Laupäev, august 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

ASi Tallinna Sadam 2022 III kvartali ja 9 kuu majandustulemused

NordenBladet — III kvartalis kasvasid aasta võrdluses nii Tallinna Sadama kontserni müügitulu, korrigeeritud EBITDA kui ka kasum. Müügitulu moodustas III kvartalis 36 miljonit eurot kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13%. Kontserni korrigeeritud EBITDA oli III kvartalis 18 miljonit eurot (+5%) ja kasum 12 miljonit eurot (+11%). 9 kuu kokkuvõttes oli müügitulu 93 mln eurot (+15%), korrigeeritud EBITDA 47 miljonit eurot (+14%) ja kasum 24 miljonit eurot (+26%).

Kontserni tulemusi mõjutasid oluliselt COVID-19 pandeemia piirangute kaotamine ja reisijate arvu taastumine, aga ka kaubamahtude jätkuv langus. Piirangute kaotamise ja reisijate kindlustunde suurenemise mõjul kasvas reisijate arv 9 kuuga üle kahe korra, seda eelkõige Helsingi liinil (+137%), lisaks enam kui kolmekordistus kruiisireisijate arv. Võrreldes pandeemia eelse 2019. aastaga oleme reisijate arvus siiski veel 40% madalamal tasemel. Kaubamahtude languse taga on eelkõige puistlasti ja vedellasti mahtude neljandat kvartalit järjest kestev langus. Laevanduses toetasid tugevat kolmandat kvartalit kasvava nõudluse põhised Regula lisareisid ja jäämurdja Botnica 100% kasutusmäär.

Nii 9 kuu kui III kvartali müügitulu ja kasumi kasvu vedas reisijate äri jätkuvalt tugev taastumine, mis kattis ka kaubaäri sanktsioonide negatiivsed mõjud majandustulemustele. Reisisadamate 9 kuu müügitulu ja korrigeeritud EBITDA ületasid isegi kogu 2021. aasta tulemust. Samas süvenes inflatsiooni surve tegevuskuludele ja tööjõukuludele, mis kokkuvõttes vähendas EBITDA marginaali. Kehtestatud sanktsioonide negatiivne mõju on kujunenud oodatust väiksemaks, 2022. aastal on see hinnanguliselt 2,5 mln eurot, kuna sanktsioone on rakendatud aasta jooksul järk järgult.

Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 10. novembril veebiseminaridel, sh kell 10.00 toimub veebiseminar eesti keeles (link eestikeelsele seminarile) ja kell 11.00 toimub seminar inglise keeles (link ingliskeelsele seminarile).

Olulisemad sündmused III kvartalis:

Tegevuse lõpetamine Paljassaare sadamas
Konkurentsiamet lõpetas järelevalvemenetluse Worldwide Cargo Establishment’i leppetrahvi osas
Riik ei kasuta reisiparvlaevade väljaostu optsiooni
Uus nõukogu koosseis alustas tööd juulist, muudatused auditikomitees ja tasustamiskomitees
Muudatused TS Shipping ja Green Marine nõukogudes
Toimus investorpäev „Tuleviku tuultes“

Müügitulu
Müügitulu kasvas 2022. aasta 9 kuuga 11,9 mln eurot (+15%) 93,5 mln euroni. Kasvu panustas eelkõige müügitulude suurenemine 25% teises kvartalis, mis omakorda oli toetatud reisijate arvu kasvust ja suurematest tuludest ka mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest. Kasvasid kõik tululiigid peale kaubatasu, mis langes pisut, enim kasvas reisijatasude tulu (+111%), kasutusrendi tulu (+13%), laevatasude tulu (+6%) ja üleveoteenuse tulu (+13%).

Reisisadamate segmendi müügitulu suurenes 9 kuuga 46% eelneva aasta suhtes peamiselt reisijatasu tulu suurenemise tõttu seoses reisijate arvu kiire kasvuga ning laevatasude kasvuga. Kasvas ka renditulu tulenevalt uute pindade kasutusele võtmisest ja elektrienergia müügitulu. III kvartalis kasvas müügitulu võrreldes aasta varasemaga 34% 13,0 mln euroni.

Kaubasadamate segmendi 9 kuu müügitulu langes võrreldes aasta varasemaga 1,4 mln eurot (-4,6%). Laevatasud vähenesid 13% (–2,0 mln eurot) seoses mahukaupade langusega (puist- ja vedellast). Lisaks laevatasudele vähenesid ka  kaubatasud  (–143 tuh eurot). Kaubatasude langus oli võrreldes kaubamahtude langusele tunduvalt väiksem seoses kaubamahu struktuuri muutusega. Renditulu kasvas (+281 tuh eurot) seoses tasumäärade muudatustega ja elektrienergia müük suurenes (+659 tuh eurot). III kvartali võrdluses langes kaubasadamate segmendi müügitulu 1,5 mln eurot.Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 9 kuuga 3,2 mln eurot (+13,7%) nii üleveoteenuste tulu kui renditulu kasvu tõttu. Üleveoteenuste tulu on suurenenud lepingulise tasu tõusust tulenevalt Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinnaindeksi tõusust kui ka reiside arvu kasvust. III kvartali võrdluses kasvas reisiparvlaevade segmendi müügitulu 1,6 mln eurot (+18,5%).

Muu segmendi müügitulu kasvas 9 kuuga 10,2%, III kvartalis kasvas müügitulu 22,2%. Müügitulude kasvu toetas lepingulise tasu muutus tulenevalt tasude indekseerimisest.
EBITDAKorrigeeritud EBITDA kasvas 5,6 mln euro võrra (+13,7%) 46,9 mln euroni. Suurima panuse kasvu andis reisisadamate segment (+6,7 mln eurot) ja reisiparvlaevad (+1,4 mln eurot). Kaubasadamate korrigeeritud EBITDA kahanes 3,2 mln euro võrra tulenevalt kaubamahtude langusest. III kvartalis tõusis EBITDA võrreldes eelmise aastaga 0,9 mln eurot (+5,4%). Suurima panuse III kvartali EBITDA kasvu andis reisisadamate segment (+2,1 mln eurot). 9 kuu korrigeeritud EBITDA marginaal kahanes 50,6%-lt 50,2%-le ja III kvartali marginaal langes 52,9%-lt 49,6%-le.

Kasum9 kuu kasum 24,0 mln eurot oli eelmise aasta tulemusest 4,9 mln eurot parem (+25,6%). III kvartali kasum oli 11,7 mln eurot (+1,1 mln) eurot. Tulumaksueelne kasum kasvas 9 kuu võrdluses 5,7 mln eurot (+25,6%), moodustades 28,1 mln eurot.

Investeeringud2022. aasta 9 kuuga investeeris kontsern 12,4 mln eurot, mis oli 2,2 mln eurot enam kui aasta varem. Investeeringud olid peamiselt seotud Vanasadamas reisiterminali D ümbritseva välisruumi rekonstrueerimise, laevade teenindusseadmete uuendamisega ja kaldakindlustuse rekonstrueerimisega ning Muuga sadamas ro-ro kauba teenindusvõimsuse suurendamisega.III kvartali investeeringute summaks kujunes 3,5 mln eurot (2021. aasta III kvartalis 2,3 mln eurot).

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee

 

Eesti: Sotsiaalkomisjon arutab kollektiivset pöördumist „Peretoetused õiglaseks!“ avalikul istungil

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab täna kell 14 algaval avalikul istungil kollektiivset pöördumist „Peretoetused õiglaseks!“, mis taotleb perede toetamise korraldamist moel, mis ei looks laste vahel hüppelisi erinevusi.

Komisjoni esimees Helmen Kütt selgitas, et praegu käib komisjonis peretoetuste seadust ja perekonnaseadust muutva eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistamine. „Sotsiaalkomisjon peab väga oluliseks seda, et kollektiivpöördumise algatajate ja sellele allkirja andnud inimeste mõtted ja ettepanekud kuulatakse ära samaaegselt avalikul istungil,“ sõnas koimisjoni esimees.

Pöördumist „Peretoetused õiglaseks!“ saab lugeda Riigikogu veebis.

Istungile on kutsutud kollektiivse pöördumise algatajate esindajad  Liina Virolainen, Teele Jõks, Kadri Johanson ja Kristin Soots-Tsilmer, samuti Sotsiaalministeeriumi esindaja  Merlin Murumets, Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar, Lasterikaste Perede Liit esindaja Aage Õunap, Eesti Advokatuuri esindaja advokaat Helen Tomberg ning Justiitsministeeriumi esindaja.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 19. oktoobril.

Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu fookus on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud. Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Suuremaid teise pensionisamba makseid võimaldav eelnõu läbis esimese lugemise

NordenBladet — Riigikogu lõpetas täna kolme seaduseelnõu esimese lugemise. Ühega neist plaanitakse lubada inimestel teha pensioni teise sambasse senisest suuremaid sissemakseid. Ühtlasi läbis esimese lugemise eelnõu, millega plaanitakse kohustada platvormihaldureid nagu AirBnB, Bolt ja Amazon hakata uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) soovitakse suurendada uuest aastast pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro asemel 50 euro võrra, et võimaldada vanemaealistele inimestele paremat ja väärilisemat majanduslikku toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Õnne Pillak (RE), Mart Helme (EKRE) ja Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.

Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.

Eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.

Platvormihaldurid peavad eelnõu järgi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.

Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja rahandusminister Annely Akkermann.

 

 

ÜRO hinnangul on novembri keskpaigaks maailmas just nii palju inimesi.. Kui palju on aga 2080. aastal?

NordenBladet – ÜRO hinnangul kasvab maailma rahvaarv novembri keskpaigaks kaheksa miljardini ning kasv jätkub küll aeglasemas tempos ka järgmistel kümnenditel.

ÜRO hinnangul elab 15. novembriks maailmas kaheksa miljardit inimest, 1950. aastal oli maailma rahvaarv 2,5 miljardit.

Rahvastiku juurdekasvu tempo, mis saavutas haripunkti 1960. aastate algul, on siiski järsult vähenenud, ütles ÜRO Rahvastikufondi juht Rachel Snow. Elanikkonna aastane juurdekasv, mis aastatel 1962-1965 oli 2,1 protsenti, jäi 2020. aastal alla ühe protsendi ning võib ÜRO prognoosi kohaselt langeda 2050. aastaks umbes 0,5 protsendini.

ÜRO prognoosi järgi kasvab maailma rahvaarv 2030. aastaks umbes 8,5 miljardini ja 2050. aastaks 9,7 miljardini ning tipneb 2080. aastatel umbes 10,4 miljardiga.

Avafoto: Pexels

Soome: Parandatakse tööalase ärakasutamise ohvriks langenud töötajate olukorda

NordenBladet — Palgakaitse süsteem kaitseb tööandja maksejõuetuse korral töötaja töötasu ja muid töösuhtega seotud nõudeid. Alates 2023. aastast on raskekujulise tööalase ärakasutamise ohvritel palgakaitse taotlemiseks pikem aeg. Lisaks tõhustavad palgakaitse reformid palgakaitse protsessi ja võitlevad varimajandusega.
Vabariigi President peaks muudatused kinnitama 11. novembril 2022.

Kui tööandja on maksejõuetu, saab töötaja taotleda töösuhtest tulenevaid nõudeid palgakaitsena. Nõuded tähendavad näiteks töötasu, põhipuhkuse hüvitist ja päevarahasid. Tavaliselt saab palgakaitset taotleda kolmeks kuuks pärast palga või muu nõude sissenõudmist.

Peaminister Sanna Marini valitsusprogrammis on kirjas, et uuritakse võimalusi tahtliku või raskekujulise hooletuse tõttu tekkinud alatasustamise vastu võitlemiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks pikendatakse raske tööalase ärakasutamise ohvrite palgakaitse taotlemise tähtaega.

Palgakaitse taotlemise aeg pikeneb tööalase ärakasutamise ohvritele
„Raskekujulise tööalase ärakasutamisega kaasneb peaaegu alati märkimisväärne alatasustamine. Tulevikus on kannatanutel pikem aeg palgakaitse taotlemiseks ning maksmata jäänud töötasu ja muude nõuete kättesaamiseks,“ rõhutas tööminister Tuula Haatainen.

Kui raskekujulise tööalase ärakasutamise ohvri tööandjalt on kriminaalkorras välja nõutud töötasud või kuriteo kahju hüvitamine, saab kuriteo ohver taotleda töötasu tagatisena palgakaitset. Edaspidi algab kolmekuuline avalduse esitamise tähtaeg alles siis, kui kohtuotsus jõustub. Eesmärk on vältida tööalaste nõuete aegumist kriminaaluurimise ja süüdistuse esitamise ajal.

Palgakaitset saab edaspidi maksta kannatanule tavapärasest taotlemise tähtajast kõrvale kaldudes ka ilma kriminaalkaristuseta. See puudutab olukordi, kus saab põhjendatult hinnata, et töötaja on kogenud tõsist tööalast väärkohtlemist ja see on takistanud tal taotleda palgakaitset tavapärase taotlustähtaja jooksul. Nendel juhtudel on palgakaitse taotlemise tähtaeg 18 kuud alates töösuhte lõppemisest.

Töötaja saab erakorralise palgakaitse taotlemise perioodi kasutada ainult üks kord.
Tõhusam ja kiirem palgakaitse protsess

„Tulevikus on palgakaitset pakkuval ametiasutusel laiem juurdepääs teabele ja avalikustamise õigused. Sellega soovime välja juurida varimajanduse ja kiirendada palgakaitse protsessi,“ jätkas tööminister Haatainen.

Edaspidi võib palgakaitset pakkuv ametiasutus muu hulgas määrata ähvardava rahatrahvi, et muuta tööandja teavitamiskohustus tõhusamaks. Samuti võib palgakaitset pakkuv ametiasutus teatud olukordades omal algatusel anda üle palgakaitsega seotud teabe eeluurimisasutusele, prokurörile, rahapesu uurimiskeskusele, maksuametile ja töökaitseasutusele.

Võimalikud tagaselja kohtuotsused ja kokkulepped
Vaidlustatud olukordades eelneb palgakaitse avalduse esitamisele tavaliselt kohtuprotsess, kus kohus vaatab läbi töösuhte poolte nõuded ja argumendid. Võimalikud tagaselja kohtuotsused ja kohtu poolt kinnitatud kokkulepped on palgakaitse seisukohalt problemaatilised, sest tavaliselt ei selgu nõuete alust ja suurust. Palgakaitse maksmine eeldab nõuete aluse ja suuruse kindlaksmääramist.

Selle probleemi lahenduseks lisatakse palgakaitse seadusandlusesse tingimused tagaselja otsuse ja kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe alusel palgakaitse maksmiseks.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023.

Avafoto: Pexels