NordenBladet — Vanemate vahel toimuvad vaidlused võivad lapsele mõjuda kas positiivselt või negatiivselt. Enamjaolt kaldub kaalukauss negatiivse mõju poole ning põhjustab vääraid arusaamu paarisuhetest, vahendab Huffington Post.

1. Teete ĂĽksteise otsuseid maatasa
Klassikalise ebaõnnestunud olukorra esimene näide. Ăśks vanem loetleb lapsele ette, millised kodutööd tuleb enne ära teha, et võsuke pääseks reede õhtul sõpradega aega veetma. Teine vanem aga ĂĽtleb lapsele, et ta pole kohustatud neid kodutöid tegema ja võib rahumeeli sõpradega aega veetma minna. “See on loomulik, et vanemad pole kõiges sama meelt, aga laste kasvatuse ja kodutöödega seotud teemad tuleks siiski kokku leppida,” juhendab paarisuhte terapeut Marni Feuerman. “Ă•petad lapse sedasi manipuleerima. Oleks hea, kui kõigepealt arutate kaaslasega omavahel asjad läbi ja seejärel langetate otsuse.”

2. Te ei võta aega üksteise jaoks
Kui paarisuhtest saab perekond, võtavad lapsed suurema osa ajast. Paarisuhte terapeut Liz Higgins´i sõnul ei tohiks vanemate omavaheline suhe unarusse jääda. “Lapsed tunnevad vaimselt end paremini, kui vanemate suhe on stabiilne ja tervislik. Kui vanemate suhe on ebastabiilne, tekib ka lapse käitumises ja emotsionaalsuses muutuseid,” ĂĽtleb terapeut. See on täiesti okei viia lapsed vahepeal lähedase peretuttava juurde hoidu ja minna ise kohtingule või väikesele puhkusele.

3. Üksteisega võistlemine
“Kumb viib lapsi tihemini lasteaeda? Kes valmistas viimati toitu? Kes veetis viimati lapsega kvaliteetaega? Paarisuhe ei saa kunagi muutuda võistluseks, kes on parem vanem,” hoiatab terapeut Deborah Mecklinger. Sellisel moel kaotavad vanemad lapse ees usalduse. Ă„ra ka määra paarilisele kodutöid, kĂĽsimata, mida ta sellest arvab. Lapsed tunnevad end ebaturvaliselt.

4. Te ei väljenda kaaslasele kiindumust
See ei tähenda, et peaksite laste ees armatsema. Väikesed Ĺľestid nagu kallistused, käest kinni hoidmine ja musid muudavad koduse õhkkonna soojaks. Ka laste turvatunne kasvab. “Lisaks saavad lapsed eeskuju, milline ĂĽks armastav paarisuhe välja näeb,” ĂĽtleb Feuerman.

5. Te ei vaidle kunagi
Seda ei tasu valesti mõista – on olemas ka tervislik riidlemine.
“Laste ees ei tohiks olla vaimselt või fĂĽĂĽsiliselt haavunud. Tervislik vaidlemine pole siiski halb. Kui te näiteks ei vaidlegi kunagi, arvavad lapsed, et ĂĽks terve paarisuhe näebki välja selline, kus ei vaielda,” ĂĽtleb Higgins. Rahumeelne vaidlus näitab lapsele, et hoolimata erimeelsustest, võib suhe olla õnnelik ja turvaline. Lapsed õpivad nägema, kuidas läbi erimeelsuste saavutatakse kompromiss ning mis saaks veel parem olla, kui see?

6. Räägid lapse ees oma kaaslasest halvasti
“Laps ei ole terapeut või sõber, kellele võid kaaslase nõrkusi ja vigu kurta. Last ei tohi pöörata teise vanema vastu,” ĂĽtleb Feuerman. “Lapsel ei ole oskuseid ja kĂĽpsust vanematevahelise probleemiga tegeleda ning see teeb teda kurvaks. Kui sul on partneriga tõsiseid probleeme, pöördu professionaali poole,”soovitab Feuerman.


Avafoto: NordenBladet