NordenBladet – Euroopa Liit (EL) on kehtestanud biomeetrilised piirieeskirjad, et tugevdada välispiiride kontrolli ja parandada julgeolekut. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, tuntud ka kui Schengeni piirieeskirjad, vahendab EUR-LEX. ELi biomeetrilised piirieeskirjad olulised vahendid, mis aitavad tugevdada liidu välispiiride kontrolli, parandada julgeolekut ja säilitada Schengeni ala toimimist.

Biomeetriliste piirieeskirjade põhielemendid:

Biomeetriliste andmete kogumine: Viisataotluse esitamisel kogutakse taotlejatelt biomeetrilised andmed, sealhulgas foto ja kümme sõrmejälge. Kui sõrmejäljed on antud varasema Schengeni viisa taotluse käigus ja sellest on möödunud vähem kui 59 kuud, ei ole nende uuesti andmine vajalik, seisab eesti Välisministeeriumi vm.ee kodulehel.

Andmebaaside kontroll: Välispiiridel tugevdatakse kontrolli, võrreldes reisijate andmeid erinevate andmebaasidega, et tuvastada võimalikke ohte ja ennetada ebaseaduslikku tegevust.

Eeskirjade kehtestamine ja kasutuselevõtt:

Biomeetriliste piirieeskirjade kehtestamine algas 2016. aastal Schengeni piirieeskirjade vastuvõtmisega. Sellest ajast alates on ELi liikmesriigid järk-järgult rakendanud biomeetriliste andmete kogumist ja kasutamist piirikontrollis, et parandada isikute tuvastamist ja suurendada julgeolekut.

Eesmärgid ja mõju:

Julgeoleku parandamine: Biomeetriliste andmete kasutamine võimaldab täpsemalt tuvastada isikuid, vähendades identiteedipettuste ja ebaseadusliku rände riski.

Liikumisvabaduse säilitamine: Tõhustatud kontrollimeetmed aitavad säilitada Schengeni ala sisepiirideta liikumisvabadust, tagades samal ajal välispiiride turvalisuse.

__________________________________________________

Nüüd, pärast mitmeid viivitusi on Euroopa Liit (EL) otsustanud võtta uute piirieeskirjade kehtestamisel kasutusele järkjärgulise lähenemisviisi, et tagada sujuv rakendamine ja vältida võimalikke häireid. See lähenemisviis hõlmab mitmeid olulisi samme:

1. Prioriteetsete meetmete rakendamine: Esmalt keskendutakse meetmetele, mis tugevdavad välispiiride haldamist ja parandavad reageerimisvõimet kriisiolukordades. Näiteks on loodud uus õigusraamistik tervisekriiside korral välispiiril võetavate meetmete jaoks, võttes arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde.

2. Rändajate ärakasutamise vastased meetmed: Võetakse kasutusele uued vahendid, et võidelda rändevoogude ärakasutamise vastu. See hõlmab võimalust piirata piiripunktide arvu või nende lahtiolekuaegu ning tõhustada patrull- ja vaatlustegevust.

3. Sise- ja välispiiride haldamise ajakohastamine: Ajakohastatakse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise õigusraamistikku, et tagada vaba liikumise põhimõte, tegeledes samal ajal püsivate ohtudega. Samuti võetakse kasutusele alternatiivsed kontrollimeetmed.

4. Ühtlustatud reisipiirangud rahvatervise hädaolukordades: Ulatusliku rahvatervise hädaolukorra korral võimaldavad uued eeskirjad kehtestada nõukogu otsusega ELi välispiiril ühtlustatud ajutised reisipiirangud. See tagab koordineeritud lähenemise ja vähendab liikmesriikidevahelisi erinevusi.

See järkjärguline lähenemisviis võimaldab ELil kohaneda muutuvate oludega ning tagada, et uued piirieeskirjad rakendatakse tõhusalt ja koordineeritult, minimeerides samal ajal võimalikke häireid liikmesriikide vahelises liikumises.
__________________________________________________

📌 Euroopa Liidu uued piirieeskirjad mõjutavad kõiki reisijaid, kuid nende mõju sõltub reisi eesmärgist, kodakondsusest ja viisastaatustest:

EL-i kodanikud ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) elanikud

  • EL-i ja EMP kodanikke kontrollitakse EL-i välispiiridel minimaalsete formaalsustega.
  • Neil on õigus vaba liikumise põhimõtte alusel siseneda ja väljuda ilma viisata.
  • Biomeetriliste andmete kogumine (näiteks sõrmejäljed) neid tavaliselt ei mõjuta.

Kolmandate riikide kodanikud

  • Schengeni viisa nõuded: Biomeetrilised andmed, nagu sõrmejäljed ja foto, on kohustuslikud Schengeni viisa taotlejatele. Neid andmeid kasutatakse piirikontrollis isiku tuvastamiseks.
  • ETIAS (Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem): Alates kavandatavast 2025. aastast peavad viisavabad kolmandate riikide reisijad enne EL-i sisenemist täitma ETIAS-i taotluse. See sisaldab ka taustakontrolli.

Pikaajalise viisa või elamisloa omanikud

  • Isikuid, kellel on kehtiv EL-i liikmesriigi elamisluba või pikaajaline viisa, kontrollitakse piiril, et kinnitada nende staatust.

Erandid ja erilised tingimused

  • Tervisekriisid või julgeolekuohud: Tervise- või julgeolekuga seotud hädaolukordades võidakse kõigi reisijate jaoks rakendada täiendavaid kontrolle ja ajutisi reisipiiranguid.
  • EL-i ja mitte-EL-i pereliikmed: EL-i kodanike pereliikmed, kes ei ole EL-i kodanikud, võivad olla mõnevõrra erisätete all, kuid peavad ikkagi järgima biomeetrilisi andmeid ja muid nõudeid.

Tõhustatud kontrolli eesmärk

  • Vähendada identiteedipettusi.
  • Kiirendada piirikontrolli protsesse tänu digitaalsele ja biomeetrilisele andmete töötlemisele.
  • Tagada Schengeni ala välispiiride turvalisus.

Uued eeskirjad ja süsteemid, nagu ETIAS ja biomeetriliste andmete laiem kasutamine, puudutavad otseselt kõiki reisijaid, kes sisenevad EL-i, ning aitavad muuta protsessid turvalisemaks ja tõhusamaks.

Avafoto: Unsplash