NordenBladet –  Kuigi president Trump on kritiseerinud NATO-t ja vihjanud võimalusele, et USA võiks alliansist lahkuda, on sellise sammu tegelik tõenäosus väike. Põhjuseid selleks on mitmeid.

1. Kui USA lahkuks NATO-st, kahaneks tema mõjuvõim maailmas märkimisväärselt.
2. USA Kongress võttis 2023. aastal vastu seaduse, mis keelab presidendil ühepoolselt NATO-st välja astuda ilma kahekolmandikulise Senati nõusolekuta või Kongressi aktita.
3. USA sõjavägi ja luurekogukond on selgelt NATO püsimise poolt, kuna allianss tugevdab USA globaalset positsiooni ja heidutab Venemaad ning Hiinat.
4. Lisaks näitavad uuringud, et enamik ameeriklasi toetab NATO liikmelisust. ​

Kui USA lahkuks NATO-st, kahaneks Ameerika mõjuvõim maailmas märkimisväärselt mitmel põhjusel:

1. USA geopoliitilise mõju vähenemine

NATO on üks peamisi platvorme, kus USA suudab oma mõju maailmapoliitikas maksimaalselt rakendada. Selle kaudu dikteerib Washington suuresti Lääne julgeolekupoliitikat, mõjutab Euroopa sõjalisi otsuseid ja hoiab kontrolli all strateegilisi partnereid. Lahkumine NATO-st annaks Euroopale võimaluse hakata iseseisvamaks ning pöörata pilk soovi korral ka teistele geopoliitilistele keskustele, näiteks Hiinale.

2. USA sõna kaotaks rahvusvaheliselt kaalu

Kui USA ei kuulu enam NATO-sse, siis tema häält enam Lääne kollektiivkaitse küsimustes ei arvestata. Euroopa riigid, kes seni on olnud suures osas Washingtoni otsustest sõltuvad, hakkaksid iseseisvalt otsuseid tegema. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa võiksid hakata edendama oma sõltumatumat kaitsekoostööd, mis viiks Ameerika Ühendriikide marginaalsemaks muutumiseni rahvusvahelisel areenil. See kahandaks USA kui “maailma politseiniku” staatust.

3. Trumpi maine kahanemine nii kodus kui ka välismaal

  • Euroopas: NATO-st lahkumine võiks olla Euroopas laialdaselt tajutav reetmisena, eriti Ida-Euroopa riikide, näiteks Poola ja Balti riikide jaoks, kes sõltuvad USA julgeolekugarantiidest. See kahjustaks USA pehme jõu positsiooni ja usaldusväärsust, kuna tulevikus ei pruugi liitlased enam pidada Washingtoni sõnu ja lepinguid usaldusväärseks.
  • Ameerikas: Kuigi osa Trumpi toetajaid (näiteks isolatsionismi pooldavad konservatiivid) võiksid kiita NATO-st lahkumist kui “America First” poliitika võitu, siis suurem osa USA poliitilisest ja sõjalisest establishment’ist mõistaks selle hukka. USA senat on juba vastu võtnud seaduse, mis keelab presidendil NATO-st ühepoolselt lahkuda ilma Kongressi heakskiiduta, mis näitab, et isegi Trumpi partei sees pole see populaarne idee.

4. USA majanduslik ja sõjaline haavatavus suureneks

NATO-st lahkumine ei tooks USA-le rahalist kasu nii, nagu mõned Trumpi toetajad võiksid arvata. Jah, USA kulutab NATO-sse rohkem kui enamik liikmesriike, kuid vastutasuks saab ta mitmeid eeliseid:

  • NATO aitab hoida USA sõjalist kohalolekut Euroopas ja tagab, et USA-l on strateegilised liitlased.
  • USA ettevõtted saavad kasu NATO sõjalistest lepingutest, relvahangetest ja infrastruktuuri investeeringutest.
  • NATO võimaldab USA-l oma globaalset heidutusvõimet tugevdada – kui NATO kaob või nõrgeneb, peab USA rohkem ressursse kulutama Aasias ja mujal maailmas oma mõju säilitamiseks.

Trump teeks USA-le ja endale karuteene

Kui USA lahkuks NATO-st, tooks see kaasa:

  • Washingtoni mõju drastilise languse maailma julgeolekupoliitikas.
  • NATO liitlaste suurema sõltumatuse, mis võib pikas perspektiivis USA globaalse juhtpositsiooni ohustada.
  • Trumpi enda maine kahjustumise – teda hakatakse nägema presidendina, kes nõrgestas Ameerika positsiooni, mitte tugevdas seda.
  • Suurema geopoliitilise ebakindluse, mis võib kaasa tuua Venemaa ja Hiina mõju suurenemise.

