Erakondadeülene toetus Haapsalu raudtee taastamisele püsib

By

-

märts 26, 2024

NordenBladet — Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm sai kohtumisel regionaalminister Madis Kallasega ülevaate kavandatava liikuvusreformi põhisuundadest. Ministri sõnul tuleb oluliselt suuremat tähelepanu pöörata ühistranspordi arendamisele, mille aluseks on kiire taktipõhine reisirongiliiklus.

Koos ühtse piletisüsteemi, mugavate ümberistumise võimalustega, peatuste juurde integreeritud auto- ja rattaparklate, tõhusa maakondliku bussiliikluse ja nõudepõhise transpordiga suudab selline lähenemine suurendada ühistranspordi kasutamist ning pakkuda inimestele kiiremaid ühendusi kogu riigis. Reisirongiliikluse üheks põhisuunaks on Turba-Rohuküla raudtee taastamine kiire elektriraudteena (reisirongide kiirus kuni 160 km/h).

„Taastatava raudtee järgmise, Turba-Risti ca 14 km lõigu ehitamisega on võimalik alustada kohe, kui on otsustatud finantseerimine,“ ütles SA Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu. „Ehitusluba on väljastatud ning maaküsimusi antud lõigul ei ole. Finantseerimine on võimalik CO2 vahenditest, mis on 2024. aasta riigieelarves keskkonnasõbralike projektide tarbeks olemas. Selleks on vaja valitsuse otsust,“ lisas Riisalu. Raudtee lõplik väljaehitamine Rohukülani on võimalik viie aasta jooksul, kui rahastamine on tagatud.

Kohtumisel anti toetusrühmale ülevaade rajatava raudtee hoolduskuludest ning lisanduvast dotatsioonivajadusest, mis on uuel raudteelõigul madalamad kui Eestis keskmiselt.

“Mul on väga hea meel selle üle, et erakondade konsensuslik toetus Haapsalu raudtee uuestisünnile püsib ja tugevneb. Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm on tegutsenud riigikogu erinevate koosseisude ajal ja sinna on kokku kuulunud üle 100 saadiku kõigist parlamendis esindatud erakondadest,” ütles toetusrühma esimees Reili Rand. “Minister Kallas tutvustab liikuvusreformi kava lähiajal riigikogu fraktsioonidele ja seejärel valitsusele. Et liikuda edasi praktiliste tegevustega, on vaja, et valitsus langetaks võimalikult kiiresti otsused, mis ühtlasi teenivad kliima- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide täitmist.”

Tänaseks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigust taastatud Riisipere-Turba lõik, kus rongiliiklus avati 2019. aastal. Kogu raudteetrass Turbast Rohukülani on projekteeritud, lõikudele Turbast Haapsaluni on ehitusload väljastatud, Haapsalu-Rohuküla lõigu ehitusluba väljastatakse lähiajal.

Haapsalu-Riisipere raudteelõigul peatati reisijatevedu ajutiselt 1995. aastal. Raudtee taastamine on kajastatud kõigis peamistes Eesti arengudokumentides.

Pressiteade: Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär külastab Eestit ja osaleb Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 20, 2024

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann külastab 21.–22. märtsil Eestit. Visiidi raames osaleb ta Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul ning kohtub Eesti ministeeriumide, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatega.

Karen Ellemannil on põhjalikud poliitilised teadmised mitmest olulisest valdkonnast. Ta on olnud aastatel 2007–2022 Taani parlamendi liige, lisaks kalandus-, soolise võrdõiguslikkuse ja Põhjamaade koostöö minister ning sotsiaal-, sise- ja keskkonnaminister. Ellemann on ka Taani Põhjala Ühingu endine esimees.

Kuigi Ellemanni jaoks on Põhjamaade piirkond juba väga tuttav, sest ta on varem olnud Taani Põhjamaade koostöö minister ja Põhjamaade Nõukogu liige, tunneb ta ka tugevat isiklikku sidet Balti riikidega. Ellemanni isa Uffe Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber, president Lennart Meri kauaaegne lähedane sõber ja Eesti iseseisvuse taastamise tuline toetaja. Ellemann-Jensenil oli siiras huvi kolme Balti riigi ajaloo vastu ja põhjalikud teadmised sellest ning see huvi on kandunud edasi tema tütrele Karenile, kes ütles järgmist: „Põhjamaade ja Balti riikide koostöö on olulisem kui kunagi varem. Minu arvates on tugevam koostöö vastus meie ees seisvatele probleemidele. Suudame nii paljud neist lahendada, kui teeme koostööd.“

„Koostöö“ on sõna, mida Ellemann kasutab tihti. Ta rõhutab sageli meeskonnatöö tähtsust tulemuste saavutamisel. Ta hindab Põhjamaade ja Balti riikide asutuste asjatundlikkust ja nende suurepäraseid jõupingutusi koostöö tegemisel Põhjamaade peaministrite visiooni elluviimiseks, et Põhja-Balti piirkond oleks 2030. aastaks kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond maailmas.

Lisaks poliitilistel kohtumistel osalemisele kohtub peasekretär ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse töötajatega. Kuna aastateks 2025–2027 kavandatakse uut Põhjamaade Nõukogu koostööprogrammi, keskendutakse aruteludes esinduse praegusele tööle ja tulevastele võimalustele.

Karen Ellemanni elulookirjeldus on kättesaadav siit: https://www.norden.org/en/information/karen-ellemann-resume

Põhjamaade sügis Tartus: Fääri saared ja fääri keele olukorrast

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 18, 2023

NordenBladet — 17. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Maailmakeelte ja Kultuuride Instituudis avalik loeng Fääri saarte keeleajaloost, võitlusest keelt elus hoida Taani valitsuse all ja fääri keele uutest väljakutsetest internetiajastul. Juba 21. novembril on toimumas järgmine üritus sarjast “Põhjamaade sügis Tartus” , kui kell16.00-18.00 leiab aset loeng grööni keelest ruumis Lossi 3-328.

Ürituse eesmärk oli tutvustada Tartu Ülikooli tudengitele, õppejõududele ja külalistele vähemtuntud Põhjamaid. Fääri saarte teemalisel konverentsil osalesid eelkõige Skandinavistika osakonna õpilased ja õppejõud ning külalised väljaspool instituuti. Osalejad olid väga aktiivsed küsimuste esitamisel, mis näitas suurt huvi Fääri saarte vastu. Osalejad said uusi teadmisi ning loeng lõppes aruteluga ekspertide vahel. Selle üritusega ning islandi, grööni ja fääri keele loengutega Tartu Ülikoolis, mida toetavad Islandi SNU ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, astuti samm lähemale paremale skandinaavia keelte õpetamisele Eestis.

Loengus käsitleti järgmiseid teemasid:

kuidas on fääri õigekiri ja sõnade järjekord lausetes muutunud ja milliseid uusi laenväljendeid on kasutusele võetud;
miks on oluline, et kodus on võimalik suhelda ja vaba aega veeta fääri keelekeskkonnas;
miks on fääri dialektid grammatikas ühtlustunud;
miks on inglise keel Fääri saartel asendanud taani keele ja võtnud üle teise keele rolli, seda eriti tehnoloogia/ meedia/ mängude/ õppematerialide valdkondades, ja mida saame teha, et populariseerida fäärikeelset meediat ja tõlkevõimalusi suurtes IT-firmades (loe lisa “Ignored by Google, Faroese islanders set up their own online ‘translate’ service“);
kas Fääri saarte lugemus on vähenenud ja miks need, kes palju loevad, kasutavad inglise keelt vähem?

Koos külalislektori Zakaris Svabo Hanseniga said külalised kaasa mõelda mitmetel Fääri saari puudutavatel teemadel ja tutvuda lähemalt Fääri saarte keeleolukorraga.

Loengut korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, SNU, Fróðskaparsetur Føroya ja Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond.

Soome: Börsielektri hind on kerkinud kümnekordseks ja selline olukord võib kesta nädalaid

By

Helena-Reet Ennet

-

august 22, 2023

NordenBladet — Suve jooksul jõudsid tarbijad odava elektriga harjuda, kuid viimastel päevadel on selle hind sellest hoolimata tõusnud. Riigi säästva arengu ettevõtte Motiva juhtiveksperdi Päivi Suur-Uski sõnul võib elektri börsihinnaga lepingu sõlminud tarbijal lähinädalatel olla keeruline valmistuda elektri hinna tõusuks.

Nüüd, kus on selline erandlik olukord, on raske teada soodsaid aegu, sest regulaarsust pole. Tarbijatel on lähipäevade või -nädalate hindu raske prognoosida, ütleb Suur-Uski.

Elektrihinna hüppeline tõus börsil on tingitud paljudest häiretest, näiteks Olkiluoto 2 elektritootmise peatamisest ning elektri edastamise piirangutest Rootsis ja Soomes. Asja mõjutab ka Fortumi Loviisa tuumajaama 37-päevane aastahooldus, vahendab Yle.
Näiteks eelmisel talvel teati, et öösel on odavam ja hommikuti ja õhtuti kallis. Nüüd on häireolukord veidi teistsugune ja veel ei tea, millal on odavad hetked, ütleb Suur-Uski.

Yle arvutas välja, kui palju võivad tavaliste elektriliste kodumasinate kasutamise hinnad varasemaga võrreldes tõusta.

Elektrihind Soomes 22.08.2023 (Allikas: NordenBladet.fi)

Näiteks sauna kütmine 1,5 tundi maksis varem 0,27 eurot, nüüd 2,48 eurot. Tesla-auto aku laadimine maksis enne 2,72 eurot, nüüd 24,80 eurot. Nõudepesumasina kasutuskord oli enne 3,4 senti, nüüd 31,01 senti.

Tänase laupäeva, 19. augusti keskmine elektrihind on 14,48 senti kilovatt-tunni eest ja homme pühapäeval 12,37 senti kilovatt-tunni eest.

Kuidas siis valmistuda elektri hinna tõusuks, kui on sõlmitud börsihinnaga elektrileping?
Järgmise päeva hindu saab lähemalt vaadata, mõelda, mida nendega teha, ja siis otsida soodsaimaid hetki, nendib Motiva juhtivekspert Suur-Uski.

Suur-Uski sõnul peaksid tarbijad soovi korral ka lähipäevadel hoiduma mõne kodumajapidamises kasutatava elektriseadme kasutamisest.

Võib ju mõelda, kas saame sel nädalal hakkama ilma sauna ja riideid pesemata, ütleb Suur-Uski.

Raske on hinnata, kui kaua olukord kestab, kuid see võib kesta kuni mitu nädalat.
Loodame, et see kestab ainult nädala. Samas on elekter börsil juba pikka aega tõesti soodne olnud, nii et see nädal ei põhjusta suurt kulu, märgib Suur-Uski.

Reaalajas Soome börsielektri hinda on võimalik jälgida NordenBladet.fi lehelt SIIN

Läti: Võeti kinni luuramises kahtlustatav taksojuht

By

Helena-Reet Ennet

-

august 22, 2023

NordenBladet — Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) teatas 18. augustil, et pidas kinni inimese, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises. Uurides „Balti antifašistide” („Baltijas Antifašisti”) organisatsiooni tegevust sotsiaalmeedia kanalis Telegram, teatas VDD, et sai teada „Läti kodanikust, kes süstemaatiliselt ja sihikindlalt kogus ja edastas organisatsiooni liikmetele teavet, mida saab kasutada Läti riikliku julgeoleku huvide vastaselt riigis toimuva kohta, vahendab lsm.lv.

Seetõttu pidas VDD 15. augustil isiku kinni kahtlustatuna Venemaa kasuks spioneerimises.
„Uurimise käigus selgitas VDD välja, et konkreetne Läti kodanik suhtles regulaarselt kuritegeliku ühenduse „Balti Antifašistid” liikmetega. Isik saatis info liitlasriikide relvajõudude isikkoosseisu ja varustuse, Riia sadama ja lennujaama taristu, naftaterminalide, droonipolügoonide, samuti muude Läti territooriumil asuvate strateegiliselt oluliste objektide kohta, samuti andis isik „Balti antifašistidele” teavet isikute ja ettevõtete kohta Lätis, kes toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile,” seisis VDD avalduses.

Kuigi isiku nime ei märgitud, anti lisateabena vihje, et teabe hankimist „soosis töö taksojuhina, mis võimaldas suhteliselt segamatult viibida lennujaama, sadama ja muude strateegiliselt oluliste objektide läheduses”.

Kahtlustatavale esitab VDD süüdistuse teise isiku kaudu välisriigi luureteenistusele teabe ebaseaduslikus kogumises ja edastamises. Süüdimõistmise korral võidakse teda karistada kuni kümneaastase vangistusega.

VDD hinnangul kogus isik andmeid sihipäraselt ja seejärel levitas neid organisatsiooni „Balti antifašistid” kaudu Venemaale.

„Koos kinnipidamisega viis VDD 15. augustil isiku elukohas läbi kriminaalmenetluse toimingud, mille käigus leiti mitmeid andmekandjaid, samuti isiku Kremli-meelseid ideoloogilisi tõekspidamisi kinnitavaid sümboleid nagu Venemaa ja NSVLi lipud,” teatas VDD.

Kohtu otsusega võeti isik 17. augustil VDD ettepanekul kahtlustatavana vahi alla.

VDD hoiatas, et igasugune seotus niinimetatud „Balti antifašistidega” – näiliselt probleemideta töötamine avalikult fašistliku Venemaa nimel – on kriminaalkuritegu. See ei ole esimene kord, kui rühmitus on julgeolekuteenistuste huviorbiidis ning sellega seotud kriminaalmenetluse algatas VDD veel 28. novembril 2022. aastal.

Kriminaalmenetluse raames on praegu kahtlustatavad seitse isikut. Neist kolm on vahi all. Uurimine jätkub.

Lisaks VDD-le on Läti televisioon süvenenud ka „Balti antifašistide” hämarasse Kremli-meelsesse maailma. Riigi julgeolekuteenistuse juht Normunds Mežviets on varem öelnud, et Balti antifašistide loodud Telegrami gruppide eesmärk on erinevate Kremli-meelsete sõnumite levitamisega tekitada Lätis rahvustevahelisi pingeid, pöördudes Läti riigi vastu ning seades kahtluse alla arvukad kuriteod, mida Venemaa on Ukraina vastu toime pannud.
VDD on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest. Teised on põhiseaduse kaitse büroo (SAB) ning kaitseluure ja julgeolekuteenistus (MIDD). 70-leheküljeline aastaaruanne VDD tegevusest 2022. aastal on allalaadimiseks saadaval siit.