Eesti: Menetlusse võeti eelnõu avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste eemaldamiseks

By

-

november 15, 2022

NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse seitse eelnõu ja kollektiivse pöördumise.

Valitsuse 14. novembril algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE).

Eelnõuga luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide, eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.

Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Rajatised peavad olema kooskõlla viidud uute nõuetega kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist.

Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse Justiitsministeeriumile volitus teostada omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda hinnangu rajatise nõuetele vastavuse kohta. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja.

Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda luba. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. novembril algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE).

Eelnõuga ühtlustatakse kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandatakse seaduse sõnastust ja struktuuri. Muudatused loovad suurema kindluse lastiveo-, reisijaveo- ja prahilepingute osapooltele Eesti õiguse kasutamisel.

Eelnõuga on kavandatud kolm suuremat muudatust. Esiteks, lastiveolepingu peatüki muudatustega viiakse seadus kooskõlla Haagi-Visby reeglitega, ühtlustades kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsiooni rahvusvahelise praktikaga. Teiseks, seadusemuudatustega ühtlustatakse prahilepingute regulatsiooni. Kolmandaks ühtlustatakse merinõuete korral vastutuse piiramise regulatsiooni rahvusvahelise õigusega ja korrastatakse mõistete kasutamist, et need vastaksid välislepingutes kasutatud mõistetele. Samamoodi korrastatakse ja ühtlustatakse mõistekasutust muudes peatükkides nagu päästmine, reeder, reederi vastutus, või uuendatakse mõisteid, et need vastaksid merenduses kasutavatele eelisterminitele näiteks pukseerimine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. novembril algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (742 SE).

Eelnõuga viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (TCO määrus).

Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja Youtube. Samas on ilmnenud, et taolise veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui terroristlikku sisu oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ning ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reegleid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks. Terroristliku sisu ühtsel määratlemisel ja eemaldamisel ning muude tugimeetmete rakendamisel on vaja kogu Euroopas tagada meetmete otstarbekus, proportsionaalsus ja põhiõiguste kaitse.

TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.

Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust. Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. novembril algatatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE).

Eelnõu näol on tegemist uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Kehtiv õigus on täna ebapiisav ning sätted on laiali erinevates õigusaktides. Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted ning nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ning kohustused. Nähakse ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine, seal hulgas ka juhul kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Lisaks nähakse ette vastavad reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides. Praktikas ilmnenud probleemina on Eesti ettevõtjatel olnud raskusi ühineda maksesüsteemidega väljaspool riigipiiri tulenevalt meie regulatsiooni puudulikkusest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 14. novembril algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE).

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi vastava määrusega.

Määruse eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ja anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on esitanud riskihindamise protsessi käigus, v.a ärisaladusena käsitatav info.

Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Määrus muudab eelmainitud õigusakte ning edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena.

Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Muudatusega kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Ehk siis info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, muutub palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ning seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. novembril algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE).

Muudetakse maapõueseadust ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. Maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.

Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta. Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. novembril algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (747 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused, mille eesmärgiks on seadust ajakohastada ning lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Lisaks muudetakse teenistusõigust reguleerivaid sätteid. Samuti tehakse muudatus, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Ühtlasi täiendatakse kriminaalhooldusseadust klausliga, mille kohaselt on kriminaalhooldusaluse nõudmisel teostatud joobe tuvastamise akt positiivse tulemuse korral sundtäidetavaks täitedokumendiks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ “Koos rahu eest Eestis” algatatud kollektiivse pöördumise „Petitsioon põhiseadusliku korra tagamiseks. Ei mingeid eel- ega e-valimisi!“ ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Soome: Otsitakse võimalusi, et keelata venelastel täielikult kinnisvara soetamine

By

Helena-Reet Ennet

-

november 15, 2022

NordenBladet — Soome kaitseministeerium algatas 4. novembril 2022 projekti, et uurida Venemaa kinnisvaratehingute täiendava piiramise vajadust. Uurimisgrupp uurib ka täieliku keelu võimalust ja muid nõudeid ning nendega seotud mõjusid. Lisaks uuritakse projektis muid võimalikke alternatiive väljastpoolt EL/EMP piirkonda omandatava kinnisva järelvalve arendamiseks.

