Eesti tähistas iseseisvuse taastamise päeva

By

-

august 20, 2023

NordenBladet — Eesti iseseisvuse taastamise 32. aastapäeva pidulik tähistamine algas kell 11 mälestustseremooniaga Toompea jalamil asuva 20. augusti kivi juures.

Päevakohase kõnega esines 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, kes rõhutas, et iseseisvuse taastamise ajal tuli võtta mängu nii talupoja tarkus kui eesmärgikindlus. „Ei olnud ka meie endi sees sellist ühtset vaadet, kuidas taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja ometi kui oli otsustav moment käes, siis me jõudsime ühisele seisukohale, kuidas taastada iseseisvus nii, et ka teised, kes seda ei tahtnud sellisel kujul vastu võtta, olid ometi nõus,“ lisas ta.

Riigikogu nimel asetas mälestuskimbu Riigikogu esimees Lauri Hussar, valitsuse nimel peaminister Kaja Kallas ja Vabariigi Presidendi nimel käsundusohvitser.

Keskpäeval Toompea lossi valges saalis toimunud 20. Augusti Klubi traditsiooniline pidulikul koosolekul ütlesid tervitussõnad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kaja Kallas. Päevakohase sõnavõtuga esines klubi liige Andrus Ristkok. Kõiki neid esinemisi läbisid meenutused sündmustest, mis olid seotud Eesti iseseisvuse taastamisega.

Sündmuse ajaloolisel hindamisel toodi esile 69-le vapra riiginaise ja -mehe meelekindlus, kel oli julgust vaadata neil hetkil kaugemale, et Eesti saaks taas vabaks.

Suur huvi oli Eesti iseseisvuse taastamise päeval huvilistel tõusta Pika Hermanni torni. Võimalust kasutas enam kui 800 inimest.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt.

32 aastat tagasi, 1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Fotod: Erik Peinar/ Riigikogu
Allikas: Eesti Riigikogu

Ukraina president on Rootsis, et saada sealt hävituslennukeid

By

Helena-Reet Ennet

-

august 19, 2023

NordenBladet — Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna visiidil Rootsis, et loodab saada hävituslennukeid Saab JAS-39 Gripen.

Neid lennukeid peetakse sama headeks kui on F-16, mida Ukraina veel niipea ei saa. Väitetavalt on Ukraina pilootide koolitus Rootsi lennukitel juba käimas.

Lisaks on kavas hakata Ukrainas tootma Rootsi lahingumasinaid CV90.

AKTSIATURGUDE langus vähendas järsult USA miljonäride arvu

By

Helena-Reet Ennet

-

august 16, 2023

NordenBladet – USA miljonäridel olid 2022. aastal varasemast raskemad ajad ning seetõttu 1,7 miljonit ameeriklast pole enam miljonärid, kirjutab USA väljaanne The Wall Street Journal.

Rikkad inimesed ei saanud eelmisel aastal veelgi rikkamaks. Finantsfirmade UBS ja Credit Suisse majandusteadlased ütlesid, et 2022. aastal vähenes ülemaailmne rikkus 2,4 protsenti.

Läinud aastal vähenes ka miljonäride arv. Umbes 1,7 miljonit ameeriklast pole enam miljonärid. Superrikaste, kelle vara väärtus on vähemalt 100 miljonit dollarit, arv langes 17 620 inimese võrra.

Ameeriklased kaotasid eelmisel aastal keskmiselt umbes 27 700 dollarit.

Rikkuse kahanemise põhjuseks on aktsiaturgude langus. Aasias aeglustub majanduskasv ja Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas.

Turgude languse ja tugeva dollari tõttu jäid ka eurooplased vaesemaks.

Avafoto: Unsplash

Soome asjatundja: Oleme NATO eesliini riik ja Soomest võib saada lahinguväli

By

Helena-Reet Ennet

-

august 16, 2023

NordenBladet — Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi. Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.

Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.

Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.

Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.

Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.

Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.

Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.

Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.

Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.

Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.

Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.

Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid

By

Helena-Reet Ennet

-

august 16, 2023

NordenBladet — Eestis on Ukraina sõjapõgenike suhtarv üks suuremaid, selgub Eurostati värskest ülevaatest.Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arv EL-i elanikkonna suhtes oli 2023. aasta juuni lõpus 9,1 tuhande inimese kohta. Suurimad suhtarvud olid Tšehhis (32,2), Poolas (26,6), Eestis (25,8), Bulgaarias (24,9), Leedus (24,7) ) ja Lätis (23,5).

Võrdluseks, Soomes on see suhtarv mitu korda väiksem kui Eestis.

Eestis oli 2023. aasta juuni seisuga 35 215 ajutise kaitse saajat, Soomes 56 145, samas elab Soomes 5 korda enam inimesi kui Eestis.

Tänavuse, 2023. aasta 30. juunil seisuga oli peaaegu 4,07 miljonil ELi mittekuuluval kodanikul, kes põgenesid Ukrainast 24. veebruaril 2022 Venemaa sissetungi tagajärjel, ELi riikides ajutise kaitse staatus.

Peamised ELi riigid, kus Ukrainast pärit ajutise kaitse saajaid majutati, olid Saksamaa (1 133 420 inimest; 28% koguarvust), Poola (977 740; 24%) ja Tšehhi (349 140; 9%).