Miks Trump kasutab NATO-st lahkumise retoorikat?

Pole president Trump ega tema meeskond naiivsed ning NATO-teemalisi ähvardusi ei tohiks võtta lihtsalt juhusliku emotsioonipurskena. Trumpi sõnu tasub tõsiselt võtta, kuid mitte tingimata sõna-sõnalt. Sellel retoorikal on oma strateegiline eesmärk ja mõju.

  1. Valimistaktika ja oma baasi mobiliseerimine

    • Trumpi poliitika põhineb tugevalt “America First” narratiivil, mis keskendub Ameerika kulude vähendamisele välismaal ning siseriiklike probleemide prioriteediks seadmisele.
    • Paljud tema toetajad – eriti konservatiivsemad ja rahvuslikult meelestatud ameeriklased – usuvad, et USA kulutab NATO-le ebaproportsionaalselt palju, samas kui Euroopa panustab liiga vähe.
    • NATO kriitika aitab tal kinnistada oma mainet kui “outsider’it”, kes on valmis lõhkuma vanu süsteeme ja seisma Ameerika maksumaksjate eest.

  2. Euroopa surve alla panemine ja suuremad panused

    • NATO-st lahkumise ähvardus võib olla läbirääkimistaktika, et survestada Euroopa riike kulutama rohkem omaenda kaitsele.
    • Trump on juba varem NATO liikmesriike süüdistanud selles, et nad “kasutavad USA-d ära”, ning on nõudnud, et nad täidaksid oma kokkulepitud kaitsekulutuste eesmärki (2% SKP-st).
    • Ajalooliselt on selline surve töötanud – paljud Euroopa riigid (näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa) on viimastel aastatel suurendanud oma kaitsekulutusi osaliselt tänu Trumpi survestamisele.

  3. USA sisepoliitiline mõju – surve Bidenile ja demokraatidele

    • NATO kriitika võimaldab Trumpil end vastandada Bideni administratsioonile, kelle poliitika on olnud vastupidine – tugevdada alliansse ja toetada Ukrainat.
    • Kui Trump suudab veenda oma valijaid, et NATO on kulukas ja ebaefektiivne, võib see survestada ka demokraate ja mõõdukamaid vabariiklasi oma seisukohti üle vaatama.

  4. Trumpi välispoliitika strateegia: vähem globalismi, rohkem tehingupõhist lähenemist

    • Trump ei ole traditsiooniline geopoliitik, vaid tema vaade rahvusvahelisele poliitikale põhineb tehingutel (deal-making). Ta usub, et USA peaks sõlmima kahepoolseid kokkuleppeid riikidega, mitte toetuma multilateraalsetele organisatsioonidele.
    • NATO-st lahkumisega ähvardamine võib olla viis, kuidas sundida Euroopat pakkuma USA-le soodsamaid majanduslikke või kaubanduslikke kokkuleppeid.

Kas USA võiks NATO-st päriselt lahkuda?

  • Tõenäosus, et Trump päriselt viib selle ähvarduse ellu, on väike.

    • USA kongress on vastu võtnud seaduse, mis keelab presidendil ühepoolselt NATO-st lahkuda ilma Kongressi heakskiiduta.
    • Paljud vabariiklased, eriti need, kes toetavad tugevat sõjalist liitu Euroopaga, ei laseks Trumpil seda lihtsalt teha.
    • Lisaks on USA sõjavägi ja luurekogukond selgelt NATO püsimise poolt, kuna allianss tugevdab USA globaalset positsiooni ja heidutab Venemaad ning Hiinat.

    • Trumpi NATO-kriitika on pigem taktika kui reaalne plaan

  1. Trump kasutab NATO-vastast retoorikat oma valijate mobiliseerimiseks ja Euroopa riikide survestamiseks.
  2. Ta püüab suruda Euroopat rohkem maksma ja vähendada USA koormust alliansis.
  3. Kuigi USA lahkumise tõenäosus NATO-st on väike, võib Trumpi kriitika nõrgestada alliansi ühtsust ja usaldusväärsust.
  4. Reaalne oht ei pruugi olla USA täielik lahkumine, vaid see, et Trump nõrgendab NATO otsustusvõimet ja vähendab USA panust.

President Donald Trumpi võimalik otsus NATO-st lahkuda tooks kaasa märkimisväärseid tagajärgi nii tema enda mainele kui ka Ameerika Ühendriikide positsioonile rahvusvahelisel areenil.​ Lühidalt öeldes – Trump võib küll NATO-st lahkumist retooriliselt kasutada, kuid reaalselt oleks see eeskätt USA jaoks strateegiline katastroof.

Avafoto: Unsplash