NordenBladet – Euroopa Komisjon avaldas 9. jaanuaril oma viimase aruande intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise kohta kolmandates riikides. Kuigi pärast eelmise aruande avaldamist on tehtud edusamme, on olukord endiselt murettekitav. Paljudes valdkondades tuleb leida lahendusi ja võtta meetmeid. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine üleilmsel tasandil põhjustab Euroopa ettevõtetele miljardite eurode ulatuses kahju saamata jäänud tulu näol ja seab ohtu tuhanded töökohad. Tänases aruandes käsitletakse kolme riikide rühma, millele EL keskendub.
Kaubandusvolinik Phil Hogan märkis: „Intellektuaalomandi (kaubamärgid, patendid, geograafilised tähised) kaitse on väga tähtis ELi majanduskasvu, innovatsiooni ja meie üleilmse konkurentsivõime seisukohast. Koguni 82 % ELi ekspordist on pärit sektoritest, mis sõltuvad intellektuaalomandist. Intellektuaalomandiga seotud rikkumised, sealhulgas sunniviisiline tehnosiire, intellektuaalomandi vargus, võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, seavad ELis igal aastal ohtu sajad tuhanded töökohad. Aruandes esitatud teave võimaldab meil veelgi tõhusamalt kaitsta ELi ettevõtteid ja töötajaid intellektuaalomandi õiguste rikkumise, näiteks võltsimise või autoriõiguste rikkumise eest.“
ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse meetmete geograafilised ja temaatilised prioriteedid sõltuvad ELi ettevõtetele tekitatud majandusliku kahju ulatusest. Aruanne aitab jõupingutusi paremini suunata. Aruandes esitatud prioriteetsete riikide ajakohastatud loetelu on endiselt jagatud kolme kategooriasse probleemide ulatuse ja nende püsivuse põhjal: 1) Hiina; 2) India, Indoneesia, Venemaa, Türgi, Ukraina; 3) Argentina, Brasiilia, Ecuador, Malaisia, Nigeeria, Saudi Araabia ja Tai.
Nii väärtuse kui ka mahu poolest on valdav osa ELi saabuvatest võltsitud ja piraatkaupadest pärit Hiinast. Üle 80 % ELi tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ja piraatkaupadest on pärit Hiinast ja Hongkongist.
Intellektuaalomandi kõrgetasemeline kaitse on kõigi ELi kaubanduslepingute standardelement. Komisjon osaleb ka dialoogides, töörühmades ja tehnilistes programmides selliste oluliste riikide ja piirkondadega, nagu Hiina, Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia või Aafrika. Viimase kahe aasta konkreetsed meetmed hõlmasid järgmist:
- tehniline abi rahvusvaheliste lepingutega ühinemiseks intellektuaalomandi õiguste valdkonnas;
- seminar teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi õiguste tähtsusest väikeettevõtetes;
- tolliametnike, kohtunike ja politseinike koolitamine intellektuaalomandi õiguste jõustamise alal;
- patendiametnike koolitamine;
- koolitamine kaitstud taimesortide litsentseerimise alal.
Komisjon tegeleb aktiivselt ka intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega mitmepoolsel tasandil, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (WIPO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD).
Aruandes pööratakse tähelepanu ka taimesortidega seotud intellektuaalomandile. Sordiaretusel võib olla oluline roll põllumajanduse tootlikkuse ja kvaliteedi parandamisel, vähendades samal ajal survet keskkonnale. EL soovib edendada investeeringuid ja teadusuuringuid selles valdkonnas. See hõlmab uute põllukultuuride aretamist, mis on vastupidavad põua, üleujutuste, kuumuse ja soolsuse suhtes, et paremini reageerida kliimamuutuste kahjulikele mõjudele. Seetõttu on taimesortide kaitse järgmisel perioodil üks komisjoni prioriteet.
Taust
Tõhusad, hästi kavandatud ja tasakaalustatud intellektuaalomandi süsteemid on keskse tähtsusega investeeringute, innovatsiooni, majanduskasvu ja meie ettevõtete ülemaailmse äritegevuse edendamisel. Sellega seoses osaleb Euroopa Komisjon aktiivselt intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tugevdamises kolmandates riikides, sealhulgas oma kaubanduse tegevuskava kaudu.
Ajavahemikul 2014–2016 andsid intellektuaalomandimahukad tööstusharud ELis tööd ligikaudu 84 miljonile inimesele ja moodustasid 45 % kogu SKPst. Intellektuaalomandit intensiivselt kasutavate tööstusharude osakaal ELi ekspordis oli 82 %. Nendes sektorites on ELi kaubandusbilansi ülejääk ligikaudu 182 miljardit eurot. Samas moodustavad võltsitud või piraatkaubad hinnanguliselt 121 miljardit eurot ehk 6,8 % kogu ELi imporditavast kaubast.
Lisateave
Aruanne intellektuaalomandiõiguste kaitse ja jõustamise kohta kolmandates riikides