Neljapäev, jaanuar 1, 2026

Monthly Archives: august 2022

KAS TEADSID? Nende paikade külastamine võib tuua head õnne!

By
Irja Tähismaa
-

NordenBladet — Ports õnne ei tee kunagi paha! Alljärgnevalt toome teieni põnevad kohad maailmast, mille külastamine toob reisijuhtide sõnul ning legendide kohaselt head õnne!

Blarney Stone, Cork
Blarney kivi suudlemine peaks kinkima suudlejale ilukõnelemise ande, aga ainult siis, kui kivi suudelda üles-alla ja tagurpidi. Kivi asub Blarney lossis Cork’is. Nii et kui soovid tulevasele ülemusele või ämmale-äiale muljet avaldada, siis kiirusta kivi musitama. Kivi on suudelnud näiteks sellised inimesed nagu Mick Jagger ja Winston Churchill.

https://twitter.com/colette_sexton/status/724251964192727040?ref_src=twsrc%5Etfw

 

John Harvardi kuju, Cambridge, Massachusetts
John Harvard oli inglasest kirikumees ja annetaja, kelle järgi on nime saanud kuulus Harvardi ülikool. Tema kuju seisab Harvardi ülikooli kampuses. Üliõpilased hõõruvad enne tähtsaid eksameid kuju vastu oma vasaku jala kinga. Üliõpilaste kombe on omaks võtnud ka turistid, kes loodavad, et kindlustavad endale selle toiminguga hea õnne.

harvard


Dijoni öökull
Dijon on kuulus oma roogade ja eriti sinepi poolest. Lisaks sinepile võib linnast hankida ka head õnne – eeldusel, et oskate sealt otsida öökulle. Neid võib leida kõikjalt linnast, aga iseäranis Rue de la Chouette’ilt. Kiriku seina sees asuva öökulli külastamine tasub kindlasti oma reisikavva kirjutada, sest öökulli hõõrumine vasaku käega toob hõõrujale head õnne. Hõõrumise ajal maksab ka midagi soovida, sest usutakse, et öökull täidab soovi.

dijon

 

Crazy Girls’i kuju Las Vegases
Pronksist tantsutüdrukute pepude patsutamine toob head õnne – vähemasti nõnda väidavad Las Vegase reisijuhid. Kuju tagumikku tasub patsutada eriti just enne hasartmängude maailma sukeldumist.

crazygirls

https://www.instagram.com/p/5ztxnZS8I4/

 

Victor Noir’i haud Pariisis
Victor Noir oli ajalehe La Marseillaise prantslasest toimetaja. Noir tapeti aastal 1870. Nüüd on tema haud populaarne vaatamisväärsus – seda eriti just naiste seas. Haual tuleks kuju suudelda ja hõõruda selle kubemepiirkonda – juhul kui soovite parandada oma viljakust või seksielu.

Fontana di Trevi, Rooma
Fontana di Trevi purskkaev asub Roomas Quirinale piirkonnas. Purskkaev sai valmis aastal 1762. Kes soovib millalgi Rooma tagasi tulla, peab viskama parema käega üle vasaku õla purskkaevu basseini mündi. Samal ajal võib midagi soovida.

 

Julia kuju Veronas
Romeo ja Julia armastasid Veronas, kuid sealt võib ka suhteprobleemide vastu rohtu leida. Kui armastuses on probleeme, tasub seada sammud Julia Capuleti maja juurde. Kes soovib suhterindel paremat õnne, peab hõõruma Julia kuju paremat rinda.

verona

 

Karli sild Prahas
Karli sild on üle 516 meetri pikk ja peaaegu kümme meetrit lai. Sillal on mitmeid kujusid, millest populaarseim on Püha Johannes. Mees on märterpühak, kes hukati sillalt alla heitmise teel. Usutakse, et kuju puudutamine tõotab head õnne ning kindlustab turvalise tagasijõudmise Prahasse.

charlesbridge

 

Naerev Buddha Hangzhous
Hiinas Hangzhous asuv Buddha-kuju on turistide lemmik. Sellele, kes kuju kõhtu õigesti kõditab, võib saada osaks hea õnn. Ja õnne pole kellelgi liiga palju.

 

Avafoto: Twitter @NiamhMcGrady

Vaata lisaks:
7 maailma vaatamisväärsust, kus on võimalik ka ööbida
OHMYGOSSIP — Enamasti on tavaks, et reisimise ajal ööbitakse majutusasutustes. Teinekord on aga etteplaneerimisel võimalik valida ka mõni ekstreemsem paik, kus öö mööda saata. Siin vaatamisväärsused, kus huvi korral on võimalik veeta meeldejääv õhtu või öö.

Euroopa soodsaimad turistirannad, kus taskukohased söök ja jook
OHMYGOSSIP — Independent.co.uk vahendusel leiame Euroopa turistirannad, mis on turistide meelest kõige rahakotisõbralikumad. Antud listis võrreldakse tassitäie kohvi, õlle, veini, vee, päikesekreemi, ja toidu hindasid.

Maailma tuntumad luksuslikku esimese klassi lennureisi pakkuvad firmad + FOTOD!
OHMYGOSSIP — Lennukiga reisimine ei tähenda alati kitsaid toole ja turistiklasse. Esimeses klassis reisimine on hoopistükis teisel tasemel, vähemalt osadel lennufirmadel. Architectural Digest esitleb eksklusiivseid võimalusi üle kogu maailma.

 

Save

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus korraldab Arvamusfestivalil ingliskeelse arutelu kultuuri digitaliseerimisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sel aastal korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus Arvamusfestivalil ingliskeelse arutelu „Navigating next-gen technologies for culture“, mis leiab aset 12. augustil kell 14.00 Arvamusfestival 2022: Digitarkuse alal.

„Me ei saa eirata tõsiasja, et toimumas on uus revolutsioon: Web3, asjade internet, metaversum, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, laiendatud reaalsus jne. Sarnane suur nihe on toimumas ka kultuurivaldkonnas – kunst on muutumas digitaalseks, investorid ostavad NFT-taieseid ning galeriid on liikunud virtuaalsesse keskkonda. Seetõttu ongi oluline arutleda, millised on uued ärimudelid, kuidas kultuuriorganisatsioone tulevikus juhtida ja mis saab kunstist edasi,“ sõnab PMN-i Eesti esinduse diginõunik ja arutelu korraldaja Grete Kodi.

Üks arutelu paneliste, Eesti moelooja ja strateeg Xenia Joost sõnab, et digitaliseerimine ei vastandu traditsioonilistele väärtustele, vaid see võimaldab luua, ühendada, kaasata, koostööd teha, jagada, suhelda ja kaitsta mitte ainult loomingut vaid ka loojaid endid. „Suures plaanis ei ole digitehnoloogial mitte ainult potentsiaali parandada seotust kunsti ja kultuuriga, vaid see annab kunstnikule uued loomingulised avastamata piirid, mille järele oleme nii kaua janunenud,“ jätkab Joost.

Norra arhitekti ja Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art ühe asutaja Haavard Tveito sõnul ei veeda me tulevikus oma elu pisikest nutitelefoni ekraani vaadates: „Me sukeldume digitaalsesse maailma ning meil tekib vajadus ümbritseda end kunstiga, mille ilu tekib provotseerimise ja stimuleerimise tagajärjel. Just seetõttu tuleb kunsti kaasata ühiskonna digitaliseerimisse.“

