NordenBladet — Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) teatas 18. augustil, et pidas kinni inimese, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises. Uurides „Balti antifašistide” („Baltijas Antifašisti”) organisatsiooni tegevust sotsiaalmeedia kanalis Telegram, teatas VDD, et sai teada „Läti kodanikust, kes süstemaatiliselt ja sihikindlalt kogus ja edastas organisatsiooni liikmetele teavet, mida saab kasutada Läti riikliku julgeoleku huvide vastaselt riigis toimuva kohta, vahendab lsm.lv.
Seetõttu pidas VDD 15. augustil isiku kinni kahtlustatuna Venemaa kasuks spioneerimises.
„Uurimise käigus selgitas VDD välja, et konkreetne Läti kodanik suhtles regulaarselt kuritegeliku ühenduse „Balti Antifašistid” liikmetega. Isik saatis info liitlasriikide relvajõudude isikkoosseisu ja varustuse, Riia sadama ja lennujaama taristu, naftaterminalide, droonipolügoonide, samuti muude Läti territooriumil asuvate strateegiliselt oluliste objektide kohta, samuti andis isik „Balti antifašistidele” teavet isikute ja ettevõtete kohta Lätis, kes toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile,” seisis VDD avalduses.
Kuigi isiku nime ei märgitud, anti lisateabena vihje, et teabe hankimist „soosis töö taksojuhina, mis võimaldas suhteliselt segamatult viibida lennujaama, sadama ja muude strateegiliselt oluliste objektide läheduses”.
Kahtlustatavale esitab VDD süüdistuse teise isiku kaudu välisriigi luureteenistusele teabe ebaseaduslikus kogumises ja edastamises. Süüdimõistmise korral võidakse teda karistada kuni kümneaastase vangistusega.
VDD hinnangul kogus isik andmeid sihipäraselt ja seejärel levitas neid organisatsiooni „Balti antifašistid” kaudu Venemaale.
„Koos kinnipidamisega viis VDD 15. augustil isiku elukohas läbi kriminaalmenetluse toimingud, mille käigus leiti mitmeid andmekandjaid, samuti isiku Kremli-meelseid ideoloogilisi tõekspidamisi kinnitavaid sümboleid nagu Venemaa ja NSVLi lipud,” teatas VDD.
Kohtu otsusega võeti isik 17. augustil VDD ettepanekul kahtlustatavana vahi alla.
VDD hoiatas, et igasugune seotus niinimetatud „Balti antifašistidega” – näiliselt probleemideta töötamine avalikult fašistliku Venemaa nimel – on kriminaalkuritegu. See ei ole esimene kord, kui rühmitus on julgeolekuteenistuste huviorbiidis ning sellega seotud kriminaalmenetluse algatas VDD veel 28. novembril 2022. aastal.
Kriminaalmenetluse raames on praegu kahtlustatavad seitse isikut. Neist kolm on vahi all. Uurimine jätkub.
Lisaks VDD-le on Läti televisioon süvenenud ka „Balti antifašistide” hämarasse Kremli-meelsesse maailma. Riigi julgeolekuteenistuse juht Normunds Mežviets on varem öelnud, et Balti antifašistide loodud Telegrami gruppide eesmärk on erinevate Kremli-meelsete sõnumite levitamisega tekitada Lätis rahvustevahelisi pingeid, pöördudes Läti riigi vastu ning seades kahtluse alla arvukad kuriteod, mida Venemaa on Ukraina vastu toime pannud.
VDD on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest. Teised on põhiseaduse kaitse büroo (SAB) ning kaitseluure ja julgeolekuteenistus (MIDD). 70-leheküljeline aastaaruanne VDD tegevusest 2022. aastal on allalaadimiseks saadaval siit.
NordenBladet — Leedu piirivalve ja kaitsevägi kavatsevad 27. augustil korraldada ühised õppused, et valmistuda võimalikeks ohtudeks Valgevene piiril. „Kavatseme [27. augustil] korraldada õppuse koos relvajõududega, et katsetada mitmeid stsenaariume,” ütles siseminister Agnė Bilotaitė neljapäeval ajakirjanikele.
Bilotaitė sõnul puudutab esimene stsenaarium migratsiooni „mõnede ebaharilike olukordade korral” ja teine hõlmab reageerimist „hübriidsõjalisele ohule” piiril.
Leedu võimud kaaluvad ka piirivalvurite ja teiste ametnike kutsumist õppustele Eestist, Lätist ja Poolast.
Juuli alguses kiitsid Leedu võimud heaks niinimetatud piirikatteplaani.
„Uuendasime just hiljuti piirikatte [kaitse] plaani ehk riigi piirivalveteenistuse (VSAT) ja sõjaväelaste koostööd erinevatel ohutasemetel,” ütles Bilotaitė.
Siseministeeriumi teatel tagavad uuendatud plaanid kõrge ohutaseme korral vägede kiire tugevdamise Leedu piiril, ilma et oleks vaja täiendavat asustuste vahelist koordineerimist.
Plaanid uuendati vastuseks Wagneri palgasõduritele, kes saabusid Valgevenesse pärast nende lühiajalist mässu Venemaal. Baltikumi ja Poola juhtide väitel on Valgevenes umbes 4000 Wagneri sõdurit.
NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõtte AS LHV Kindlustus nõukogu kavatseb valida LHV Kindlustuse uueks juhatuse liikmeks Taavi Lehemaa. Plaanide kohaselt võetakse otsus muudatuse kohta ettevõtte juhatuses vastu 18. septembril 2023 või sellele lähedasel hilisemal kuupäeval. Otsuse vastuvõtmise kuupäev sõltub seadusest tulenevast kohustusest teavitada Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhatuse liikme kavandatavast valimisest. Juhatuse esimehena jätkab Martti-Sten Merilai.
Taavi Lehemaa on omandanud magistrikraadi majandusteaduses Tartu Ülikoolist, täiendanud end Jönköping’i ülikoolis ning University of Cambridge Judge Business Schoolis. 2018. aastal töötas Taavi Lehemaa analüütikuna.
Rahandusministeeriumis. Hiljem finantsanalüütikuna Miratag GbmH-s. Aastatel 2019 kuni 2020 töötas Lehemaa erinevatel ametipositsioonidel Nordea Bank Estonia filiaalis. Ta on täitnud krediidi- ja vastavuskontrolli spetsialisti rolli ja olnud Global KYC Research osakonna juht. Perioodil 2020 kuni 2022 oli ta Soomes Nordea LC&I Financial Crime Risk Manager, tegeledes rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide valdkonnaga, korporatiivklientide riskijuhtimisega. Taavi Lehemaa kuulub AL Element OÜ juhatusse. Taavi Lehemaa ega temaga seotud isikud ei ole LHV Groupi aktsionärid.
LHV Groupi juhatuse esimees ja LHV Kindlustuse nõukogu esimees Madis Toomsalu kommenteeris: „Viimastel kuudel on LHV Kindlustuse äritegevus jõudnud kasumisse ning ettevõte jätkab ärimahtude kasvatamist. Paneme rõhku erinevate kindlustustoodete lõikes tegevuse uuele tasandile viimisele ja kasvavatest ärimahtudest tuleneva efektiivsuse saavutamisele. Taavi Lehemaa taust riskijuhina, aga ka erinevate meeskondade juhina, vastab LHV Kindlustuse eesmärkidele tugevdada oma positsiooni Eesti kindlustusturul.“
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 970 inimese. LHV pangateenuseid kasutab juuli lõpu seisuga 404 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 127 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 161 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — AS-i PRFoods 2022/2023 majandusaasta 4. kvartali ja 12. kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne
Esimene aasta täiesti muutunud ettevõttena on lõppenud mõningase eduga. PRFoods saavutas taas kasumlikkuse hoolimata väga suurest käibe vähenemisest. 4 kv käive oli 25% väiksem ja kogu aasta 53% vähem kui eelmistel perioodidel, kuna meil enam pole Rootsis ega Soomes ettevõtteid. Meie tegevuse kese on nüüd Suurbritannia ja Eesti kalakasvastus ja tootmine.
Majandusaasta lõppes 19,6 miljoni euro suuruse käibega, võrreldes 42,1 miljonit eelmisel aastal, käibe langus oli eelarvestatud, arvestades, et grupp on oluliselt väiksem. Kõige olulisem – eelmise perioodi -1,6 miljonit ärikahjum vahetus 0,3 miljoni suuruseks ärikasumiks, paranemine 118.75%.
PRFoodsi esimene puhaskasum mitme aasta jooksul oli 350,000 eurot ( eelmise aasta kahjum – 8,2 miljonit eurot). Kolmest üksusest kaks olid aasta baasil kasumis – kalakasvatus ja Suurbritannia, Eesti veel kahjumis. 4 kvartal on kalakasvatuses traditsiooniliset negatiivse tulemusega, kuna siis algab kasvatustega seotud kulude periood. Samuti oli 4 kvartalis kasumlikkus UK-s surve all tingituna äkiliselt lõhe hinna tõusust (mis tänaseks on taandunud).
Meie tulemus olnuks parem, kui meie eksklusiivne edasimüüja Soomes poleks lõpetanud mai keskel koostööd. Lühiajaliselt on see tagasilöök, aga pikaajaliselt positiivne pööre, kuna me saame uuesti hakata Soome jaekettides otse müüma. . Alates 2024 pole meil enam konkurentsikeeldu Soomes ja me loodame juba esimesel aastal taastada müügid Soome mitme miljoni euro ulatuses. Kõrged toiduhinnad Eestis ja valitsuse plaan tõsta käibemaksu, mõjutab negatiivselt käibekasvu, tõstab inflatsiooni Eestis ning samuti Eesti tööstuste konkurentsivõimet. Ees on väljakutsed, aga uue juhtkonnaga olen veendunud, et saavutame kasumlikkuse ka Eesti tootmisüksuses järgmisel aastal.
Ma olen väga rahul meie, et meie Suurbritannia üksus saavutas taas üle 1 miljoni euro suuruse tegevuskasumi (EBITDA), peale COVID kriisi ja nüüdset inflatsioonilist survet. John Ross Jr on jätkuvalt parimaid Shoti suitsutatud lõhe brände ja juhtkond on taas säranud.
Mul on samuti hea meel teatada, et meie kasvatusluba Tagalahes, Saaremaal on kinnitatud ning hoonestusõiguse seadmine peaks toimuma septembris 2023, mis tähendab, et me saame tõsta oma kalakasvatuse mahte juba käesoleval majandusaastal
Algava majandusaasta I kvartal on raske Eesti jaoks, Suurbritannia prognoos on lubav ja me ootame ajalooliselt parimat tulemust meie kalakasvatustelt. Rahavoo juhtimine on jätkuv väljakutse. Kahjuks pidime müüma oma kasumliku Rootsi kalakasvatuse tagastamaks pangalaenu, see üksus võimaldanuks grupil taastada oma kasumlikkus ning kasv palju kiiremini. Võlakordaja on endiselt liiga kõrge taastunud kasumlikkuse kohta ja aktsionäride jätkuv tugi on vajalik.
Elame huvitaval ajal, ning suures osas majandussektorites, ehk neis, mida riik ei subsideeri või kaitse, vahetub üks väljakutse teise vastu.
VÕTMENÄITAJAD
KASUMIARUANNE
mln EURv.a kui on näidatud teisiti
4kv 2022/2023
12k 2022/2023
4kv 2021/2022
12k 2021/2022
Müügitulu
4,0
19,6
5,3
42,1
Brutokasum
0,4
3,6
0,5
3,1
EBITDA äritegevusest
0,1
0,3
0,4
-1,2
EBITDA
0,1
0,3
-0,3
-1,6
EBIT
-0,3
-1,0
-1,1
-4,2
EBT
-0,5
0,4
-1,5
-8,2
Puhaskasum (-kahjum)
-0,5
0,4
-1,5
-8,2
Brutomarginaal
9,9%
18,3%
10,0%
7,4%
Äritegevuse EBITDA marginaal
2,3%
1,6%
7,6%
-2,8%
EBITDA marginaal
2,3%
1,6%
-6,3%
-3,7%
EBIT marginaal
-7,6%
-5,0%
-21,3%
-9,9%
EBT marginaal
-12,7%
2,2%
-28,7%
-19,5%
Puhaskasumi marginaal
-12,3%
1,8%
-29,0%
-19,4%
Tegevuskulude suhtarv
-21,3%
-24,0%
-25,8%
-17,1%
BILANSS
mln EURv.a kui on näidatud teisiti
30.06.2023
30.06.2022
30.06.2021
NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel esitati 2023. aasta juulis 224 pankrotiavaldust, mida on 76 võrra enam kui aasta varem samal ajal. Pankrotiavalduse esitanud ettevõtete tööaastate arv oli kokku 858, mida on 338 tööaastat rohkem kui 2022. aasta juulis.
Viimase 12 kuu jooksul on pankrotiavaldusi esitanud ettevõtteid 22% rohkem kui eelneva 12 kuu jooksul.
Pankrotiavalduse esitanud äriühingutest 197 olid aktsiaseltsid (va elamuühistud), 18 olid füüsilised isikud ja 4 olid avatud ühingud või usaldusühingud. Ülejäänud 5 pankrotiavaldust olid seotud muudele juriidiliste vormidega nagu elamuühistud, ühingud ja aatelised ühendused.
Kõige vähem pankrotiavaldusi oli põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Tööstuses algatati 6 pankrotti. Kõige rohkem pankrotte esitati vastavalt muudes teenindus- ja ehitusvaldkondades. Muude teenuste sektoris algatati 68 pankrotti ja ehitussektoris 61 pankrotti. Majutus- ja toitlustussektoris oli 24 pankrotti ning kaubanduses 26 pankrotti.
Muude teenuste hulka kuuluvad nt info- ja sideteenused, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja tugiteenused, haridusteenused, tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning kunsti-, meelelahutus- ja vabaajategevus.
