NordenBladet — Uus aasta algas võib jääkülma ilmaga. Kuidas mõjutab suur külm aga õhksoojuspumba tööd? Aasta esimesel nädalal, kui õhuvoolud tulevad Siberist, võib ilm olla kuni 20 kraadi külmem kui tavaliselt, kirjutab Soome MTV.

Meteoroloog Aleksi Jokela sõnul võib nädala alguses olla Soome lõunaosas 30 miinuskraadi. Põhja pool on võimalused ligi 50-kraadiseks näiduks, vahendab MTV. Ka Eestis on külm krõbedam kui harilikult.

Paljudes majapidamistes on tänapäeval õhksoojuspump. Pumba kasutamine võib külmade talveilmadega tuua kokkuhoidu elektriarvelt võrreldes traditsiooniliste elektriradiaatoritega kütmisega.

Kuid kas õhksoojuspumpa saab kasutada ka tugeva pakasega? Vastus oleneb veidi sellest, milline seade kodus on.

Daikini tootejuht Jussi Kummu on varem ettevõtte pressiteates öelnud, et pakase karmimaks muutudes pole vaja õhksoojuspumpa välja lülitada. Kvaliteetne õhk-õhk soojuspump, mis töötab, ei lähe rikki ka tugeva pakase korral.

Kui aga õhksoojuspump on välja lülitatud, ei tohi seda kõige külmema pakasega mingil juhul käivitada.

Tugeva pakase korral, eriti temperatuuril alla -25 kraadi võib õhksoojuspumba välja- ja uuesti sisselülitamine põhjustada seadme kahjustusi.

Seade jahtub, kui see välja lülitada, ja pumba madalal temperatuuril uuesti käivitamisel võib seadme kiire soojenemine selle osi kahjustada. Seega peaks enne pumba käivitamist ootama, kuni ilm soojeneb.

Uus kvaliteetne õhksoojuspump ei lähe katki ka madalatel temperatuuridel, kui seade on pidevalt töötanud. Siiski tasub meeles pidada, et kõige külmematel temperatuuridel pole õhksoojuspumba efektiivsus enam see mis muidu.

Üle kaheksa aasta vana õhksoojuspump töötab laias laastus korralikult veel viieteistkümne miinuskraadi juures, alla kolme aasta vanune pump aga talub kuni kolmkümmend miinuskraadi, ütleb energiaekspert Malkus Lindroos Vattenfalli veebisaidil.

Tasub tutvuda enda õhksoojuspumba kasutusjuhendiga, kus on põhjalikumalt lahti seletatud külmapiirid.

Mida kujutab endast soojuspump?

Õhk-õhk soojuspumbad

Õhk-õhk tüüpi soojuspump on kütteseade, mis pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Välisosas asub kompressor, mis pumpab välisõhust soojust koguvat külmaainet seadme siseossa. Siseosas suunatakse soojus toaõhku ning puhutakse ventilaatori ja suunajate abil hoonesse laiali. Tööpõhimõte on sarnane külmkapiga: välisosa üritab külmutada välisõhku ning toodab kõrvalproduktina soojust, mille külmaaine endaga seob ja siseosa abiga tuppa suunab.

Kokkuhoid. Seade hoiab energiat kokku, kuna soojust ei ole vaja toota. Välisõhus olev soojusenergia tuleb lihtsalt kokku koguda ja siseruumidesse transportida. Parimates tingimustes kulub 4 kW soojusenergia kokkukogumisele ja tuppa suunamisele alla 1 kW elektrienergiat. Elektriradiaator kulutab näiteks sama hulga soojusenergia tootmiseks 4 kW elektrienergiat.

Mugavus. Lisaks küttekulude kokkuhoiule on õhksoojuspumpa mugav ja lihtne kasutada. Kaugjuhtimispuldiga varustatud seade hoiab automaatselt etteantud temperatuuri, filtreerib ja juhib õhu liikumist. Samuti saab õhksoojuspumpa kasutada õhu jahutamiseks suvel.

Meie kliima. Mida soojem on välisõhk, seda parema kasuga õhksoojuspump töötab. Tehnilised andmed on antud välistemperatuuril +7°C. Eesti aasta keskmine temperatuur on EMHI andmeil +5,2°C. Temperatuuri langedes kasutegur väheneb, kuid kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump suudab ka -25 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab. Kui külma on alla 15 kraadi, siis on üldiselt tarvis lisakütet, kuna seadme küttevõimsusest jääb väheks. Soojuspump sobib kokku teiste kütteallikatega. Meie kliimas oleks parim kütta valdavalt õhksoojuspumba abil ning lisakütet kasutada ainult väga külmade ilmade korral.

Loe ka:
Soomes hoiatatakse vigade eest, mida võidakse suure külmaga teha