Kuna julgeolekuolukord Euroopas on jätkuvalt pingeline, on vaja veelgi detailsemat hinnangut kinnisvara omandamisele väljastpoolt EL/EMP piirkonda ja selle võimalikule piiramisele Soomes, nendib kaitseminister Antti Kaikkonen.

Uurimisgrupi volitused kehtivad 7. novembrist 2022-28. veebruarini 2023. Projekt viiakse ellu kahes osas nii, et aruanne venelaste kinnisvara soetamise piiramise, näiteks täieliku keelustamise kohta esitatakse hiljemalt esmaspäeval, 19. detsembril 2022. Teine aruanne kinnisvaratehingute kontrolli muude võimalike täiendavate arengute kohta esitatakse hiljemalt teisipäeval, 28. veebruaril 2023. Pärast uurimisi käivitatakse eraldi seadusandlikud projektid, kui valitsuse eelnõude ettevalmistamist peetakse vajalikuks.

Kaitseministeerium arendab pidevalt seadusandluse ja uurimisprojektide kaudu kinnisvara välisomandi kontrolli. Valitsuse eelmine eelnõu järelevalvet puudutavate õigusaktide karmistamise kohta (HE 222/2022 vp) anti parlamendile üle 20. oktoobril 2022.

Avaldati prognoos, mis mõjutab elektri hinda – see on üllatav

By

Helena-Reet Ennet

-

november 15, 2022

NordenBladet — Euroopas on tavapärasest soojema talve tõenäosus suur, selgub EL-i kliimateenistuse Copernicuse pühapäeval avaldatud prognoosist. Läänemere, Vahemere ja Põhjamere rannikul on temperatuurid „peaaegu kindlasti” üle ajalooliste keskmiste ning soojade ilmade tõenäosus on suurenenud ka mujal Euroopas. Soojade ilmade tõenäosus on suurenenud viimase kuu aja jooksul, vahendab uudisteagentuur Bloomberg.

Tavapärasest pehmem talv vähendab vajadust maagaasi järele ja võib leevendada nappust kütuseturul, mis on suuresti tingitud Venemaa sissetungist Ukrainasse. Energiahindade järsk tõus on tõstnud elukallidust märkimisväärselt kogu Euroopas.

Umbes nädal tagasi avaldas Euroopa Keskmiste Ilmaprognooside Keskus ECMWF sarnase prognoosi. Kolme kuu prognoosi järgi võib talvine keskmine õhutemperatuur olla tavapärasest isegi üle kahe kraadi kõrgem.

Talvised temperatuurid on üks kolmest tegurist, mis mõjutavad seda, kas peab talvel tipptarbimise ajal elektrikatkestusi kasutama. Veel kaks tegurit on katkematu kodumaine tootmine ja elektri import, vahendab Ilta-Sanomat.

Nordea pank märgib hommikuses ülevaates, et Rootsis on elektri hind praegu madal.
Detsembrikuu elektri tulevikutehingute futuurid kauplevad Nasdaqi tuletisinstrumentide turul nüüd hinnaga 156 eurot megavatt-tunni kohta. See tähendab kilovatt-tunni hinda veidi alla 16 sendi.

Nordea andmetel oli futuuride hind vaid kuu aega tagasi kahekordne. Jaanuari-märtsi futuuride hind on praegu 220 eurot megavatt-tunni eest, samas kui umbes kuu aega tagasi oli vastav hind 320 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimal tasemel oli futuuride hind septembri lõpus üle 400 euro.

Jutt on Põhjamaade süsteemihinna tulevikust, millele Soomes lisandub ka regionaalne hinnavahe futuur ehk Soome elektrihinna ja süsteemihinna vahe.

Elektrienergia odavnemise põhjusteks on muuhulgas prognoosid pehme ilma kohta, aga ka rohke sademete hulk, mis põhja pool veehoidlaid täitis. Elektri hinda aitab langetada ka Euroopa maagaasivarude täitumine.

Avafoto: Pexels

AS PRFoods korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

By

Helena-Reet Ennet

-

november 15, 2022

NordenBladet — AS PRFOODS KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE TEADE
AS PRFoods (registrikood 11560713; asukoht Tallinn, Eesti Vabariik) kutsub käesolevaga kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 5. detsembril 2022, algusega kell 12.00 aadressil Peetri tn 12, Tallinn 10411, II korrus.

Korralisel üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne koosoleku toimumist, st 28.11.2022 Eesti väärtpaberite registri pidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (nimekirja fikseerimise päev).Teate avaldamise seisuga on AS-i PRFoods aktsiakapital 7 736 572 eurot. AS-il PRFoods on 38 682 860 lihtaktsiat, iga aktsia annab üldkoosolekul 1 hääle. Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab koosoleku toimumise kohas koosoleku päeval st. 05.12.2022 kell 11.30 ja lõpeb kell 11.55.

Registreerimisel palume esitada:

füüsilisest isikust aktsionäril pass või isikutunnistus. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kirjaliku volikirja;
juriidilisest isikust aktsionäril väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud, mis tõendab juriidilise isiku esindaja õigust juriidilist isikut esindada (seadusjärgne esindusõigus) ning esindaja pass või isikutunnistus. Juhul, kui juriidilist isikut esindab isik, kes ei ole juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, siis on vajalik ka kirjalik volikiri. Välisriigi aktsionäri dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostille’iga, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. AS PRFoods võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne korralise üldkoosoleku toimumist teavitada AS-i PRFoods esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile investor@prfoods.ee või toimetades kirjaliku teate isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus kl 10-16 aadressile Saare maakond, Saaremaa vald, Suure-Rootsi küla, Kärsa, hiljemalt 2. detsembril 2022. Aktsionär võib kasutada volikirja ja volituste tagasivõtmise blankette, mis on kättesaadavad AS-i PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.

Vastavalt AS-i PRFoods nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord ja nõukogu ettepanekud aktsionäridele järgmised:

1. AS-i PRFoods 2021/2022 majandusaasta aruande kinnitamine AS-i PRFoods nõukogu ettepanek on kinnitada AS-i PRFoods 2021/2022. majandusaasta aruanne.
2. AS-i PRFoods 2021/2022 majandusaasta kahjumi katmise otsustamine AS-i PRFoods nõukogu ettepanek:(a) kinnitada 2021/2022. majandusaasta kahjum 8 143 000 eurot;(b) katta kahjum ülekursi arvelt summas 8 143 000 eurot.
3. Audiitori nimetamine 2022/2023 majandusaastaks ja audiitori tasu määramineAS-i PRFoods nõukogu teeb ettepaneku kinnitada AS-i PRFoods 2022/2023. majandusaasta audiitoriks audiitorühing KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082) ja tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt KPMG Baltics OÜ-ga sõlmitavale lepingule.
4. AS-i PRFoods uue nõukogu liikmete arvu määramineAS-i PRFoods nõukogu teeb ettepaneku valida uus nõukogu viieliikmelisena.
5. AS-i PRFoods nõukogu liikmete valimine.

AS-i PRFoods nõukogu teeb aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku:
5.1. Valida AS-i PRFoods nõukogu liikmeks kolmeaastaseks perioodiks Aavo Kokk (isikukood 36410042742) volituste alguskuupäeva 12.12.2022 senise kuutasuga 500 EUR bruto.
5.2. Valida AS-i PRFoods nõukogu liikmeks kolmeaastaseks perioodiks Harvey Sawikin (sündinud 16.02.1960) volituste alguskuupäevaga 12.12.2022.
5.3. Valida AS-i PRFoods nõukogu liikmeks kolmeaastaseks perioodiks Jaakko Karo (sündinud 24.01.1962) volituste alguskuupäevaga 12.12.2022 ja senise kuutasuga 500 EUR bruto.
5.4. Valida AS-i PRFoods nõukogu liikmeks kolmeaastaseks perioodiks Kuldar Leis (isikukood 36805296534) volituste alguskuupäevaga 12.12.2022 senise kuutasuga 750 EUR bruto.
5.5. Valida AS-i PRFoods nõukogu liikmeks kolmeaastaseks perioodiks Lauri Kustaa Äimä (Soome isikukood 061271-081F) volituste alguskuupäevaga 12.12.2022 ja senise kuutasuga 1000 EUR bruto.

Üldkoosoleku materjalidega, otsuste eelnõudega ning muude üldkoosoleku dokumentidega on võimalik tutvuda alates 11. novembrist 2022 AS-i PRFoods kodulehel aadressil http://www.prfoods.ee ja tööpäeviti ajavahemikus 10:00-16:00 aadressil Saare maakond, Saaremaa vald, Suure-Rootsi küla, Kärsa. Aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorra punktidega seotud küsimused võib saata e-posti aadressil investor@prfoods.ee. Aktsionäril on õigus saada üldkoosolekul juhatuselt teavet AS-i PRFoods tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui AS-i PRFoods juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 AS-i PRFoods aktsiakapitalist, võivad AS-ilt PRFoods nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. hiljemalt 21. novembril 2022 aadressil: AS PRFoods, Saare maakond, Saaremaa vald, Suure-Rootsi küla, Kärsa, 94129. Samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega tuleb esitada iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjendus. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 AS-i PRFoods aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 2. detsembrini 2022, esitades selle aadressil: AS PRFoods, Saare maakond, Saaremaa vald, Suure-Rootsi küla, Kärsa.

Indrek Kasela
Juhatuse liige
AS PRFoods

Õppusel Joint Protector harjutati ühendekspeditsiooniväe siirmist

By

Helena-Reet Ennet

-

november 15, 2022

NordenBladet — Eesti kaitseväelased harjutasid oktoobri lõpust novembri keskpaigani õppusel Joint Protector 22 Suurbritannia juhitava ühendekspeditsiooniväe üksuste siirmist Balti riikidesse ning tegevust hübriidohtude ennetamisel ja tõrjumisel.

Ühendekspeditsiooniväe staap harjutas kolme nädala jooksul Taanis Nymindegabi sõjaväelinnakus rahvusvaheliste üksuste siirmist Balti ja Põhjamaadesse erinevate ohustsenaariumite korral. Eesti kaitseväelaste juhtimisel määratles rahvusvaheline meeskond, millised on Eesti võimelüngad ning harjutati läbi tsiviiltaristu, sadamate ja lennuväljade võimekus abi vastu võtta. Samuti töötasid kümne riigi kaitseväelased ja tsiviileksperdid läbi tegevusplaane energiajulgeolekut ja varustuskindlust puudutavate olukordade ennetamiseks.

„Õppuse raames koostatud plaanid võtavad arvesse nii sõjaliste võimelünkade täitmist ja heidutust kui ka toetust olukordadeks, kus on vajalik ennetada rünnakuid tsiviiltaristu vastu ning kindlustada riigi varustatus eluks vajalike kaupade ja teenustega,“ ütles õppusel osalenud Eesti esindaja kindralmajor erus Valeri Saar. „Ohud, millega täna silmitsi seisame ei ole üksnes sõjalised, vaid puudutavad suurel määral majandust, energia ja kaupadega varustatust ning keskkonnakaitset.“

Saare sõnul võimaldab ühendekspeditsioonivägi liikmesriikidel kiiresti ohtudele reageerida, sest riigid saavad vajadusel korraldada ka kahe- või kolmepoolseid kaitseprojekte, mis teeb otsustusprotsessi kiiremaks. „Loodame ühendekspeditsioonivägedele kui esimesele reageerijale mitte ainult sõjaliste, vaid ka hübriidohtude puhul,“ ütles Saar lisades, et ühendekspeditsiooniväe raamistik võimaldab teha konstruktiivset koostööd Soome ja Rootsiga, kes praegu veel NATOsse ei kuulu. „Mobiilsuse ja paindlikkusega pakub ühendekspeditsioonivägi NATOle tõhusat toetust. Koostöös Soome ja Rootsiga saame juba praegu reaalselt läbi harjutada regionaalse kaitsekoostöö võimalusi.“

Ühendekspeditsioonivägi on 2014. aastal Suurbritannia poolt algatatud ja juhitav koalitsioon, kuhu kuuluvad veel Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ning Island. Koalitsioon keskendub Läänemere piirkonna, Kaug-Põhja ja Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekule olles vajadusel valmis kiirelt reageerima regionaalsete julgeolekuohtudele. Vajadusel saab ühendväekoondise kiiresti integreerida NATO või teiste rahvusvaheliste julgeolekuüksustega.

Joint Protector on õppus, mida ühendekspeditsioonivägi korraldab teist korda. Möödunud aastal harjutasid liikmesriigid koostööd Rootsis, samuti on ühendekspeditsioonivägi läbi viinud rea mereväeõppusi.