NordenBladet – Nuttev väikelaps võib olla paljudele lapsevanematele suurem väljakutse, kui nad enne lapse sündi oskaksid ette kujutada. Mõnigi vanem muutub nutu peale ärevaks ja soovib seda kohe lõpetada mis iganes võttega. On tavaline seegi, et mida pikem ja sagedasem on nutt, seda enam vanemad väsivad ja ühel hetkel võib hoolimise ja mure asemele tulla viha. Miks ta nutab? Jäägu ometi vait! Ma olen ju kõike teinud, mida ta ikka veel karjub?

Nüüd on sellele väidetavalt lahendus leitud! Jaapani RIKENi teadlased usuvad, et avastasid lihtsa võtte beebi nutuhoogude peatamiseks. Kui see tõesti nii on, säästab see paljusid lapsevanemaid hulluks minemisest, vahendab Daily Mail.

Luti pakkumine, lõputuna näiv kussutamine, hällilaulude ümisemine, võimlemispallil hüppamine ja veel paljud trikid on ilmselt igale vanemale tuttavad. Nii oleme kõik üritanud nutvaid lapsi rahustada ja magama saada. Nüüd on aga Jaapani teadlased leidnud justkui võluvalemi. Nende sõnul on nipp selline, et hoiad nutvat last süles ja liigud toas viis minutit ning seejärel istud beebit hoides veel viis kuni kaheksa minutit, enne kui lapse voodisse paned. Teadlased loodavad, et nende „retsept” pakub lahendust, kuidas beebi nuttu lõpetada.

Aga kas lapse nuttu tasub paaniliselt peatada?

Jah ja ei. Nutt on inimesele loomulik viis stressi väljaelamiseks ja ka oma vajadustest märku andmiseks. Beebi ainus viis on nutuga teada anda, et tal on ebamugav või mõni muu vajadus tahab rahuldamist. Nutu ignoreerimine, katkestamine või nutmise eest karistamine paneb lapse ebaturvaliselt tundma. Ta õpib emotsioone maha suruma ning muresid enda sees hoidma, mis omakorda muudavad edasise elu tõeliselt keeruliseks.

On leitud sedagi, et nutu aktsepteerimine aitab kaasa lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte kujunemisele, mis muuhulgas mõjutab seda, kuidas täiskasvanuna ennast lähedussuhetes tuntakse. Põhimõtteliselt käib eelnev jutt ka jonni kohta.

Mitmed uurimused on näidanud seost nutmise ja füüsilise tervise vahel. Näiteks tervemad inimesed nutavad rohkem ja suhtuvad nutmisesse positiivsemalt. Samuti on lapsed, kes saavad piisavalt nutta, emotsionaalselt tervemad. Leitud on isegi seos parema õpivõime ning kõrgema enesehinnanguga. Nutta laskmine aitab vähendada käitumisprobleemide tekke ohtu, sest laps saab suurema osa stressist kehale loomulikul moel välja elada.

❗ Jaapani teadlaste “retsept” kutsub tegelikult üles vanema-lapse läheduseks, see meeldib kahtlemata igale lapsele.

Avafoto: Pexels