Reede, august 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Soome: Aastavahetusel jõustub uus seksuaalkuritegide seadus, mitut liiki ahistamine on karistatav

NordenBladet — Kaastöötaja seksima veenmine või teise tagumiku avalikus kohas kommenteerimine, nii et seda on kuulda – selliste tegude eest võib pärast aastavahetust Soomes karistada saada. Aastavahetusel jõustub Soomes uus seksuaalkuritegude seadus, vahendab Ilta-Sanomat.

Seadusemuudatus muudab karistatavaks ka seksuaalse ahistamise, mis ei pruugi sisaldada puudutamist – kuid mis muul viisil rikub teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.
Karistuse saab määrata tegude eest, mis „oma tugevuse või loomu tõttu on raskusastmelt võrreldavad puudutamisega”. Sel juhul võib tegusid pidada sihtmärki halvustavaks, alandavaks või muul viisil kannatusi põhjustavaks.

Seaduse järgi saab sellistes tegudes süüdi jääda suuliselt, sõnumit või pilti saates või esitades, teist inimest pildistades või ennast paljastades.

Kellegi vastu tahtmist suudlemine või seksuaalselt oluliste kohtade (nt rindade, suguelundite, selja, reite või kaela) puudutamine on olnud ja jääb ka edaspidi karistatavaks ahistamiseks.

Samas võib tulevikus ahistamiseks pidada ka teise kehaosa puudutamist, kui sellega kaasneb verbaalne või muu seksuaalne tegevus. Nii võib näiteks käsivarre silitamine seoses verbaalse vihjega olla karistatav tegu.

Seadus ei määratle ammendavalt kõiki võimalikke seksuaalse ahistamise viise, kuid tuuakse mitmeid näiteid.

Verbaalne seksuaalne ahistamine võib olla näiteks avalikus kohas teise isiku esinemise kommenteerimine. See kehtib eriti seksuaalselt oluliste kehaosade kommenteerimise kohta.

Karistatava verbaalse ahistamise alla võib liigitada ka teisele seksiettepaneku tegemise, kui sellega kaasneb näiteks teisele järgimine või seda tehakse teiste inimeste silme all nii, et sihtmärk peab olukorda alandavaks.

Ahistada võib ka isik, kes pakub avalikus kohas teisele seksi eest tasu. Verbaalne seksuaalne ahistamine võib olla ka teise inimese seksuaalelu kohta küsimine, kui see on põhjendamata ega ole seotud näiteks küsija tööülesannetega.

Inimene, kes ütleb teisele seksuaalseid solvanguid, võib olla süüdi näiteks au teotamises, aga raskematel juhtudel ka seksuaalses ahistamises, kui sõnad on suunatud konkreetselt teise seksuaalsusele.

Ka enda seksuaalne paljastamine teisele võib kaasa tuua karistuse. See võib olla näiteks pilt, millel on näha suguelundid või verbaalselt nilbe sõnum.

Vastavalt kehtib säte ka seksuaalsete video- ja helisalvestiste teisele isikule saatmise ja esitamise korral.

Isegi vähem range vihjav ettepanek seksuaalvahekorraks võib olla karistatav, vähemalt kui seda korratakse.

Teised ahistamise vormid võivad olla näiteks teise inimese lahtiriietumise jälgimine ukseavast või ujulas ilma loata vastassoo riietumis- või pesemisalasse sisenemine.

Ahistamise eest võib karistada ka teise inimese riiete seksuaalse puudutamisega, näiteks seeliku või särgi allääre tõstmisega või tõmbluku avamisega.

Teo karistatavuse eelduseks on see, et tegu on tahtlik ja sihtmärk tunneb, et tema enesemääramisõigust on rikutud.

Seksuaalkuritegude seadust karmistatakse järgmisel aastal veelgi. Näiteks seks ilma teise poole nõusolekuta on edaspidi karistusseadustiku järgi vägistamine.
Uus seadusandlus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

 

Helena-Reet: POMMUUDIS, Pariisi Disneyland, Soome reis ja ema sünnipäev

NordenBladet – On jälle meie (minu ja Allani) päev. Täna täitus 2 aastat ja 7 kuud täiuslikku suhet! Mul on ka pommuudis – me abiellume ❤❤❤ Te kõik olete ESIMESED, kes sellest kuulevad (peale mu tütarde Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana)! Öeldakse, et täiuslikke asju pole olemas aga ennäe, minul on! Ainus, mis täiuslik pole, on täna valmistatud lasanje, sest aktsiaid ning börsi jälgides ja ordereid sisestades jäi see liiga kauaks ahju ning nii kahetsusväärne kui see ka pole, läks pealt väheke kõrbema.. Auch.. Tegin selle peale õlle (alkoholivaba)… ja seejäerel veel ühe (alkoholiga). Hahaaa..



Üleval tänane ja all eelmise kuu “armatuse päeva” lasanje…

Mulle meeldib oma mehe eest hoolitseda, tunnen sellest suurt rõõmu ja see on mulle väga tähtis. Kodutööd, pressitud triiksärgid, soojad maitsvad kodused toidud on osake sellest (alljärgnevatel piltidel eilne tervislik ja ülimaitsev kodune ühepajatoit – paprika, lillkapsa, ubade, sibula, bataadi, tomati ja lihaga). Pingutan väga, et kodu oleks koht, kus on hubane, mõnus, rahulik ja hea olla. Üldiselt õnnestuvad mul toidud 99% 100-st aga viimasel ajal on tegevusi ja toimetusi ülepea palju. Teen tihti korraga mitut asja + delegeerin samal ajal töid veel teistelegi. Lisaks pole ma kasutanud enam tükk aega välist abi – koduabilisi ja Ivanka tugiisikuid.

Tänane hommik sisaldas kodutöid (kütsin ahju, tõmbasin tube tolmuimejaga, koristasin vannituba, pesin nõusid, panin pestud pesu kokku), küpsetamist, uudiste tegemist NordenBladeti lehtedele, uue Ohmygossip.ee lehe disaini ehitamist (peagi uus leht üleval!), aktsiaturgude jälgimist, krpütoplatvormide jälgimist, treidimist ja nüüd siis blogimist. Viimane oleks tunduvalt lihtsam, kui teeksin seda igapäevaselt … paar lauset juttu, paar pilti ja voilà.. valmis. Tegelikult usun, et see (lühem blogi ja tihedamini) oleks lugejale võib-olla isegi meelepärasem. Aga ok… on nagu on.. 😀

Mõned märkimisväärsemad sündmused ajalises järjekorras:

OKTOOBRIS oli mitmeid toredaid sündmusi:

1. Lapsed käisid isaga Pariisis (Disneyland, Eiffeli torn, Louvre, Notre-Dame jne.) See oli Ivanka Shoshana ühe unistuse täitumine – ta igatses Pariisi reisist juba ammu!












2. Käisime Soome reisil
Käisime Allaniga koos laste ning tema venna perega Soome reisil. Autoga Helsingist-Turku, seal puhkasime Holiday Club Caribia SPA-hotellis, siis päev Turkus ja Helsingis ning Viking Line´iga tagasi koju.

















3. 26. oktoobril oli mu ema sünnipäev! 🙂 Tegin talle maitsva ise valmistatud vahukooretordi ning kingituseks sai ta uhke lillekimbu, Ivanka Shoshana valmistatud pruuni savivaasi ning minu maalitud akrüülmaali “Unistuste puu” (“The tree of Wishes”), mis valmis mul 2020. aasta oktoobris ning käis ka Eesti Rahvusmuuseumis näitusel.








Täna läks Ivanka Shoshana vanaema ja vanaisa juurde ööseks, Estella Elisheva ööbib MUBA õpilaskodus ja Allan on peagi kodus ning õhtul lähme Keilasse komöödiaõhtule. Kirjutaks veel vahepealsetest sündmustest aga enam kahjuks ei jõua, läheb kiireks..

Tänaseks kõik! Kallistan!

Eesti: Sellel nädalal saavad Tallinna elanikud suurjäätmeid jäätmejaamadesse tasuta ära anda

NordenBladet – Kuigi suurjäätmete kogumine on hõlmatud jäätmeveoga ja nende äraveo saab tellida ka oma jäätmevedajalt, saavad rahvusvahelise jäätmetekke vähendamise nädalal rahvastikuregistri järgsed Tallinna elanikud nädala jooksul suurjäätmeid tasuta ära anda kõikidesse Tallinnas asuvatesse jäätmejaamadesse.

Korraga võetakse ühelt elanikult tasuta vastu kuni 3 m3 suurjäätmeid ehk kogus peab mahtuma ühe sõiduauto järelhaagisesse. Isikutuvastuseks tuleb kaasa võtta ID-kaart või juhiluba. Kampaania ei laiene juriidilistele isikutele (sh korteriühistud).

Suurjäätmed on: mööbliesemed ja nende osad (nt diivan, laud, riiul); vaibad, muud põrandakatted; madratsid; kardinad ja kardinapuud; suured lillepotid; riidenagid; peeglid; spordivahendid; jalgrattad; katkised suusad ja kelgud, lapsevankrid; jõulukuused.

Suurjäätmed ei ole: ehitus- ja remondijäätmed (nt WC-pott, valamu, vann, aknad, uksed, tapeet, värvirullid); ohtlikud jäätmed (nt tühjad värvipurgid, eterniit); probleemtooted (nt romusõidukite varuosad, rehvid); vanametall; elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasin, teler, külmik, pliit); muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

Jäätmejaamad asuvad Pääskülas (Raba tn 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Pärnamäel (Ristaia tee 8) ja Paljassaares (Paljassaare põik 5). Jäätmejaamade lahtiolekuajad ning informatsiooni kõikide teiste jäätmete üleandmise kohta leiab kodulehelt www.jaatmejaam.ee.

Avafoto: Pexels

Eesti: Tervise Arengu Instituut kutsub HIV-testimisnädalal inimesi üles tasuta ja anonüümselt HIV-testima

NordenBladet – Synlabi laborispetsialist Jelena Hololejenko sõnul käib neil kuus end testimas keskmiselt 4000 inimest. „Pärast nakatavat vahekorda on inimene ise nakkusohtlik juba mõne tunni möödudes,” nentis ta. „Meie soovitame aga tulla kusagil 3-4 nädala pärast, kui veres juba tekivad antikehad, mida me saame määrata. On aga ka teine meetod, mida saame kasutada 10 päeva pärast. See on PCR test ja me same määrata HIV-i RNA verest.“

21.–28. novembrini toimub järjekordne üle-euroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on rõhutada, et HIV-testimine on loomulik ja tavaline kõigile neile, kes on seksuaalselt aktiivsed ning ei tea oma seksuaalpartneri HIV-staatust.

HIV-testimisnädalal saavad kõik soovijad testi teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides üle Eesti. Test on tasuta ja anonüümne. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee. 1.  detsembril toimuva ülemaailmse AIDSi päeval (World AIDS Day) saab testi tasuta teha ka valitud Benu apteekides.

Allikas: Pealinn.ee

Soome: Peagi algab koerte kohustuslik registreerimine – mida see koeraomanikele tähendab?

NordenBladet — Järgmise, 2023. aasta jooksul tuleb kõik soome koerad kanda uude Toiduameti koerteregistrisse. Koerteregister avatakse aastavahetusel ja selle eesmärk on koguda teavet kõigi Soome koerte kohta.

Koera nimi, sünniaeg, tõu ja kiibi andmed. Segatõugu koerte puhul põhilised identifitseerimisandmed nagu suurus, värv ja muul viisil koera kirjeldus. Loomulikult kogutakse ka koera omaniku andmeid, ütles toiduameti juhtivinspektor Terhi Jääskeläinen.

Kuna tegemist on ametliku registriga, siis seal ei säilitata koera põlvnemisandmeid ega muud huvitegevusega seotud infot. Koerteregister pole eraisikutele kättesaadav, vaid on avatud vaid ametiasutustele, vahendab Yle.

Soomes on hinnanguliselt 700 000 koera, kellest ligikaudu poolel miljonil on identifitseerimisinfot sisaldav mikrokiip ehk nagu koera ID-kaart.

Uue registri kohaselt peaks iga Soomes elav koer olema kiibistatud, nii et kui hinnangud on õiged, peaks järgmise aasta jooksul kiibistama umbes 200 000 koera.

Koera saab kiibistada näiteks loomaarsti juures. Kui koeral on juba töötav identifitseerimiskiip, ei ole uue kiibi sisestamine vajalik.

Järgmisel aastal sündinud koerad peavad olema kiibistatud ja registreeritud registris kolme kuu jooksul pärast sündi. Kutsika kasvataja kohustus on koer enne üleandmist registreerida, ütles Jääskeläinen.

Lisaks kiibistamisele peavad omanikud ise edastama teabe Toiduametile, isegi kui see on juba mõnes muus registris. Näiteks Kennelliidul on juba andmeid umbes 500 000 koera kohta.

Teavet ei edastata automaatselt teistest koeraregistritest. Ametlik register saab tulevikus liidese andmete edastamiseks teistele operaatoritele, kuid kas nad selles osalevad, on näiteks Kennelliidu otsustada, ütles Jääskeläinen.

Omanik vastutab ka koera andmete registris hoidmise eest, näiteks kui koer sureb või kaob.

Ametlikuks kasutamiseks loodava registri eesmärk on selge: koerte kohustusliku identifitseerimismärgistuse ja registreerimisega soovitakse piirata koertevabrikuid, koerte illegaalset sissevedu ja hülgamist.

Näiteks seoses loomakaitse juhtumitega tuleb vahel välja selgitada, kes koera eest vastutab, rääkis Jääskeläinen.

Koerteregistri kontroll on keeruline. Suurem osa koertest on kodurahu kaitse all ning järelevalvet tehakse Jääskeläineni hinnangul koos muu loomakaitsega.
Koera registreerimine on tasuline, kuid põllumajandus- ja metsandusministeerium pole tasu suurust veel otsustanud.

Me räägime võib-olla mõnekümnest eurost. Selle eesmärk ei ole lisaraha kogumine, vaid registri kulude katmine, ütles Toiduameti juhtivinspektor Terhi Jääskeläinen.

Avafoto: NordenBladet