Nagu ma juba kirjutasin, otsustasime me koera võtta. See on minu jaoks väga suur samm ning olen justkui “beebiootel”, käitun täpselt sama moodi… Teen ettevalmistusi, mõtlen tulevasele koerale, ostan vajalikke asju kokku ning tutvun vastava lektüüriga.
Nüüd on koeravõtule ametlik käik antud – olen kontakteerunud tulevase Njuufa kennel’iga ja planeerin koera tulekut ette. Eelmisel nädalal käisin tütrega Horteses ning tutvusin ka sealse loomade-osakonnaga. Õnneks sattus tööl olema väga pühendunud ning sõbralik müüa, kes pikalt laialt seletas, mida võiks koeral vaja minna ning millele peaks tähelepanu pöörama. Algatuseks ostsin raamatu “Kui su koer saaks rääkida” – täitsa hea raamat oli ning võtsin laenuks raamatu “Koerad”, millel polnud ka viga aga koeratõugude kirjeldused oleks võinud pikemalt lahti seletatud olla.
Kuigi meie tulevane karvapall on veel sündimata, ootab teda juba valmis ostetud pesa (kõige suurem müügil olev), mitmed mänguasjad, jalutusrihm (suurus L)! ja palju muud. Müüa soovitas tegelikult nahast rihma aga ma tegin selle valiku siiski reguleeritava jalutusrihma kasuks. Nagunii on tarvis mitut rihma ning koolituse jaoks saab muretseda ka nahast rihma.
Kuna tegu on koheva ja pikakarvalise koeraga, siis on tähtis hea karvahooldus. Selleks otstarbeks muretsesin kaks harja – ühe millega pusasid hea lahti kammida, teise, mis rohkem igapäevaseks kammimiseks. Koera tuleb kammimisega harjutada juba tillukesest saadik ning suure kammiga peab algul väga õrnalt läbi käima, et koerale mitte haiget teha.
Pildil näha ka kutsude nn hambahari – seda ei tohi koera kätte jätta, sest kui ta on oma hambapesu (närimismängu) ära mänginud, peab selle ohutus-eesmärgil koeralt ära võtma, et ta mõnda väikest tükki lahti ei tõmbaks ega alla neelaks.
Koeral peavad olema ka kindalsti oma mänguasjad, mida tuleb samuti peale mängu lõppu koera käest ära võtta, et need oleksid huvitavad ja pakuksid pinget ka järgmistel koredadel. Kui koer on tubli, siis tuleb teda aga kiita ning koolitamisel on väga heaks abiks väiksed koera maiused.
Ostsin ka mõned toidunõud, autosse koera istme katte ja kutsutraksid ning ühe korraliku nahast kaelarihma ning esimene väljaminek 185.11 ongi tehtud (arvel vist üks lapse šokolaad ja klaaspärlid ka, mis tuleks siiski maha arvestada). Ostud tehtud tulime koju ja asusime kohe kirjanduse kallale. Koerale pidi meeldima, kui ta pesal on pere lõhn, seega peaks sinna lapsed mängima laskma 🙂
Nüüd jääb üle vaid oodata… lugeda kirjandust ning oma hirmudest üle saada. Sattusin just ühele lingile, kus suur koer hüppab peremehele sülle – julgustav mis? Meie koer kasvab sellest koerast veel suuremaks 😀 Karm värk!
Leidsin väga head kirjandust ka selle kohta, kuidas talitada, kui kutsikas koju tuleb… See pärineb küll Leonbergeri’te klubi (www.leonbergerdog.eu) kodulehelt aga valdavalt käib see info minu meelest iga (suurekasvulise ja -karvalise) koerakutsika kohta.
1. Kutsikas tuleb koju. Kindlasti olete juba perekonnas otsutanud, kes saab koera peremeheks. Koju sõites soovitame tulevasel peremehel oma uut s?pra autos süles hoida ja edaspidi ainult temal kutsikat toita. Sellega on esimene samm karjajuhiks saamisel astutud. Enne kutsika koju toomist, tuleb kodu teha nö. kutsikakindlaks – vaata, et kutsikas ei saaks kätte kemikaale, ravimeid. Samuti jälgi, et ta ei saaks närida elektrijuhtmeid, mürgiseid toataimi jms. Arvatavasti olete perekonnas juba aegsasti kokku leppinud, mida koer tulevikus teha tohib, mida mitte, mida te talle ?petada kavatsete jne. – koera ja ta uue pere vahelise suhte loomine ning kasvatamine algab ju esimeset päevast.
2. Koju j?udes on kutsikas ilmselt juba nii stressis, et proovib algatuseks ära oma uuel asemel puhkamise. Las ta puhkab! Kutsikale tasub oma uut kodu tutvustada järk-järgult. Las ta ise valib omale sobiva tempo. Ära kutsu esimestel päevadel kohe v??raid uudistama. Las kutsikas toibub stressist ja koduneb. Käitu kutsikaga rahulikult, heida pikali, las ta tutvub sinuga, paku talle palju hellust ja turvatunnet. V?ib juhtuda, et kutsikas on nii stressis, et tal pole söögiisu – pole p?hjust muretseda, see on loomulik. Küll see isu tasapisi tagasi tuleb. Tähtis on, et k?ik pereliikmed käituvad rahulikult ja normaalselt. Kui koer on rahunenud ja enesekindlamaks muutunud, tutvusta talle tema mänguasju ja proovi temaga mängida. Kutsikas väsib muidugi ruttu ja sa pead laskma tal piisavalt puhata. Pea meeles, et kutsikat ei tohi segada, kui ta magab või on oma asemel puhkamas. Selgita seda ka lastele!
3. Esimene öö uues kodus. See on kutsika jaoks väga raske, kuna siiani on ta harjunud magama koos oma vendade-?dedaga. Kui kasvataja on andnud teile kaasa pehme mänguasja või mõne muu eseme kutsikale tuttavate ja koduste lõhnadega, siis soovitame selle panna talle pessa. Esimestel nädalatel oleks hea, kui kutsikas saaks magada mõne pereliikme läheduses. Kutsikal oleks siis kuulmis-, haistmis- ja tunnetuskontakt. Kuna koer on sotsiaalne olend, siis KOERA ISOLEERIMINE TEMA KARJAST ON TEMA JAOKS K?IGE HULLEM KARISTUS! Eriti kutsikale, kes on just oma harjumuspärasest ja turvalisest keskkonnast eraldatud! See valmistab koerale t?siseid psüühilisi kannatusi! Sellest võivad alguse saada paljud probleemid. Kutsikas on Sinust s?ltuv, kohtle teda inimlikult! Kui kutsikas nutab esimestel öödel, puuduta teda ja räägi temaga rahustaval häälel. Paku talle turvatunnet!
4. Puhtuse pidamise õpetamine. Puhtuse pidamise õpetamise juures tuleb olla kannatlik ja järjepidev, siis kannavad teie ponnistused vilja.
• Vii kutsikas alati õue peale ärkamist ja peale söömist.
• Ära mängi kutsikaga enne, kui ta on oma hädad ära teinud.
• Kiida ja premeeri kutsikat, kui ta on oma hädad ära teinud.
• Väldi karistamist! Alles siis võib kutsikalt nõuda puhtusepidamist, kui tal on asi täielikult selge, s.t. ta on õppinud, et pissitakse – kakatakse ainult õue.
• Vii kutsikas pissile – kakale alati ühte ja samasse kohta, mis soovitavalt peaks olema natuke omaette ja vaiksem.
5. Nime ?petamine. Tegelikult on see väga lihtne. Koerale peaks seostuma nimega midagi meeldivat, nime peaks kordama, kui kutsikas v?tab meiega kontakti, vaatab meile silma, teda silitades, kiites, talle maiuspala andes, söötmise ajal, teda enda juurde kutsudes jne. Tavaliselt ?pib kutsikas oma nime väga ruttu selgeks. Kutsikat kutsute nimepidi ainult tema kiitmiseks, mitte keelamiseks. Nime kasutatakse: –
kutsikat kutsudes; – kui kutsikas tuleb teie juurde; – maiuse andmisel; – kutsika hellitamisel; – kui kutsikas otsib teie lähedust; – sööma kutsudes. Nii õpib kutsikas kiiresti selgeks oma nime. Kutsikat kutsudes kasuta algul ainult kutsika nime ja kui ta kutsumise peale tuleb, siis kiida, silita ja premeeri teda. Kui tuleb see hetk, mil kutsikas kohe regaeerib sabaliputuse ja tähelepaneliku pilguga nimele, siis olete jõudnud üheni tähtsamatest eesmärkidest.
6. Kutsika enda juurde kutsumine. Selle ?pib kutsikas samuti imeruttu selgeks. Tuleb meeles pidada, et juurdetulek peab koera jaoks olema alati tore! Kui näeme, et kutsikas tuleb meie poole, ütleme “Siia” julgustava ja s?braliku hääletooniga. Kui ta meie käsu peale kohale tuleb, peab teda rohkelt kiitma, maiust andma, teda silitama v?i temaga mängima. Peagi hakkab ta seda s?na seostama meie juurde tulemisega. Mitte kunagi ei tohi koera enda juurde kutsuda, et teda karistada, noomida v?i kui järgneb tema jaoks mingi ebameeldiv tegevus. Kutsikat kutsutakse enda juurde ainult siis, kui ollakse kindel, et ta seda käsku täidab. Pole m?tet mänguhoos kutsikat sundida enda juurde tulema, kui me ei paku talle midagi veel vahvamat ja toredamat. Ära kunagi hakka kutsikat taga ajama, ta v?tab seda vaid p?neva mänguna. Kui kutsikas ei kuuletu, hüüa teda ja hakka vastupidises suunas jooksma, kui kutsikas nüüd märkab, et ta “jäetakse maha”, lippab ta ruttu meie juurde. Seda harjutust tasuks teha tihti, kutsikas ?pib niimoodi oma karja juures püsima. Tähtis on alati olla oma koera jaoks huvitav!
7. Üksiolemise ?petamine. Enne, kui kutsikas pole täielikult kodunenud, teda kindlasti üksi jätta ei tohi! Alguses v?ib kutsika jätta üksi k?igest m?neks minutiks ja seda ka siis, kui kutsikas on väsinud. Esialgu piisab, kui lähed teise tuppa, hiljem hetkeks välisuksest välja jne. järk-järgult äraolemise aega pikendades. Ära minnes ja tagasi tulles tuleb käituda rahulikult ja mitte teha sellest suurt numbrit. Kui juhtub, et kutsikas hakkab niutsuma v?i kiunuma, siis kunagi ei tohi kutsika juurde tagasi minna. Sellest ta ?pib, et see on sinu tagasikutsumise viis. Oota, kuni ta l?petab ja alles siis mine tema juurde tagasi. Tagasi tulles ära tervita kutsikat, isegi kui ta on endast väljas. Sellega v?id talle tahtmatult jätta mulje, et sinu äraolek on midagi koledat.
8. Keelamine ja karistamine. Loodetavasti ei peaks seda siia kirjutamagi, aga igaks juhuks veelkord – igasugune koera füüsiline karistmine on lubamatu! Me peame kogu aeg meeles pidama, et me ei saa n?uda koeralt seda, mida me pole talle ?petanud! Kutsikana ?petame koerale selgeks reeglid, mis on lubatud, mis keelatud. Kutsikale tuleb selgeks ?petada, mida tähendab sõna ”Ei”. See n?uab palju kannatlikkust, sest kutsikas õpib ainult oma kogemuste kaudu. Kui kutsikas teeb midagi lubamatut, ütleme talle selgelt “Ei”, ja kohe, kui ta katkestab oma tegevuse, kiidame teda ning anname maiust. Käsklusi anna vaid üks kord – ära korruta “ei-ei-ei”. Koera kõrvadele kõlab see mõttetu mulinana. Käsklus olgu lühike ja kindla tooniga. Keelamise juures on oluline pakkuda kutsikale alternatiivset tegevust, mis peaks olema tema jaoks loomulikult veelgi huvitavam ja toredam. Üks variant on lihtsalt tema tähelepanu eemale juhtimine. Nüüd hammaste kasutamisest. On üsna loomulik, et maailma tundma õppimiseks kasutab kutsikas ka oma hambaid, st. ta proovib meie käsi närida, ta püüab meie püksisääre küljes rippuda jms. Selle asemel, et teda kohe keelama hakata, tasuks teda hoopis ?petada oma hambaid ?igesti kasutama. Kutsikale tuleb näidata, et hammustamine on valus! Kui kutsikas mängides sulle hammastega haiget teeb, karjata “Ai”, vaata talle hetkeks etteheitvalt otsa ja mine tema juurest paariks minutiks ära. Niimoodi toimiksid ka tema vennad-?ed. Selle kutsikaga, kes teistele liiga teeb, lihtsalt ei mängita. Kui tagasi tuled, on ta tegu loomulikult andeks antud. Pea meeles, et kutsikaga maadlemine, tema selilisurumine jms. on m?ttetu. Karjajuht ei kasuta kunagi vägivalda! “V?idetud” kutsikas ei ole “v?idetud” täiskasvanud koer. Halvimal juhul hakkab koer sind kartma, aga et ennast t?estada, võib muutuda laste ja endast n?rgemate vastu agressiivseks. Sama m?ttetu on koera peale karjumine (koera kuulmine on inimese omast kordi tundlikum), see teeb kutsikast närvilise ja ebakindla. Jäta meelde, et kartlik koer = agressiivne koer.
9. Kutsika hooldamine. Oluline on juba maast madalast kutsikat harjutada hammaste vaatamisega, küünte l?ikamisega, k?rvade puhastamisega jne. See v?ib alguses olla kutsika jaoks küllaltki ebameeldiv. K?ik need toimingud tuleb teha tema jaoks meeldivaks! Kutsikalt ei saa kohe n?uda, et ta püsiks minuteid paigal. Teda tuleb harjutada nende toimingutega järk järgult. Mängides temaga, katsu ta käppasid, vaata ta k?rvu, puuduta ta suud jne. Mänguhoos ei pane ta seda tähelegi. Silita teda piki selga ja harjuta teda käelise kontaktiga. Küüsi tasub l?igata esialgu mitte k?iki korraga vaid vajadusel ükshaaval ja seda ka siis, kui kutsikas on väsinud. K?iki hooldustoiminguid sooritades tuleb käituda kindlameelselt – kui kutsikas rabeleb, ei tohi talle järele anda. Käituda tuleb normaalselt ja rahulikult. Ei tasu haletseva tooniga rääkida. Meie tegevus olgu temale tavaline ja “normaalne”. Ära unusta korraliku käitumise eest kiita!
10. Koera iseloomu arenemise faasid: 4 – 7 nädalat Kujunemisaeg. Vajab palju inimese seltsi. 8 – 12 nädalat Kiire õppimise ajajärk. Õpitakse tundma inimese liigutusi ja sõnu. 13 – 17 nädalat Hierarhia väljakujunemise ajajärk. Selles vanuses ei tohi kutsikas kunagi peremeest mängudes võita. 5 – 6 kuud Karjasuhete organiseerumise ajajärk. Igasugune koostöötamine/tegutsemine teeb koerale heameelt, kutsikas otsib autoriteete. 7 – 12 kuud Puberteediiga: loomus muutub, isane võib muutuda eriti innukaks ja vahel ka sõnakuulmatuks. Kutsikasse tuleb suhtuda rahulikult ja mõistvalt, kuid sihiteadlikult. Sotsialiseerimise ja intensiivse kasvatuse aeg. Tõuomased iseloomujooned ilmnevad selgemalt.
11. Kutsika toitmine. Looma reie- või sääreluu on sobiv närimiseks. Linnu- ja seakondid on ohtlikud, kuna neist eraldub teravaid kilde. Kondid ei ole koera toit, vaid ajaviitevahend, eriti hammaste vahetumise ajal. Tegevuse andmiseks ja niisama närimiseks sobivad ka muud kuivatatud tooted (pullipeenis, seakõrvad, liha jms.), koerteküpsised, porgandid või nahksed närimiskondid. Toidu- ja veekauss peavad alati olema puhtad. Kui koer keeldub söömast, tuleb toidukauss 10-15 minuti pärast eest ära võtta ja uuesti pakkuda süüa alles järgmise söögiaja saabudes. Kutsikat tuleb algusest peale harjutada sellega, et peremees võib tema toidukaussi või näiritavat konti puutuda: võta tema eest söögikauss või suust kont, kuid anna see KOHE tagasi, seejuures kutsikat ohtralt kiites. Õpeta kutsikas loovutama asju, mis on parasjagu tema suus. Värske ja puhas vesi peab olema alati saadaval. Paiguta joogikauss kindlasse kohta, näiteks käterätiku peale või vannituppa, sest kutsikas võib ronida vahel sinna suplema. T
oidu mõju kutsikale on individuaalne – kõik toidud ei sobi kõigile. Jälgi koera seedimist, sellest saad teha järeldusi toidu sobivuse või mittesobivuse kohta. Kui ilmneb kõhulahtisus, tuleb tingimata selgusele saada, millest see põhjustatud on, sest kõhulahtisus võib olla kutsikale ohtlik. Kui arvad, et kuivtoit on kõhulahtisuse põhjustaja või kui kutsikas keeldub pidevalt kuivtoitu söömast, pöördu kindlasti kasvataja poole. On võimalik, et esimestel päevadel uues kodus ei ole kutsikal söögiisu. Ole rahulik, küll see tuleb. Esimestel päevadel võib ise söögikausi juurde põlvili minna ja matkida häälekalt söömist – kutsikas nimelt igatseb õdesid-vendi ja taoline käitumine ärgitab teda sööma. Kodutoitu andes veendu, et toit oleks sobiva temperatuuriga. Külm toit ei ole kutsikale sobiv.
12. Mänguasjad. Kutsikal peavad olema ainult tema omad mänguasjad, mitte mingil juhul lastelt laenatud. Mänguasjad ei tohi olla sellisest kummist või nahast või rääkimata plastmassist, millest kutsikas saab kergesti tükke lahti. Liiga väiksed mänguasjad on ohtlikud selle poolest, et koer võib need alla neelata ja lämbuda. Sobivad lelud on näiteks piisavalt suur sõlmedeta nahkkont, piisavalt suur täiskummist pall, lateksmaterjalist lelud või kasvõi näiteks vana käterätik, mis on sõlme veetud. NB! Vaata hoolega, et mänguasjadel ei oleks väikesi osi, mida kutsikas saab lahti närida (nt. silmad, nööbid jne). Enne kutsikale mänguasja andmist tuleb need kindlasti eemaldada.
13. Kutsikas ja lapsed. Kutsikas ei tohi muutuda laste mänguasjaks. Ta on pereliige ja teda tuleb ka nii kohelda.Kui kutsikas tuleb uude koju, ei tohiks lapsed vähemalt alguses jääda temaga üksi. Täiskasvanu kohuseks on õpetada lapsi, kuidas koeraga käitutakse – rahulikult ja kannatlikult. Kutsikas ei tohi lastega möllata, kuna see võib kujuneda tal harjumuseks. Kutsikas kasvab väga kiiresti, kuid kasvult küll suurena, aga olemuselt ikka veel kutsikana, ei tunneta ta oma jõudu ja võib mänguhoos tahtmatult lapsi vigastada. Lapsed ei tohi võtta kutsikat sülle (teravad hambad ja ootamatud liigutused). Kutsikaga mängitakse põrandal. Laps ei tohiks minna välja üksi ei kutsika ega ka täiskasvanud koeraga, kuna ta ei oska käituda ootamatutes olukordades – liikluses, teiste koertega kohtudes jne.
14. Liikumine. Kutsikal tuleb lasta ise otsustada oma liikumisvajaduse üle. Tal lubatakse mängida ja möllata siis, kui ta ise tahab. Kutsikas tahab päeval palju magada ja siis tuleb lasta tal rahus puhata. Magavat koera ei tohi häirida! Väljas peab kutsikas saama olla võimalikult palju, eeldusel et ilm on kuiv. Niiskus, tuul ja pakane on väikesele kutsikale ohtlikud, kuna kutsikakarv ei kaitse niiskuse ja külma eest. Kutsikas võib kergesti külmetuda, kui tal lubatakse väljas maapinnal lamada või isegi magada. Ka täiskasvanud koeral peab välistingmustes olema kuiv magamiskoht (puitalus koos niiskust isoleeriva materjaliga), kui koer talvisel ajal õues elab või on. Teisest küljest võivad suur kuumus ja otse koerale peale paistev päike viia kuumarabanduseni. Poriste ilmadega tuleb koera käpad ja kõhualune hoolikalt kuivatada (kasutada võib selleks froteerätikut). Samuti kui kutsika kõhualune ja käpad on rohus märjaks saanud, tuleb need kuivatada. Kui koristad kutsika järel põrandat, siis ära kasuta tugevatoimelisi keemilisi puhastusvahendeid. Puhastusvahendites (kodukeemias) sisalduvad ained võivad esile kutsuda nahaärritusi, mis omakorda võivad põhjustada terviseprobleeme kutsikale. Põrand, millel kutsikas liigub, ei tohi olla libe ja küüned peavad olema lõigatud. Samuti ei ole hea koht jalutamiseks libe jää. Treppidest käimine ei ole kutsikale tervislik, kuid ta tuleb õpetada ettevaatlikult treppidest üles-alla liikuma. Kahele käpale tõusmine on keelatud, samuti suurte koertega möllamine. Luustiku ja lihaskonna arenemine võtab aega . Kui kutsikas on 6 kuune, võib tasapisi hakata teda harjutama pikemate jalutuskäikudega, tasapisi neid pikendades. Ettevaatlik tuleb olla paksude lumehangedega, need on arenevale luustikule koormavad. Kui alustate jalutuskäikudega, kandke hoolt, et need toimuksid iga päev. Aeg-ajalt toimuvad pikemad jalutuskäigus ei arenda lihaseid, vaid koormavad arenevat luustikku. Kutsikat tuleb harjutada kaelarihmaga ja jalutusrihmaga juba algusest peale. Oma koduõues ära pane koerale kaelarihma. Harjuta kutsikat, et kui kaelarihm pannakse siis sellele järgneb vahva jalutuskäik. Koer ei tohi tirida jalutusrihma otsas. Tirimise vastu aitab väike kiire tõmme jalutusrihmast. Ujumine on suurepärane liikumisharjutus. Koer harjutatakse veega mänguliselt, mitte mingil juhul sunniga. Kevadel ja sügisel tuleb ettevaatlik olla õhukese jääga. Ujumise järel tuleb koer kuivatada. Ujumine lisab karvahooldusvajadust. Nahaprobleeme võib tekkida, kui karv jääb niiskeks. Seetõttu on vaja nahka kontrollida, eriti kõrvade alt ja tagant. Alla kahe aastast koera ei või kasutada vedajana. Kahe aastaselt hakatakse harjutama vedamistraksidega tühja kelku vedades. Kui koeral on hammaste vahetumise aeg, siis ei tohi mängida sikutamismänge. See on oluline, et koeral tuleks õige hambumine.
15. Karvahooldus. Karvahooldusega alustatakse juba kutsikaeas. Kutsikat kammitakse iga päev, et ta harjuks kammimisega. Kutsikas ei tohi enne ära minna, kui kammimine on lõpetatud – seda otsustab omanik. Vähemalt kord nädalas tuleb kogu koer korralikult läbi kammida. Harjates ja kammides tuleb meeles pidada, et hari või kamm peab karvast läbi käima kuni nahani. Kõrvade taha, pükstesse ja sabakarvadesse moodustuvad kergesti pusad. Ettevaatust isase koera munanditega – neid tuleb kammimise ajal teise käega kaitsta. Kõige parem on kammida karvastik läbi kiht-kihilt, tõstes ühe käega karvasiilu üles (vastukarva) ja siis kammida see õigesse suunda. Koera pestakse siis, kui ta on must. Pesemiseks kasutatakse leiget vett ja koerashampooni. Jälgida tuleb seda, et ei vesi ega shampoon satuks koera kõrvadesse või silmadesse. Kõrva võite pesemise ajaks asetada tropid, mis aitab välitda vee kõrva sattumist. Shampoon tuleb korralikult välja loputada. Seejärel tuleb karva käsitseda palsamiga, mis vajadusel välja loputatakse. Kui pesemise ajal koer soovib end raputada, siis pane käsi koera turjale, ning koer jätab raputamise pooleli. Karv tuleb hoolikalt kuivatada. Kuivatamiseks on kõige mugavam kasutada spetsiaalset koertefööni. Inimestele mõeldud föönid, millel puudub temperatuuriregulaator ei ole sobivad, kuivõrd nendest tulev õhk on kuum, ning see kahjustab koera nahka ja karvkatet. Lase koeral toas kuivada. Märga koera ei tohi õue lasta. Kõrvad tuleb kohe pesemise järel hoolikalt kuivatada. Kirbud ja muud parasiidid on tänapäeval üsna tavalised. Kui koer hakkab end intensiivselt sügama, saades lausa tugevaid kraapimishooge, on põhjust kontrollida kõrvataguseid ja kaelaosa, mis on tavalisimad kirpude esinemiskohad. Kirbutõrjet
tuleb teha regulaarselt. Küsige nõu kasvatajalt või oma vetarstilt, millised vahendid on selleks kõige sobivamad.
16. Kõrvad, silmad, käpad, küüned ja hambad. Kõrvu tuleb aeg-ajalt kontrollida. Kui need vajavad puhastamist, siis kõrvalest puhastatakse niiske vatitampooniga. Puhtaid kõrvu ei ole vaja puhastada. Samuti ei tohi kuulmekäiku lükata vatitampooni vms. Kõrvapõletikku põdev koer kraabib pidevalt kõrvu ja raputab pead. Sellisel juhul on kõrvalestad seespolt punetavad ja kõrvad tunduvad katsudes kuumad. Kõrvadest võib erituda pruuni halva lõhnaga vedelikulaadset ollust. Kõrvapõletikku ravib ainult veterinaar. Terved silmad eriti ei jookse ega puneta. Silmanurkadesse kogunev rähm võetakse ära puhta vati või lapiga. Silmi võib pesta kummeliteega. Käppade eest tuleb hoolt kanda. Porise ilmaga tuleb käpad loputada veega ja kuivatada, et vältida teesoola ladestumist karvadesse. Varvaste ja padjandite vahel kasvav karv tuleb lõigata lühikeseks. Talvel on soovitav padjandid määrida näiteks veevaba vaseliiniga või spetsiaalse käpakreemiga. Nende kasutamine enne välja minekut vähendab lumetükkide kogunemist käppade alla. Kontrollida tuleb regulaarselt ka varbavahesid – kui need punetavad, võib neid tupsutada apteegitalgiga. Kutsika hammaste vahetus algab tavaliselt 3 – 4 kuu vanusena. Kunstkondid ja kuivatatud leib, samuti porgand aitavad selles protsessis. Kui piimahambad ei taha jäävhammaste eest ära tulla, tuleks need välja tõmmata. Vastasel juhul võivad jäävhambad kasvada valesti. HAMMASTE VAHETUST TULEB HOOLIKALT JÄLGIDA! Küüsi lõigatakse kord nädalas. Kasvõi millimeetri ära lõikamine on oluline. Lõigatud küüne ääri võib viimistleda küüneviili või peene liivapaberiga, see hoiab ära küünte lõhenemise. Kui küüsi regulaarselt ei lõigata, kasvab küünesäsi pikemaks ja siis on küünte lõikamine juba raskem ja valulikum. Kutsikat tuleb küünte lõikamisega algusest peale harjutada. Kes hoiab kutsikat süles küünte lõikamise ajal, ise temaga rahustavalt rääkides, kes lõikab küüsi magaval kutsikal. Ei tohi alla anda, kui kutsikas hakkab rabelema või kiunuma – küüned tuleb ära lõigata.
17. Kasvatus. Vähim, mida koeralt nõutakse, on korralik kodune kasvatus. Oma suuruse ja jõulisuse tõttu peab koer oskama käituda. Esimesed nädalad ja kuud on uuele koeraomanikule pingelised. See aeg nõuab täielikku keskendumist kutsikale. Palju kergem on ju mitte tähele panna väikesi käitumisvigu või mitte viia kutsikas iga natukese aja tagant välja oma hädasid tegema. Need hooletused maksavad end hiljem kätte suuremate probleemidena. Koera kasvatatakse armastuse ja hoolikusega. Ta peab tundma, et teda hoitakse ja armastatakse. Räägi kutsikaga palju, õpeta ta ennast kuulama. Kasuta abina hääletooni, mitte hääle võimsust. Koera ei saa kasvatada liiga karmi käega. Ta on õrnatundeline (ei ole teenistuskoer) ja õpib paremini, kui teda koheldakse sõbra ja pereliikmena. Kutsikas on nagu laps, kuid ärge kujutlege talle juurde inimlikke omadusi. Tema käitumine põhineb instinktidel ja vaistul. Sinust sõltub, milline koer kutsikast kasvab. Mitte mingil juhul ei tohi koera kiusata ega ärritada Sina vastutad oma koera eest kõikides olukordades! Lapsed ei tohi koera kiusata, kuna koer jätab kõik meelde ja hiljem tuleb tasumise aeg, mis ei pruugi olla meeldiv. Sihikindlus on koera kasvatamisel tähtsaim osa. See, mis on keelatud, on keelatud juba siis, kui kutsikas tuleb majja. Kõik perekonnaliikmed peavad järgima ühtesid ja samu reegleid. Koer ei tohi olla mitte mingis olukorras otsustaja rollis. Olge oma koeraga õiglased. Õpeta kutsikale kohe keelav sõna “EI”. Kui kutsikas teeb midagi keelatut, tuleb talle rahulikult, lühidalt ja sisendavalt öelda “EI”. Kui üks ütlemine ei aita, tuleb korrata. Kui kutsikas ka siis veel keelatud tegevust ei lõpeta, võta piisavalt kõvasti ja kindlalt turjanahast ja korda veel “EI”. Vajadusel võib teda pisut raputada. Kuigi kutsikas võib väikse urinaga vastu hakata, tuleb talle kindlalt selgeks teha, kes on majas peremees. See ei käi aga mängides kuuldavale toodava urina kohta. Kui kutsikas ikka veel vastu uriseb, tuleb haaret ja raputust tugevdada, kuni kutsikas urisemise lõpetab. Samas ei või raputamisega liiale minna – ole ettevaatlik! Teine karistamisviis on, et kui kutsikas ei lõpeta keelatud tegevust siis võta kutsikal põskede juurest kindlalt kinni mõlemalt poolt ning vaatad otse silma ning oma hääletooniga ja etteheitva jutuga teed talle selgeks, et ei tohi. Oma haarde lased lahti alles siis, kui kutsikas annab järgi – laseb ennast lõdvaks. See on psühholoogiline mõjutamine ja toimib kenasti. Kutsikas ei tohi närida inimeste käsi, jalgu ja riideid. Ka ei tohi ta rõõmu pärast inimeste peale üles hüpata vaid inimene kummardub alla kutsika juurde. Koer on kutsikas kahe aastaseks saamiseni. Ta ei oska hinnata oma jõu piire, seepärast tuleb temaga käituda rahulikult.
Möllamismängud ei ole suurele koerale. Kui kutsikas närib mööblit või midagi muud keelatut, siis tuleb teda keelata ja anda talle midagi sellist, mida on lubatud närida, näiteks tema lelu või närimiskont. Keelamine ja karistus peavad toimuma just siis, kui kutsikas teeb midagi keelatut. Tagantjärele on see täiesti kasutu, kuna koer ei saa siis enam aru, mille eest teda karistatakse. Koera õpetatakse kiituse ja julgustamise kaudu. Koera noomitakse ainult siis, kui ta oma-algatuslikult teeb midagi niisugust, mida ta teha ei tohi. Kui õpetate koera läbi kiituse, saate omale koera, kes rõõmsal meelel teid kuulab. Kui aga ainult keelate ja noomite, saate endale õnnetu ja masendunud kaaslase, kes ei tea, mida ta tohib teha ja mida mitte. Tähtis on, et kutsikas peale vaktsineerimisi hakkab tutvuma teiste koerte ja uute inimestega. Ta peab harjuma uute asjade, müra, liikluse jms. Kutsikana on koer kõige kergemini õpetatav. Kõik sõltub tegelikult omaniku nupukusest – kuidas, mida ja kui kiiresti kutsikas õpib. Paljudes kohtades on olemas kutsikate suhtluskoolid ja koerte treeningrühmad. Nendes koolides kohtub kutsikas teiste omasugustega ja omanik saab koolitajalt häid näpunäiteid koera kasvatamiseks ja koolitamiseks. Leonbergeriga on hädavajalik läbida esmane kuulekuskoolitus. See annab teile ja teie koerale oskused, mida kasutate terve ülejäänud elu. Suur koer, kes ei ole kuulekas – temaga on raske käia koduaiast väljas ning sotsialiseerida teiste koertega. Kui koera koolitatakse, antakse koerale üks selge käsk, näidates talle samal ajal, mida ta tegema peab. Kui koer mõistab teid, tuleb teda ohtralt kiita ja premeerida. Oluline ei ole valju hääl, vaid hääletoon ja pilkkontakt koolitamisel. Pea meeles, et kutsikat tuleb alati premeerida, kui ta on teinud midagi õigesti. Premeerimiseks sobib ka kiitmine ja hellitamine maiustele lisaks. Karistus on ohtlik õpetamisvahend. Koera löömine näi
tab nii sulle endale, kui ka teistele, et oled ebaõnnestunult teda kasvatanud.