Inimestel on aina enam sotsiaalmeediast kõrini aga lahkumine on raske + KUIDAS kustutada konto nii, et teist jääks väiksem jälitatav digijälg

Inimestel on aina enam sotsiaalmeediast kõrini aga lahkumine on raske + KUIDAS kustutada konto nii, et teist jääks väiksem jälitatav digijälg

NordenBladet – Juba viie aasta eest uurisid Wellingtoni Victoria ülikooli teadlased interneti mõju inimestele. Tõestati, et sage interneti kasutamine muudab inimesed rumalamaks. Inimese võime informatsiooni vastu võtta on järjest nõrgenenud. Val Hooperi ja Channa Herathi uurimise põhjal sai üsna selgeks, et onlainis lugemine omab pigem negatiivset mõju inimeste tunnetusvõimele. Kontsentreerumine, arusaamine, informatsiooni neelamise ja meelde tuletamise võime nõrgeneb oluliselt arvutiekraanilt lugedes, kui võrrelda nendega, kes loevad tekste paberilt.

Ent tihe internetis viibimine on vaid meie psüühikat muutva jäämäe veepealne osa. Inimesed veedavad aega sotsiaalmeedias, kus liigub palju libauudiseid, tühja informatsiooni – keskkonnas, mis on hakanud elama omaette elu. Sotsiaalmeedia-saidid jälitavad inimeste tegevusi ka väljaspool veebikohta ning aina enam rikutakase inimeste privaatsust – sotsiaalmeedia tänu oma hästi välja töötatud programmidele tunneb teid paremini kui te ise – lisaks olete soovi korral jälgitavad nii videopildi kui häälega 24/7.

MIDA SOTSIAALMEEDIA INIMESTEGA TEEB:
1. Muudab meie iseloomu – Sotsiaalmeedias muutuvad nii inimeste vastastikuse suhtlemise tingimused, isiksus, meie psühholoogia ja bioloogia. Uuringute kohaselt võimendab sotsiaalmeedia neli inimomadust, mis võivad probleeme tekitada:

a) suurustamine – Arvuti taga istudes puudub inimesel otsene kontakt, ta ei näe teiste ilmeid ja zeste, mis annavad tundeid edasi.
b) ülevoolav nartsissm – inimene esitleb end kui kaupa. Me võrdsustame end esemega, näitame oma parimaid omadusi ja rõhutame neid, seejärel müüme neid samal viisil nagu müüakse autosid või sampooni.
c) vähesuse seadus – Internet on peamiselt meie pahede mänguväljak, kus on lihtsam kedagi kritiseerida või halbu kommentaare teha. See ei kehti psühhiaatri sõnul üksnes laste ja noorte, vaid ka täiskasvanute puhul.
d) vägivald – meedias nähtud vägivald suurendab ka vägivalda laste seas.

2. Põhjustab ohtlikku sõltuvust – Värskeimate andmete valguses peaks ilmselt nii Facebooki, Instagrami kui Twitteri tähistama sõltuvuseriski märgistusega, et neid siis vaid litsentseeritud olustikus tarbida. On selgunud, et inimestel on lihtsam kontrollida suitsetamist ja alkoholi tarbimist kui sotsiaalmeedia või e-postkasti sissekannete lugemist. Koos päeva kulgemisega hakkab inimeste tahtejõud otsa saama ning neil on üha rohkem raskusi hetke kiustatustele vastu seista, seetõttu külastatakse õhtuti ka rohkem juba mainitud sotsiaalmeedia kanaleid. Spekuleeritakse, et süüdi võib olla tunne, nagu kõikjalt kättesaadav Facebook ning muu sarnane meedia ei maksaks midagi, mistõttu sellest keeldumisele tehtav pingutus tundub ebaproportsionaalselt kulukana. Suitsetamisest või alkoholist on lihtsam keelduda, kuna kõik on teadlikud võimalikest traagilistest tagajärgedest.

3. Muudab meie maailmapilti ja kallutab arusaama maailma asjadest – Sotisaalmeedia platvormid (Facebook, Instagram, Twitter, Snapchat, YouTube jt) pakuvad tarkade algoritmide abil oma kasutajatele võimalust näha just nende “õigete” sõprade postitusi. Nende “sõprade”, kes on täpselt meie moodi  – meiega üheealised, sarnase haridustaseme või karjääri ja kultuuritarbimisharjumustega. Nad jagavad meiega samu huvisid, väärtusi ja ellusuhtumist. Nähes pidevalt omasuguste, enda jaoks ideaalse auditooriumi postitusi ja jagamisi võib meil tekkida aga kallutatud arusaam maailma asjadest. Facebook, näiteks, pakub nn filtrimulli luues mugavalt meile võimalust unustada, et ka teistsugune maailm ja teistsugused inimesed on olemas. Ja avarama maailmapildi asemel võime end äkitselt leida silmaklappidega maailma kaemast.

4. Suurendab deprssiooni, ärevustunnet ning üksindustunnet – katsed on tõestanud, et sotsiaalmeedia zombistab inimesi. Elu väärettekujutlustes ja “poolikut tõtt” serveerivas keskkonnas tekitab inimestes depressiooni ning ärevustunnet ning “omades palju sõpru” internetis, ollakse vähem kontaktis päris elu, päris sõprade ja päris inimestega.

Aga kuidas sotsiaalmeediaga lõpparve teha? Mida teha, kui sul on sotsiaalmeediast kõrini? See polegi nii lihtne, sest sotsiaalmeedia platvormide omanikud on teinud selle teie jaoks võimalikult keeruliseks. Kasvõi juba sellega, et kohta “kustuta oma konto” on keeruline leida. Facebookis saad seda teha näiteks SIIT. Otsimootorid nagu Google jälgivad pidevalt, mis on veebis uut ja muutunud. Samuti kasutavad nad enda hangitud informatsiooni, et luua profiil inimestest, et anda põhjalikumat ülevaadet kellegi tegemistest. Et end Google’ist eemaldada, võib kasutada Google’i abitööriistu, mis eemaldavad Google otsingusüsteemist lingid, mis viivad veebilehtedele, kus sinu kohta leiduv informatsioon on. Tasub meelde jätta, et otsimootorist info eemaldamine ei kaota seda tegelikult võrgust ära ning enda digijälge päris ära kustutada polegi võimalik.

Abiks enda kontode kustutamisel võib olla ka AccountKiller. AccountKiller reastab sotsiaalmeedia-keskkondi, hindab sealsete kontode kustutamise keerulisust ja kui veebikoha nimele klõpsata, selgitab, mida täpselt teha.

Lisaks saame paar üldist nõuannet, kuidas enda veebist eemaldamist veidi tõhusamalt teostada. Näiteks tasub eriti “tundlik” info (tekstid, pildid vms) kõigepealt eraldi kustutada ja alles siis konto kallale minna. Muidu võib ikka juhtuda, et midagi jääb eri põhjustel veebi.

Ja tasub meeles hoida, et eri teenusepakkujad leiavad trikke, kuidas meie digikraami mingil kujul kusagil säilitada ka siis, kui oled selle enda arust kustutanud!

NordenBladet soovitab:
“Tänapäva kiirelt muutuvas digiühiskonnas soovitame inimestel rohkem keskenduda sellele, kuidas virtuaalmaailmast naasta päris ellu, päris inimeste sekka, veeta aega rohkem looduses jne kui sellele, kuidas end digimaailma viimaste trendidega kurssi viia! Sotisaalmeediast lahkumine on ehk äärmuslik samm, aga sotsaalmeedias veedetud aega tasuks omaenda heaolu nimel märkimisväärselt vähendada.”  – Helena-Reet Ennet

Fotod: Pexels



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee