Reklaam:

KUI PALJU maksab kaevu ehitamine? MIS vahe on salvkaevul ja puurkaevul?

KUI PALJU maksab kaevu ehitamine? MIS vahe on salvkaevul ja puurkaevul?

NordenBladet Eramute veevarustuses rakendatakse kahte peamist kaevutüüpi: puurkaev ja salvkaev. Salv- ehk šahtkaevud on enamasti tehtud pehmetesse purdsetetesse, põhjavesi koguneb neisse maapinnalähedastest veekihtidest. Salvkaevud on reostumise suhtes tundlikud ja juhul, kui nad on amortiseerunud või asjatundmatult rajatud, võib neisse sattuda sade­ või reovett – selliste kaevude kasutamist tuleks vältida. Salvkaevude veeandvus võib olla ebaühtlane ja sõltub sageli sademete hulgast.

Puurkaev seevastu rajatakse sügavamal asuvatesse kivimitesse ja sinna kogunenud vee kvaliteet ja kvantiteet on stabiilsem. Kuni 20 meetri sügavuse puurkaevu rajamise hind ei kujune oluliselt kallimaks 5­-10 meetri sügavuse salvkaevu rajamisest. Puurkaeve on rajatud rohkem Põhja­, Kesk- ja Lääne­ Eestisse ning saartele, kus aluspõhja lubja­ või liivakivi kattev pinnakate on suhteliselt õhuke. Salvkaeve esineb kõikjal, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks või on kaevurakked ehitatud otse allikaile. Küttelahendustes rakendatakse soojuspuurauke ja energiakaeve, mis koostöös maasoojuspumbaga võimaldavad suurt küttekulude kokkuhoidu.

Puurkaevu hind

Puurkaevu hinna määravad suuremas osas kaevu sügavus, manteltoru materjal, selle pikkus ja läbimõõt. Puurkaev joogivee tarbeks (kogusügavusega ca 30m) on hinnangulise maksumusega Harjumaal ca 75 EUR/m ja Lõuna-Eestis ca 85 EUR/m, olenevalt töömahust ja hinnas sisalduvatest komponentidest..

Puurkaevu konstruktsioon ja manteltoru paigaldamise vajadus sõltub puurkaevu asukohast. Hinnapakkumiste võrdlemisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas hinnas sisaldub veeproovi (ca 300 EUR) ja projekteerimise (samuti ca 300 EUR) maksumus. Lisaks tuleb arvestada, et hind sõltub ka asukoha geoloogia spetsiifikast, tavapäraselt oskab projekteerija asukohapõhiselt üsna täpselt vajalikud arvestused koostada. Puurimistöö maksumuse määramisel arvestatakse peamiselt 3 põhipunkti:

1) oluline on asukoht, sest selle põhjal saab määrata geoloogiliste tingimuste keerukuse;
2) geoloogilistest tingimustest sõltuvalt saab prognoosida manteldamise vajaduse, see tähendab torude koguse puuraugu kindlustamiseks;
3) eelnevast loetletust oleneb töökoormuse maksumus, tööriistade kasutus, küttekulud ja erimaterjalide, sealhulgas täitematerjalide vajadus. Täitematerjali kogus sõltub puuraugu ja manteltoru diameetrist ning setete struktuurist ja kivimite litoloogilisest eripärast.

Puurkaevu rajamine ja seadusandlus
Puurkaevude rajamine koondab enda all üksjagu suhtlemist kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga vajalike taotluste ja lubade kooskõlastamiseks. Maaomanikul on esmalt vaja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega puurkaevu asukoht, edasise eest hoolitseb reeglina töö teostaja (vajalikud taotluste vormid). Seaduse järgi peab iga kaevu puurimisele eelnema projekt, milles on kirjeldatud geoloogilises läbilõikes olevad pinnase- ja kivimikihid, kaevu konstruktsioon ja sanitaarala (projekti koostab tavaliselt töö teostaja).

Puurkaevu puhul, mille veevõtt põhjaveekihist on alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks, sanitaarkaitseala ei moodustata ja sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kirjeldatakse projektis. Suurema veevõtuga puurkaevude puhul koostatakse eraldi sanitaarala projekt. Sanitaarkaitseala ja hooldusala piires ei tohi asuda reostusohtlikke objekte ega neid sinna ka hiljem planeerida. Kooskõlastatud projekti alusel taotletakse puurkaevu rajamiseks ehitusseaduse kohane ehitusluba. Puuraugu ja sellise puurkaevu rajamiseks, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks, on nõutav kohaliku omavalitsuse ehitusseaduse kohane kirjalik nõusolek.

Peale projektijärgsete puurimistööde lõppu tehakse puurkaevus puhastuspumpamine ja võetakse analüüsimiseks veeproovid. Puurimis- ja pumpamistulemused kajastatakse puurimispäevikus, mille puurija koos veeanalüüsi tulemustega esitab Keskkonnaametile ja nende alusel kantakse puurkaev registrisse. Keskkonnaregistri väljavõte on aluseks puurkaevu kasutusloa väljastamisel. Kasutusloa taotlus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.

Ettevõtjal, kes projekteerib või rajab puurkaevu, peab olema vastav tegevusluba. Tegevusloaga ettevõtjad on registreeritud majandustegevuse registris (MTR) ning vastavate ettevõtete nimekirja leiate meie alamlehelt registrisse kantud ettevõtted.

Kui ajalooliselt on hajaasustatud piirkonnas joogivee saamiseks rajatud enamasti salvkaeve po?hjavee u?lemistesse kihtidesse, siis nu?u?d eelistatakse puurkaeve. Puurkaevud, mis avavad su?gavamaid po?hjaveekihte, on suure tootlikkusega ja konstantse veeandvusega vo?rreldes salvkaevudega. Lisaks on puurkaevud maapinnalt la?htuva reostuse eest paremini kaitstud.

Kuhu on mõistlik kaev rajada?
Kaevu asukoha valikul tuleks arvestada, et kaev rajatakse vett hästi juhtivatesse liiva- või kruusakihtidesse, milles on piisaval hulgal head, töötlemata kasutatavat vett. Savid, savikad liivad juhivad vett halvasti ja neisse pole mõtet kaevu rajada. Arvestada tuleb ka maapinna kallet, parim asukoht salvkaevule on nõlva alaosa, kus põhjavesi on maapinnale lähemal. Asukoha valikul tuleb meeles pidada, et ülemise põhjaveekihi hulk sõltub sademetest ja kuival suvel võib selle tase mitu meetrit langeda ning jätta kaevu kuivaks. Seepärast peab kaevu põhi olema sügavamal kui kuiva aastaaja kõige madalam tase. Veetaset aitab kindlaks teha kas kaevumeister või kohalik keskkonnaspetsialist. Naabri käest, kel juba kaev olemas, saab ka infot, ent kui maapind ei ole ümbruses tasane ja lauge, siis sellest infost pole otsest kasu. Asukoha valikul tuleb silmas pidada sedagi, et maapinnalähedast kihti saastavad kõige rohkem lekkivad reoveekogumissüsteemid, kuivkäimlad, väetamine, sõnnikuhoidlad jms.

Salvkaevu ehitamine
Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid; varem on kasutatud ka raudkive või telliseid. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud tuleks maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsta ja kaevurõngaste vahel kasutada spetsiaalseid tihendeid.

Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, on soovitatav järgida järgmisi nõudeid:
1) salvkaevu rakked peavad olema terved ja ulatuma vähemalt 0,8 m kõrgusele maapinnast;
2) kaev peab olema väljastpoolt tihendatud vettpidava materjaliga;
3) kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates vahetult salvkaevu ümber 0,5 m sügavune ja 0,5 m laiune vagu ning täita see saviga ning tampides tugevalt kinni;
4) salvkaevu ümber võiks rajada nn tsementkrae kaldega kaevust väljapoole, selleks, et välistada sadevee imbumine kaevurõngaste taha ja sealtkaudu kaevu. Salvkaev peab olema pealt kaanega kaetud;
5) pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu.

Vead salvkaevude ehitamisel
Vahel on salvkaevu ehitamisel kõige alumised rõngad savisse rammitud, misjärel pole ime, kui veega on probleeme. Ka kaevurakked on tihti liiga madalad, mistõttu võib kaevu pääseda pinna- või pinnasevesi. Eriti halb on, kui ümbritsev maapind on kaevu poole kaldu, kuna see teeb heast veevõtukohast hoopis sademeveekollektori.

Probleemsete kaevude rõngad on peaaegu eranditult paigaldatud valepidi. Sellisel juhul valgub pinnavesi liidete kaudu kaevu. Kaevurõngad peab alati paigaldama õiget pidi, sulund üleval või valtsidega rõngastel kõrgem pool seespool. Aastatega võib kaevuga juhtuda muudki, näiteks võivad läheduses asuvate puude ja põõsaste juured rõngaste vahelt läbi kasvada või on põhja kogunenud setet ja kaevuseinad on ligased. Sellised asjad on kohe näha ja soovitatav on aeg-ajalt kaevu kontrollida ning näiteks taskulambiga kaevu vaadata. Õnneks on probleemset kaevu pärast remonti enamasti võimalik edasi kasutada.

Salvkaevu hooldusalal tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:
1)hooldusala tuleb jätta vähemalt 10 m, kuid sõltuvalt maapinnast ja selle kaldest võib kaugus olla isegi suurem;
2) potentsiaalsed reostusallikad (kuivkäimla, reovee kogumiskaev, sõnnikuhoidla, prügikast, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanalisatsioonitorud jne) peavad paiknema kaevu suhtes allamäge;
3) heitvee immutamine pinnasesse on keelatud lähemale kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust isegi peale mehaanilist ja/või bioloogilist puhastamist (Vabariigi valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” § 10 lg 2);
4) omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määruse nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” §-ga 7.

Lisaks tuleb arvestada, et ka liigne väetiste, taimekaitsevahendite ja sõnniku kasutamine võib mõjutada negatiivselt salvkaevu veekvaliteeti. Iga salvkaevu omanik saab oma poolt ära teha nii palju, et väldib potentsiaalsete reostusallikate sattumist salvkaevu vahetusse ümbrusesse, jälgib visuaalselt salvkaevu olukorda, võtab regulaarselt veeproove ja toimetab need vastavasse laboratooriumisse ning vajadusel reageerib kiirelt reostuse tekkimisele.

Tüüpilisemad probleemid valmis kaevuga
Kui kaev valmis ja vesi majas, siis kahjuks unustatakse aastateks, kust vesi tuleb. Seetõttu on paljud kaevud lõpuks üsna nukras seisus. Tüüpilisemad ebakohad on järgmised:

1) kaevu põhja on kogunenud mitmesugust orgaanilist ja mineraalset setet;
2) põhjas ei ole filtreerivat liivakihti;
3) kaevurakked on lagunenud ja pinnaseosakesed pääsevad läbi vuukide kaevu;
4) soojusisolatsioon puudub või on ebapiisav;
5) rakked on külmakergetest kahjustatud;
6) kaevusuud ümbritsev vettpidav pinnasekiht puudub või on ebapiisav;
7) veetorukaevandist satub kaevu sademevett;
8) pinnavesi voolab kaevusuu ja -kaane ebatiheduse tõttu otse kaevu;
9) kaev on madal ja jääb ajuti kuivale.

Kui vett kaevus jagub ja probleemid tulenevad vaid pinnavee sissevoolust, siis on odavam kaev remontida. Ent kui põhjavesi on saastunud ja selle põhjust keeruline kõrvaldada, on otstarbekam ehitada uus kaev uude saastumisohutusse kohta.

Mõisted:
KAEV (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks. Kaevud võivad suuresti erineda sügavuselt, veemahult ja vee kvaliteedilt. Kaevuvesi sisaldab tavaliselt rohkem mineraale kui pinnavesi ning võib seega vajada töötlemist vee pehmendamiseks. Kaeve hakati rajama, kui seoses põlluharimise laienemisega liikusid inimesed looduslikest veekogudest kaugemale ja kõrgematele kohtadele. Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit 12. sajandist (linnusekaevud). Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti sumbkülade keskel asuvad külakaevud. Esimesed andmed linnakaevudest pärinevad Tallinnast 30. aprillist 1375. aastast – tänapäeva Rataskaevu tänaval asunud Tallinna rataskaevust, mida sellel ajal nimetati Sternsodi kaevuks. Nimetus Sternsodi tulenes alamsaksakeelsest mõistest “stern” ‘kalk’, kuna kaevu vesi oli lubjarikas ja väga kalk. 19. sajandiks oli kaev juba peaaegu iga talu õuel.

Kaevude liigid: Vinnkaev, Võllkaev, Pumpkaev, Puurkaev, Salvkaev

PUURKAEV on suhteliselt väikese läbimõõduga (10–15 cm) toruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest. Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele. Puurkaev kindlustatakse kas mantel- ja/või filtertoruga, mis takistab kaevu kokku kukkumist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest.

Allikad: Puurkaev.eu, NordenBladet.com

Märksõnad: kui palju maksab kaevu ehitus, kuhu saab kaevu ehitada,  salvkaev, salvkaevu hind, salvkaevu kaevamine, puurkaev, puurkaevu hind, kooguga kaev, ämber, puurkaevu rajamine, salvkaevu kaevamine, salvkaevu hind, salvkaevu ehitus, salvkaevu puhastamine, salvkaevu rajamine, salvkaevu süvendamine, salvkaevude remont, salvkaevu projekt, salvkaevu meistrid, kaevu renoveerimine, kaevumeister. keavu ehitaja, kaevuehitaja, puurkaevu hooldusala, tingimused, load, luba, kuidas taodelda, vald, kaevu puhastamine võrumaal, eestis, info, puurkaevude infoportaal, torud, pump, mootor, ehitus, ehitamine, paberid, betoon, betoonrõngad, kodu, kodus, oma kodu, oma kodus, maakodu, maakodus, maal, kuidas ise ehitada, kas ise saab ehitada, mida on vaja, foorum, nipid, isiklik kogeus, soovitan, soovitab. õpetus, nipid, soovitused, soovitavad, soovitajad, hea, parim, parimad, tihend, tihendid, kaevu kaas, katus, katuse ehitus, puit, puidust, kaevamine, süvendamine, auk, maapind, labidaga kaevates, labidas, sügavus, kõrgus, sete, setted, tihendamine, väljavahetus, väljavahetamine, remont, hooldus, hooldustööd, kontroll, desinfitseerimine, kuidas puhastada, kuidas hooldada,  materjal, tervislik, tervis, öko, looduslähedane, looduslähedus, kivi, paekivi, telliskivi, kallis, luksuslik, kaunis, materjalid, mis hinnaga saab kaevu, mis hinnaga saab uue kaevu? puur, puurimine, kogemus, kogemused, kogemustega, kaev inglise keeles, water well, keav norra keeles, vannbrønn, kaev rootsi keeles, vattenbrunn. Vinnkaev, Võllkaev, Pumpkaev, Puurkaev, Salvkaev, kuidas kaevu ehitatakse, hind, kes ehitavad, kust leida, ehitaja, ehitajad, meister, meistrid, rake, paigaldus, konsultatsioon, hinnapäring, toetus, toetused, maapirkond, omavalitsus, vald, vallad, hind, hinnavõrdlus, mis on hind, kui palju maksab, luuk, varikatus, töö maksumus, liite lapp, kaevupõhi, puit, puidust, võllimehhanism, liide, liited, lüliti, toru



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee