Unustastud keisriimpeerium Türgis on muutunud kummituslikuks varemetelinnaks

Unustastud keisriimpeerium Türgis on muutunud kummituslikuks varemetelinnaks

NordenBladet — Türgis, Armeenia piiri lähedal, asub kivine maastik, kust võib leida mahajäetud varemed. Seda linna kutsutakse Ani´ks, mis oli 1000-aastatel tuhandete inimeste elupaigaks ja iidse impeeriumi keskuseks, vahendab BBC.

Seda paika tuntakse ka 1001 kiriku linnana. Seal toimusid kaua aega tagasi sõjad ja maavärinad hävitasid linna täielikult. Arheoloogiliste kaevanduste käigus on avastatud 40-ne kiriku, kabeli ja mausoleumi jäänused. Uurijad on leidnud viiteid ka selle kohta, et Ani oli tegus kultuurilinn. Selle läheduses on “maa-alune linn”, ehk siis koobasvõrgustik. Arvatakse, et oli seal juba enne linna loomist. Leidub infot, et varemete linna on välja pakutud ka Unesco maailmapärandi nimistusse, aga praeguseni on seda üritatud kaitsta vaid vabatahtlikus vormis.

_____________________________________________

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.

Rahvastiku tihedus
Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta).
Demograafilised näitajad

Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat).

Rahvuslik koosseis
Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.

Keeled
Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt.

Kirjaoskus
Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%.

Religioon
Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid ja alaviidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. İstanbulis resideerib Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku pea, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.

1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.

Haldusjaotus
Türgi jaguneb 81 provintsiks, mis jagunevad kokku 923 ringkonnaks.

 

Avafoto: Pexels/Muharrem Aydin


Tags assigned to this article:
AvikirikTürgiUNESCOvaremed

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee