NordenBladet — AS Nordecon kontserni ettevõte Embach Ehitus OÜ ja Viljandi Linnavalitsus sõlmisid töövõtulepingu Viljandi linnas Kesk-Kaare 19 asuva Karlssoni lasteaia hoone ja territooriumi ehitustööde teostamiseks. Lepingu maksumus on 5,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2023.a lõpp.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet — Karen Ellemann on kuulunud Taani parlamenti (Folketing) 2007. aastast ja täitnud erinevaid ministrirolle Taani valitsuses. Ta asub Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri ametikohale 1. jaanuaril 2023.
Karen Ellemannil on põhjalikud poliitilised teadmised mitmes Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2030. aasta visiooni alusvaldkonnas. Ta on olnud Taani soolise võrdõiguslikkuse, keskkonna-, sotsiaal- ja siseminister. Ühtlasi on ta mitmel korral täitnud ka Taani Põhjamaade koostöö ministri rolli.
„Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär on oluline eestvedaja meie ühise tulevikuvisiooni elluviimisel, mille eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond 2030. aastaks maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks. Karen Ellemannil on ametiks vajalik ettevalmistus ning ootame huviga edasist koostööd,“ märkis Norra Põhjamaade koostöö minister Anne Beate Tvinnereim.
Ellemann on erialalt algkooliõpetaja ja töötas enne 2005. aastal poliitikasse sisenemist mitmel juhtival ametikohal erasektoris. Ta on olnud ka Põhjala Ühingu esimees ja tõestanud oma vankumatut pühendumust Põhjamaade koostööle. Lisaks on Ellemann alati julgelt sõna võtnud Põhjamaade koostöö tõhustamise teemal.
„Mul on erakordselt hea meel, et mulle on usaldatud peasekretäri roll. Täna maailmas toimuva taustal on Põhjamaade omavaheline koostöö üle pikkade aastate taas aktuaalne. Ootan põnevusega, et uude rolli sisse elada koos kõigi oma kolleegidega Kopenhaagenist ja muudest ametiasutustest üle kogu Põhjala,“ sõnas Karen Ellemann.
Ellemann vahetab välja Põhjamaade Ministrite Nõukogu senise peasekretäri Paula Lehtomäki.
NordenBladet —Riigikogu täiskogu arutas eesti keele kui riigikeele positsiooni tugevdamist ja venekeelse tõlke keelamist taotlevat Riigikogu otsuse eelnõu ning lükkas selle tagasi. Kahe eelnõu arutelu lükkus istungi tööaja lõppemise tõttu esmaspäeva.
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (661 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek algatada keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste vajalike õigusaktide muutmise eelnõud, millega oleks lubatud Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute nendes tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Eelnõu kohaselt oleks võinud lisada eestikeelsele tekstile tõlke võõrkeelde, kuid mitte vene keelde. Seejuures oleks eestikeelne tekst pidanud olema esikohal ning paremini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Lisaks oleks tulnud tagada nõuete täitmise kontroll ja vastutus.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Valdo Randpere (RE), Henn Põlluaas (EKRE), Jaak Aab (K) ja Eduard Odinets (SDE).
Otsuse poolt hääletas 15 ja vastu 18 Riigikogu liiget ning see lükati tagasi.
Kahe päevakorrapunkti arutelu lükkus esmaspäevale
Samuti arutas Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks“ eelnõu (588 OE), millega soovitakse teha valitsusele ettepanek välja töötada ja rakendada õiguslikud ja administratiivsed meetmed, eemaldamaks avalikust ruumist mälestusmärgid ja monumendid, mis on pühendatud nõukogude ja vene armee vallutustegevusele, selle kiitmisele, sõjategevuse õigustamisele, heroiseerimisele, õhutamisele ja tänamisele.
Päevakorrapunkti arutelu jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub esmaspäeval.
Samuti lükkus esmaspäevale valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) arutelu. Eelnõu eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel.
Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded.
Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt temale osutatud teenusega rahulolu kohta tagasisidet.
Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aja ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamise kohta.
NordenBladet — Soome riigile kuuluva enamusosalusega lennufirma Finnair alustab läbirääkimisi koondamisteks. Läbirääkimiste tulemusena on ettevõtte kauglendude pardateeninduses ohus 450 töökohta. Lennufirma pardateeninduses on Soomes praegu ametis ligikaudu 1750 töötajat, vahendab Helsingin Sanomat.
Läbirääkimised on seotud ettevõtte plaanidega osta pardateenindus sisse Tai ja Põhja-Ameerika liinidel. Ettevõte ostab juba sisse kogu Singapuri, Hongkongi ja India liinide ning Kopenhaagenist ja Stockholmist Dohasse lendude pardaeenused.
Ettevõtte kolmapäeval avaldatud pressiteate kohaselt rakendub võimalik alltöövõtt järgmise, 2023. aasta lõpuks.
Töökohtade kärpimise kava põhjus on säästuvajadus. Ettevõte on saanud koroonapandeemia ajal märkimisväärset kahjumit. Alates veebruari lõpust on Venemaa õhuruumi sulgemine nõrgendanud ka Finnairi kasumi teenimise võimet.
Finnair on käesoleva aasta jaanuaris-septembris teeninud võrreldavat kahjumit ligikaudu 182 miljonit eurot.
Eelmisel aastal sai ettevõte ligi 470 miljonit eurot kahjumit ning 2020. aastal ligi 600 miljonit eurot kahjumit.
Finnair ütleb oma pressiteates, et ettevõtte esmane eesmärk on olnud leida koos personaliga kulusid vähendavaid lahendusi.
Ettevõtte info kohaselt on püütud leida võimalusi personaliga raha kokku hoidmiseks, mis viidaks ellu läbi töötingimuste muutmise.
Finnair on teinud pardapersonali töös muudatusi, mis puudutavad muuhulgas meeskonna tõhusust, hotellireegleid ja pikkade päevade eest makstavaid lisatasusid.
NordenBladet — AS LHV Group korraldab novembri lõpus esimese taseme täiendavate omavahendite hulka kuuluvate (AT1) võlakirjade suunatud emissiooni finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga asjatundlikele investoritele. Antud võlakirja keerukuse tõttu ei pakuta instrumenti läbi avaliku pakkumise.
AT1 võlakirjade märkimine toimub perioodil 21.–25. november 2022. Pakkumisele tuleb 100 AT1 võlakirja nimiväärtusega 100 000 eurot, intressimääraga 10,5%. LHV Groupil on õigus suurendada või vähendada emissiooni mahtu, s.t lasta välja ülaltoodust vähem või rohkem AT1 võlakirju, mille tulemusel võib pakutavate võlakirjade arv olla väiksem või suurem kui 100.
AT1 võlakirjade näol on tegemist LHV Groupi tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjad on tähtajatud. LHV Groupil on õigus Finantsinspektsiooni loal lunastada AT1 võlakirjad osaliselt või täielikult alates 2. detsembrist 2027. Võlakirju pakutakse hinnaga 100 000 eurot ühe võlakirja kohta.
AT1 võlakirjade märkimiseks esitab investor LHV Groupile hiljemalt 25. novembriks 2022 kell 16 nõuetekohase märkimiskorralduse, millega loetakse AT1 võlakirjad märgituks. Korralduse esitamisega võtab investor kohustuse omandada talle AT1 võlakirjade tingimuste kohaselt jaotatavad AT võlakirjad märkimiskorraldusel esitatud maksimumkoguse ulatuses ja tasuma jaotatud AT1 võlakirjade emitendiga kokkulepitud tingimustel. Pärast AT1 võlakirjade jaotuse kinnitamist ja väljalaskehinna laekumist LHV Groupi kontole, kantakse AT1 võlakirjad eelduslikult 2. detsembril 2022 võlakirjaomaniku väärtpaberikontole.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
