NordenBladet — Elektromagnetilise impulsi relv (EMP) on tuumapomm või rakett, mis plahvatab kõrgel Maa kohal. EMP-efekt luuakse suure tuuma – mille tugevus on kuskil 60–80 kilotonni – plahvatusega ligikaudu 300 kilomeetri kõrgusel Maast. Tuumaplahvatuse kiirgus neeldub atmosfääris, kuid plahvatus tekitab ka tohutu elektrostaatilise laengu, mida tuntakse Comptoni efektina.

See jõuab maapinnale, kus iga juhe ja elektrisüsteem toimib põhimõtteliselt antennina. Tohutu laeng koormab süsteemi üle ja laseb elektrivõrgu õhku ning lühistab kõigi elektroonikatoodete komponendid.

On olemas mittetuumapõhised lokaliseeritud EMP-seadmed, mis vabastavad raadiosagedus- või mikrolainespektris energiapuhangu, mis võib üle koormata ja kahjustada elektroonilisi komponente ja süsteeme. Kuid need on tõhusad vaid väikeses mahus – me räägime mõne kvartali piires.

🚀 Elektromagnetiline impulsi relv (EMP) on seade, mis suudab kiiresti genereerida ja vabastada võimsa elektromagnetilise impulsi. See impulss koosneb tugevatest elektromagnetilistest lainetest* ja suudab kahjustada või häirida elektroonilisi seadmeid ja elektroonilist taristut laias piirkonnas.

Milline on EMP rünnaku mõju?
Vahetu mõju hävitaks elektritaristu. Vee- ja energiavarustus katkeb koheselt ning küttesüsteem, kus pole küttepuid, pole enam saadaval.

Autod, arvutid, telefonid, transport, pangandus… kõik, mis kasutab elektrilisi komponente või tugineb elektroonikasüsteemidele lakkab töötamast.

Kui te ei ela kõrbes täiesti ilma välise toetuseta, võtab see sisuliselt teie juurdepääsu veele, soojusele ja toidule – kolm Maslow’ vajaduste hierarhia põhitasandi elementi – ning põhjustab sisuliselt selle tulemusena ühiskonna kokkuvarisemise.

EMP löögi pikaajalised tagajärjed on seega rahvaarvu dramaatiline vähenemine.
Nädalate ja kuude jooksul sureb enamik linnades elavatest inimestest janusse või nälga või tapetakse paanika ja vägivalla tõttu ning kõigil, kes vajavad regulaarset arstiabi, pole ellujäämise võimalust.

Juurdepääsu vähesele toidu- ja veevarule kontrollivad loomulikult kas valitsus ja sõjavägi või kõige tõhusamad ja vägivaldsemad relvastatud jõugud.

USA energeetikaministeeriumi uuringute kohaselt saab vaid 20 protsendi võrgust uuesti taastada kuni viie aastaga, mis ajaks oleks kaasaegne ühiskond peaaegu kokku varisenud – Ühendkuningriik seisab silmitsi sarnase stsenaariumiga.

🚀 EMP rünnaku mõju võib olla laastav, kuna see võib põhjustada elektrivõrgu rikkeid, kahjustada sidevõrke, lülitada välja elektroonikaseadmeid ja põhjustada ulatuslikke häireid ühiskonna igapäevaelus. See võib mõjutada kõike alates arvutitest ja sidevahenditest kuni transpordisüsteemide ja haiglate toimimiseni. EMP rünnak võib olla nii looduslik päritolu (nt päikesetormid) kui ka tahtlikult loodud relvade abil teostatav.

Kas EMP-rünnaku vastu on võimalik end kaitsta?
EMP-löök on otsenähtav sündmus ja kuna relv plahvatab sadade kilomeetrite kõrgusel Maast, on sihtala tohutu. Sellest saadi aru 1962. aastal pärast Starfish Prime’i tuumakatsetust Bikini atollil.

Selle pommi võimsus oli 1,4 megatonni – praeguste tuumarelvadega võrreldes väike –, kuid EMP plahvatus katkestas ikkagi elektri- ja sidesüsteemid Hawaiil, mis oli plahvatuspunktist enam kui 800 kilomeetri kaugusel.

Selle kasutamise viisi tõttu ei saa end EMP plahvatuse eest kaitsta. Erinevalt Ühendkuningriigist on USA-l tuumaraketitõrjesüsteem ICBM – valmisolekus on kümneid rakette, mis on valmis tuumaraketi kinni püüdma ja selle kosmoses õhku laskma, enne kui see uuesti atmosfääri siseneb ja Maad tabab.

Kuid EMP-löök tugineb sellele, et tuumarakett pannakse plahvatama sadade kilomeetrite kõrgusel atmosfääris – rakett käivitub 15-20 minuti jooksul pärast starti, muutes selle õigeaegse jälitamise sisuliselt võimatuks.

Praegu on väga piiratud võimekus kaitsta võrku EMP löögi eest, see nõuaks suurt tööstuslikku murrangut. Paljud USA ja Ühendkuningriigi võrgusüsteemide aluseks olevad komponendid on aastakümneid vanad.

Vaja oleks varuosasid, kuid enamik neist on valmistatud välismaal ja ei ole olemas avariivarusid.

Ametiasutused peaksid alustama ulatuslikku uuendusprogrammi, mis hõlmaks peamiste elektrivõrgu komponentide, näiteks trafode ja alajaamade kavandamist ja ehitamist, et taluda EMP mõjusid.

Seda saab saavutada varjestuse ja liigpingekaitse abil, kuid sellel oleks siiski vaid piiratud mõju.

🚀 EMP-rünnaku eest kaitsmine on keeruline ja nõuab nii tehnilisi meetmeid kui ka valitsuste ja rahvusvahelise kogukonna koostööd. Elektromagnetilise impulsi (EMP) rünnaku eest kaitsemine hõlmab järgmisi meetmeid:

Faraday puuride kasutamine: Elektroonikat ja taristut saab kaitsta EMP-i eest hoides neid Faraday puurides, mis on metallist kaitseümbrised, mis juhivad elektromagnetilise kiirguse mööda ja eemale seadmetest.

Taristu tugevdamine: Riigid saavad tugevdada oma elektroonilist taristut ja elektroonikat, et need oleksid EMP-rünnaku suhtes vastupidavamad.

Varundamine ja eraldamine: Oluline on regulaarselt teha varukoopiaid andmetest ning hoida neid eraldi kohas, mis ei ole EMP mõju piirkonnas.

Varakambrid ja sisselülitussüsteemid: Oluliste süsteemide ja taristu kaitsmiseks võib kasutada varakambreid ja sisselülitussüsteeme, mis võimaldavad neid kiiresti välja lülitada EMP-rünnaku korral.

Valitsuse poliitika ja rahvusvaheline koostöö: Riigid võivad töötada välja poliitika ja rahvusvahelised lepingud EMP-ohtude vastu võitlemiseks ning jagada teavet ja parimaid tavasid EMP-kaitse kohta.

________________________________________
* Elektromagnetiline laine on elektromagnetilise kiirguse vorm, mis koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis levivad ruumis. Need lained võivad olla nähtav valgus, raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetilised lained ei vaja keskkonda (nagu õhk või vesi), et liikuda, ja nad levivad vakuumis kiirusega c (valguse kiirus), mis on ligikaudu 299 792 458 meetrit sekundis.

Avafoto on illustreeriv (Unsplash)