Meedia- ja tehnoloogia strateegi Sten-Kristian Saluveeri juhtimisel aitavad kultuuri digitaliseerimise teemat lahata:
• Xenia Joost, moedisainer (Eesti);
• Indrek Kasela, investor ja galerist (Eesti);
• Indrek Ibrus, meediainnovatsiooni professor, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM), Tallinna Ülikool (Eesti);
• Erwin Laiho, 3D-disainer, modelleerija ja skulptor, NFT-kunstnik (Soome);
• Haavard Tveito, arhitekt ja muusik, Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art asutaja (Norra).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus osales esimest korda Arvamusfestivalil 2015. aastal. „Kuna arvamus- või ka laiema nimetusega demokraatiafestivalide traditsioon on alguse saanud just Põhjamaadest – täpsemalt Rootsist, kui 1968. aasta suvel tollane Rootsi haridusminister Olof Palme Ojamaal (Gotlandil) veoauto kastil seistes vahetult rahvaga arutellu astus – on meie esindusele alati tundunud loogilise sammuna ka Arvamusfestivalil osaleda,“ räägib PMN-i Eesti esinduse direktor Christer Haglund.

Aastate jooksul oleme tänu Arvamusfestivalile kokku toonud mitmeid eksperte, poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid, arvamusliidreid ja loomeinimesi Põhjamaadest ja Balti riikidest, et saada aimu, kuidas tulla toime meid kõiki kõnetavate suurte proovikividega. Oleme rääkinud nii kultuurist, loomemajandusest, heaolust ja rohemajandusest kui ka soolisest võrdsusest, teaduse ja ettevõtluse seostest ning digimaailmast. Arvamusfestival on olnud väärtuslik platvorm, mis on andnud võimaluse arutleda neil teemadel inimestega, kes on huvitatud maailma paremaks muutmisest ja on valmis selle nimel ka tegutsema.

 

Soome: Valitsus valmistub koroona ohu tõttu taas söögikohtade sulgemiseks ja ürituste keelamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome valitsus valmistab taas ette seaduseelnõud, mis võimaldaks koroona leviku tõkestamiseks sulgeda söögikohad ja keelata ürituste korraldamine. Valitsuse eelnõu kohaselt soovitakse muuta nakkushaiguste seadust sarnaselt varasemale ajale, et piirata koroona levikut. Eelnõus on välja toodud söögikohtade tegevuse ja ürituste korraldamise piiramine, vahendab Iltalehti.

Ühtlasi tahetakse piirata inimeste arvu ühistranspordis ja spordikeskustes. Senised piirangud seaduses kaotasid kehtivuse tänavu juunikuu lõpus.

Eelnõu oli kooskõlastusringil juulikuu lõpus ning sellele saabus hinnanguid 52 eri osapoolelt. Paljud neist olid piirangute kehtestamise vastu.

Nakkushaiguste seaduse kohaselt on eesmärk ära hoida nakkuse levik, aga seaduseelnõu eesmärk on tervishoiu ülekoormuse ärahoidmine. Ida-Soome ülikooli sotsiaalõiguse lektor ja põhiseaduse asjatundja Pauli Rautiainen peab sellist vastuolu probleemseks. Valitsus püüab tema sõnul inimeste põhiõigusi piirata seoses hooajalise nakkushaigusega, kui tervishoid on alarahastatud.

Rautiainen kritiseerib valitsuse eelnõud, kuna sellega jätkatakse seadusesse ajutiste sätete lisamist, et saaks kehtestada piiranguid. Tema sõnul pole inimesed piisavalt kaitstud põhiõiguste piiramise eest.

Rautiaineni sõnul tuleks keskenduda püsiva ja reaalselt toimiva seaduse koostamisele. Parlamendi põhiseaduskomisjon tunnistas korduvalt nii 2020. kui 2021. aastal, et ajutised muudatused seaduses on probleemsed. Valitsus oleks pidanud Rautiaineni sõnul alustama seaduses püsivate muudatuste tegemisega juba varem.
Nakkushaiguste seadus on mõeldud ühiskondlikult ohtlike nakkushaiguste leviku piiramiseks. Pole enam üheselt selge, kas koroona kuulub selliste haiguste hulka. Näiteks on terviseamet teinud ettepaneku arvata koroona välja ühiskondlikult ohtlike haiguste hulgast.

