NordenBladet – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) “Vastastikku seotud katastroofide riski aruanne” (The 2023 Interconnected Disaster Risks report) hoiatab, et kuus kriitilist murdepunkti ähvardavad inimkonda. Need hõlmavad joogivee ammendumist, kiiresti sulavaid liustikke, ilmastikutingimustega seotud katastroofe, liikide väljasuremist, kosmoseprügi ohuks muutumist ja kindlustusmaksete tõusu.

Kriitilised punktid on seotud meie eluviisi ja keskkonnasüsteemide stabiilsusega. Kui need murdepunktid saavutatakse, võib see kaasa tuua katastroofilised tagajärjed meie elule ja keskkonnale. Hoiatatakse, et me peame kiiresti muutma oma käitumist ja tegelema nende riskidega, et vältida suuremaid probleeme.

Meid ümbritsevad süsteemid on meiega tihedalt seotud: ökosüsteemid, toidu- ja veesüsteemid jpm. Nende süsteemide seisund ei halvene üleöö. Pigem suureneb ebastabiilsus järk-järgult, kuni jõutakse ootamatult murdepunktini, mille tagajärjeks võib olla süsteemi põhjalik kokkuvarisemine.

Maailm on juba tänaseks mitmele murdepunktile väga lähedale liijunud ning see võib tuua kaasa katastroofi, millest sõltuvad meie elud.

Üks näide sellisest murdepunktist on põhjavee ammendumine. Põhjavesi on maa-alune magevee allikas, mis varustab üle kahe miljardi inimese joogiveega. Umbes 70% sellest põhjaveest kasutatakse põllumajanduses, kus see aitab leevendada põua põhjustatud põllumajanduskahjusid. Siiski hoiatab raport, et nüüd on põhjaveekogud lähedal murdepunktile.

Sarnane oht varitseb kogukondi, kes sõltuvad joogivee saamisel liustikest. Liustikud taanduvad globaalse soojenemise tagajärjel kiiresti. Viimase kahe aastakümne jooksul on liustikud aastas kaotanud 267 gigatonni jääd. Liustikud hoiavad endas olulist magevee varu, mis varustab paljusid piirkondi joogiveega. Sulamisvesi on vajalik ka hüdroenergiaks ja ökosüsteemide säilitamiseks. Murdepunkt on selles kontekstis aeg, mil liustik toodab sulamise tõttu maksimaalse veekoguse. Pärast seda hetke hakkab magevee kättesaadavus pidevalt vähenema.

Inimtegevusest tulenevad kliimamuutused põhjustavad globaalset temperatuuri tõusu, mis toob kaasa sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained. See probleem süveneb ilmselt veelgi. Viimase kahe aastakümne jooksul on äärmuslik kuumus põhjustanud keskmiselt 500 000 surmajuhtumit aastas, mõjutades eriti neid, kes on eriti haavatavad, olgu selleks vanus, tervislik seisund või elukutse. Mõnes maailma piirkonnas on juba registreeritud temperatuure, mis ületavad inimorganismi taluvuse piiri. Kui see piir ületatakse rohkem kui kuue tunni jooksul, võib see kahjustada isegi noore ja tervise inimese keha.

Avafoto: Unsplash