NordenBladet – Maailma tubakavaba päev (World No Tobacco Day) on iga-aastane rahvusvaheline kampaaniapäev, mida tähistatakse 31. mail. Selle algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eesmärgiga suurendada teadlikkust tubaka tarvitamise kahjulikkusest ning edendada tõhusaid poliitikaid, mis aitavad vähendada tubakatarbimist ja päästa elusid.

Kust ja kuidas sai Maailma tubakavaba päev alguse?

WHO kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui Maailma Terviseassamblee kuulutas 7. aprilli 1988 esimeseks tubakavabaks päevaks. Idee sai nii laialdast toetust, et juba järgmisel aastal määrati 31. mai iga-aastaseks tähtpäevaks, mil kogu maailm keskendub suitsetamisvastasele teadlikkusele ja tegevusele.

Maailma Terviseorganisatsioon kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui WHO Maailma Terviseassamblee võttis vastu resolutsiooni nr WHA40.38. Esimene tähistamine leidis aset 7. aprillil 1988, WHO 40. sünnipäeval, ning selle eesmärgiks oli suunata maailma tähelepanu suitsetamise laastavale mõjule. Järgmisel aastal (1989) otsustati kuupäeva muuta, et Maailma tubakavaba päev saaks iseseisva tähelepanu – ning alates sellest ajast ongi 31. mai olnud selle ametlik toimumispäev.

Päeva eesmärgid on:

  • Suurendada teadlikkust tubaka tarbimise mõjudest tervisele.

  • Edendada poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid tubakatarbimise vähendamiseks.

  • Toetada suitsetamisest loobumist.

  • Vähendada tubakatoodete reklaami ja kättesaadavust, eriti noorte seas.

Igal aastal on päeval kindel teema või fookus. Näiteks:

2022: „Tobacco: Threat to our environment“ – rõhutas tubakatööstuse keskkonnakahju.
2023: “Kasvata toitu, mitte tubakat” – keskendudes sellele, kuidas tubakakasvatus kahjustab põllumajandust ja toidujulgeolekut.
2024: “Protecting children from tobacco industry interference” – rõhuasetusega noorte kaitsmisel tubakatööstuse sihitud turunduse eest.

Allikad:
World Health Organization (WHO): World No Tobacco Day
WHO Framework Convention on Tobacco Control (FCTC): https://fctc.who.int

Tubakapoliitika ja globaalne mõju

Tubakatööstus on aastakümneid kasutanud massilist reklaami, tootesõltuvust ja poliitilist mõjuvõimu, et oma äri laiendada. WHO andmetel sureb igal aastal üle 8 miljoni inimese tubakatarbimise tõttu, millest umbes 1,3 miljonit on mittesuitsetajad, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega. Üle 80% suitsetajatest elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus ennetus ja ravi pole piisavalt kättesaadavad.

Rahvusvahelised meetmed tubakakahjude vähendamiseks:

  • WHO FCTC leping (2005) – esimene rahvusvaheline tervisealane leping, mille on ratifitseerinud üle 180 riigi (sh Eesti).

  • Suitsetamiskeeld avalikes kohtades

  • Hoiatuspildid ja pakendi standardiseerimine

  • Reklaami- ja sponsorluskeelud

  • Tubakatoodete maksustamine

Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel:

  • Suitsetajate osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal suitsetas igapäevaselt veel ca 20% meestest ja 10% naistest.

  • Noorte seas on levimas e-sigarettide ja nikotiinipadjade kasutamine, mis vajab samuti tähelepanu.

Eestis reguleerib tubakatoodete kasutamist tubakaseadus ning 2019. aastast kehtib suitsetamiskeeld kõikidel haridusasutuste territooriumidel, sealhulgas e-sigarettide kasutamisele. Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud.

Allikad:
Eesti Sotsiaalministeerium: Tervisepoliitika – Tubaka kahjulikkus
Tervise Arengu Instituut (TAI): Suitsetamise statistika ja uuringud

Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)

Miks suitsetamine on kahjulik?

Suitsetamine mõjub hävitavalt tervisele, majandusele ja keskkonnale.

1. Tervisemõjud:
 Suitsetamine põhjustab või soodustab:

  • Kopsuvähki, suu- ja kurguvähki, põie- ja kõhunäärmevähki.

  • Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), astmat ja bronhiiti.

  • Infarkti, insulti ja veresoonkonnahaigusi.

  • Viljatust, raseduse tüsistusi ja enneaegseid sünnitusi.

  • Kiirendatud vananemist ja naha elastsuse kadu.

Passiivne suitsetamine on samuti äärmiselt kahjulik, eriti lastele ja eakatele, põhjustades hingamisteede haigusi ja südameprobleeme.

2. Majanduslikud ja ühiskondlikud kahjud:

  • Suitsetamine toob kaasa kõrged ravikulud, töövõimetuse ja töölt puudumise.

  • Tubakaga seotud haigused maksavad maailmale kokku üle triljoni dollari aastas (WHO hinnang).

3. Keskkonnakahju:

  • Tubakatootmine vajab palju maad ja vett, tihti metsade hävitamise arvelt.

  • Sigaretikonid on maailma enimkorjatud prügiliik, saastades pinnast ja vett toksiliste kemikaalidega.

Miks suitsetamisest loobumine tasub end kohe ära?

Suitsetamisest loobumise positiivne mõju algab juba minutite jooksul:

  • 20 minuti jooksul: vererõhk ja pulss langevad.

  • 12 tunni jooksul: süsinikmonooksiidi tase veres normaliseerub.

  • 2 nädala – 3 kuu jooksul: vereringe ja kopsufunktsioon paranevad.

  • 1 aasta jooksul: südamehaiguste risk väheneb poole võrra.

  • 5–10 aasta jooksul: insuldirisk langeb mittesuitsetaja tasemele.

  • 15 aasta jooksul: südamehaiguste risk muutub võrdseks eluaegse mittesuitsetajaga.

Suitsetamisest loobumine pikendab eluiga, parandab elukvaliteeti, säästab raha ning vähendab riski raskete haiguste tekkeks nii endal kui ka lähedastel.

Miks peaks loobuma juba täna?

Tubakatoodete tarvitamine ei ole lihtsalt isiklik harjumus – see on globaalne terviseoht. Maailma tubakavaba päev tuletab meelde, et iga suitsetaja loob võimaluse tervemaks eluks mitte ainult endale, vaid ka oma perele, lastele ja ühiskonnale.

Suitsetamisest loobumine on kõige tõhusam otsus, mida inimene saab oma tervise heaks teha. See ei ole lihtne, kuid see on võimalik – ning tänapäeval on olemas palju tuge ja nõustamist loobumiseks.

Soovitused ja abi:

Avafoto: Igaüks on oma õnne sepp ja oma õnne (loe: tervise) valaja. Väärtusta oma tervist juba täna!  (NordenBladet)