmärgil korraldatud vabatahtliku õppega, mis on osa terviklikust haridussüsteemist ja täiendab formaalharidust.
Minister viitab Arenguseire keskuse lühiraportile, mis näitab selget korrelatsiooni vanemate sissetuleku ja laste huviharidusele ligipääsu vahel. Käibemaksuga koormamine muudaks teenuse peredele veelgi kättesaamatumaks.
Kallas toob välja, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv näeb ette käibemaksuvabastuse laste ja noorte haridusele, mida pakuvad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.
Järgmised sammud:
HTM edastas Rahandusministeeriumile üheksa küsimust, paludes selgitada, miks käsitletakse munitsipaal- ja erahuvikoole käibemaksu osas erinevalt, kuigi nende seaduslikud alused ja hariduslikud eesmärgid on samad.
HTM soovib teada, kas on võimalik halduspraktikat muuta nii, et huviharidus oleks omandivormist sõltumata käibemaksukohustusest vabastatud.
Kui praktika muutmine ilma seadusemuudatuseta pole võimalik, peab HTM vajalikuks käibemaksuseaduse parandamist.
Eelmisel õppeaastal osales erahuvikoolides ligi 71 000 last ja noort ning riigi toetatud laagrites 30 000 noort.
NordenBladet – Eesti, digitaalse innovatsiooni ja e-valitsemise sünonüüm, seisab uue tehnoloogilise murrangu lävel. Tehisintellekti (AI) laialdane rakendamine pakub erakordset võimalust riigi majanduskasvu kiirendamiseks.
2024. a kasutas umbes 14% Eesti ettevõtetest AI-d, mida rakendati peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks ning administratiivsete protsesside lihtsustamiseks. Tootmisprotsessides kasutab AI-d vaid 3% ettevõtetest ja logistikas 0,9%.
Teaduspoliitika eestvedajad usuvad, et AI laialdase kasutuselevõtu korral võiks Eesti SKP kasvada aastas täiendavalt 2,5–3 miljardi euro võrra. Usun, et see ligikaudu 8%-line kasv ei olekski pelgalt utoopia, vaid võiks olla reaalne siht, mille saavutamine sõltub strateegilistest sammudest, julgest visioonist ning tihedast koostööst avaliku ja erasektori vahel. Eesti järgmise suure eduloo kirjutamiseks on vaja fookustatud investeeringuid, tarka innovatsiooni ning tugevat sidet teaduse ja arengu vahel.
Investeeringud ja Innovatsioon kui majanduskasvu mootor
Tehisintellekti potentsiaali avamine nõuab märkimisväärset kapitali. Need investeeringud ei piirdu üksnes tehnoloogia soetamisega, vaid hõlmavad laiemat ökosüsteemi arendamist: andmeanalüüsi võimekuse suurendamist, töötajate oskuste täiendamist ja uute AI-põhiste ärimudelite loomist. Nii riiklikud kui ka erainvesteeringud peavad olema suunatud valdkondadesse, kus Eestil on juba olemas konkurentsieelis – näiteks küberturvalisus, finantstehnoloogia, e-tervis ja avalikud teenused.
Rahvusvahelised investorid jälgivad Eestit kui dünaamilist ja tehnoloogiliselt arenenud turgu. Meie senine digitaalne edulugu on loonud usaldusväärse vundamendi, kuid AI-revolutsioonis osalemiseks peame demonstreerima selget ja pikaajalist strateegiat. See hõlmab stabiilse regulatiivse keskkonna loomist, mis soodustab innovatsiooni, ning talentide ja tippspetsialistide riiki meelitamist. Edukad AI-ettevõtted, mis kaasavad rahvusvahelist kapitali, ei loo mitte ainult kõrgepalgalisi töökohti, vaid toovad Eestisse ka hindamatu väärtusega teadmisi ja kogemusi.
Kapitali kaasamise seisukohalt on oluline roll ka kodumaisel kapitaliturul. Kuigi riskikapital on idufirmade peamine rahastusallikas, pakub Tallinna aktsiabörs küpsetele tehnoloogiaettevõtetele võimalust kasvuks vajalikku kapitali kaasata. Tugev ja likviidne aktsiaturg muudab Eesti atraktiivsemaks sihtkohaks nii kodumaistele kui ka välisinvestoritele ning annab kohalikele AI-ettevõtetele võimaluse kasvada globaalseteks liidriteks.
Teadus ja Areng: Eesti kui Põhjamaade AI-Tippkeskus
Eesti pikaajaline eesmärk on kinnistada oma positsioon Põhjamaade seas mitte ainult geograafiliselt, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu poolest. Tehisintellekti valdkonnas on meil selleks kõik eeldused. Põhjamaad on tuntud oma kõrge tehnoloogilise taseme ja innovatsioonikultuuri poolest ning Eesti sobitub sellesse pilti ideaalselt. Meie väiksus ja paindlikkus võimaldavad meil kiiremini katsetada ja rakendada uusi lahendusi kui suurematel riikidel.
Selle visiooni elluviimiseks on oluline side teaduse ja praktilise arengu vahel. Ülikoolid, eriti Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, on maailmatasemel teaduskeskused, mis toodavad nii tipptasemel uuringuid kui ka tulevasi talente. Koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel võiks muutuda veelgi tihedamaks, et teaduslikud avastused jõuaksid kiiresti prototüüpide ja turukõlblike toodeteni. Riiklikud programmid ja toetusmeetmed peaksid soodustama teadmussiiret (knowledge transfer) ning julgustama ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Ka meediaväljaannetel on selle visiooni teostumisel kanda oluline roll.NordenBladetis oleme südameasjaks võtnud Põhjamaade eduloo ja elu-olu arendamise ning tutvustamise. Keskendudes Põhjala-Balti regioonile, valgustame teadlikult innovatsiooni, tehisintellekti arengu ja tehnoloogiliste läbimurretega seotud teemasid, mis kujundavad meie piirkonna tulevikku. Meie eesmärk on kasvatada ja levitada Eesti kui eduka Põhjamaa narratiivi, tuues kohalikud saavutused rahvusvahelise vaatajaskonna – sealhulgas potentsiaalsete investorite ja partnerite – ette. Nii anname oma panuse, et Eesti lugu saaks osaks laiemast Põhjamaade tehnoloogilisest eduloost.
Eesti AI strateegia on ja peab olema ambitsioonikas. Kindlasti ei tasuks aga piirduda vaid olemasolevate lahenduste rakendamisega, vaid püüdlema selle poole, et Eestist saaks riik, kus luuakse ja eksporditakse uusi, murrangulisi AI-tehnoloogiaid. See on tee, kuidas liikuda allhankemajandusest teadmusmahuka ja kõrge lisandväärtusega majanduse suunas, kindlustades seeläbi oma koha Põhjamaade innovatsiooniliidrite seas.
Visioon tuleviku Eestist
Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei ole enam kauge tulevik, vaid tänane reaalsus ja homne paratamatus. Potentsiaalne 2,5–3 miljardi euro suurune majanduskasv on käegakatsutav eesmärk, mis eeldab sihikindlat tegutsemist. Edu aluseks on sünergia hariduse, teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel. Panustades julgelt innovatsiooni, meelitades ligi tarku investeeringuid ning arendades kohalikku talendibaasi, saab Eestist mitte ainult tehisintellekti kasutaja, vaid ka selle arendaja ja suunanäitaja. See on võimalus kirjutada Eesti eduloole uus peatükk ja kindlustada meie koht arenenud ja jõuka Põhjamaana.