Valitsuse eelnõu läheb edasi menetlemiseks parlamenti. Nüüd sõltub kõik sellest, kas parlamendi arvates ollakse jätkuvalt sarnases eriolukorras nagu 2021. aasta algul. Kui parlament leiab, et sellist eriolukorda pole, siis ei pruugi eelnõu läbi minna.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Rait Kuuse: Vangide arv Eestis on langenud rekordmadalale tasemele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kui möödunud kümnendi keskel oli Eesti kinnipidamisasutustes ligi 4400 vangi, siis nüüd on nende arv kahanenud rekordmadalale tasemele ja lähiajal ei saa välistada, et nende hulk kukub juba alla 2000.

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Rait Kuuse sõnul on tegemist riigi kriminaalpoliitika pikaajalise suunaga, mis kajastub ka näiteks kriminaalpoliitika põhialuste dokumendis. “Kui jaanuari alguses oli meil vanglates 2181 vangi, siis näiteks juuli keskpaigtas oli neid 2108. Siiski on meie vangide arv 100 000 elaniku kohta pisut enam kui kolm korda kõrgem kui Soomes,” rääkis Kuuse.

Seega Põhjamaade tasemel Eesti praegu veel ei küüni, samuti on vangide arv võrdluses Euroopa Liidu keskmisega märksa kõrgem. “Vangide kõrge arv on endiselt väljakutse ka tänaste numbrite juures. Kuid vangide korduvkuritegude toimepanemise tase on meil sarnane põhjamaadega,” tõi Kuuse välja positiivse trendi.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond koos Soome kriminaalstatistikutega võrdlesid 2019. aastal retsidiivsust Eestis ja Soomes võrreldavate andmete alusel ehk kahe aasta jooksul pärast vabanemist jõustunud kohtuotsusega süüdimõistmist. Uuringutulemused näitasid, et Eesti ja Soome retsidiivsuse tase ei olegi nii erinev: Eestis on tagasipöördumise määr 34 protsenti ja Soomes 35 protsenti.

Kuuse sõnul on selle trendi aluseks järjepidev analüüsidel tuginev töö. “Alatest taasiseseisvumisest on toimunud mitmeid põhimõttelisi muudatusi nii kriminaalmenetluses kui karistusõiguses. 2000. aastate alguses võeti vastu nii uus karistusseadustik kui kriminaalmenetluse seadustik ning neid on uuendatud järjepidevalt nii õigusrikkumiste menetlemise kui õigusrikkujate kohtlemise osas,” selgitas Kuuse.

1. augusti seisga oli Eesti kinnipidamisasutustes kokku 2112 vangi, neist 812 Tallinna vanglas, 683 Tartu vanglas ja 616 Viru vanglas. Naisvange oli 99, alaealisi kolm, eluaegseid 37 ja avavangla vange 200. Kriminaalhooldusaluseid oli 3547, nende hulgas ennetähtaegselt vabastatuid 393, üldkasulikule tööle suunatuid 915 ja elektroonilise valve alla määratuid 141.

Avafoto: Pexels

Eesti: Meelelahutusturg on taastumas pandeemiaeelsele tasemele + Juulis piletilevist ostetud sündmuste piletite TOP 10

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti juhtiva piletimüügikeskkonna Piletilevi statistika näitab, et meelelahutusturg on tänavu suveks taastumas pandeemiaeelsele tasemele ning samal ajal on piletite hinnad kasvamas.

Piletilevi Groupi juhatuse liikme Jaanus Beilmanni sõnul näitab veebistatistika, et juulis külastati Piletilevi.ee müügikeskkonda 1 078 096 korda ning näiteks võrreldes juuni näitajaga tõusis külastuste arv koguni 24,82 protsendi võrra.

“Ühe miljoni piir sai ületatud esimest korda alates detsembrist 2019. See taaskord viitab meelelahutusturu taastumisele pandeemiaeelsele tasemele,” kinnitas Beilmann.

Juulis sooritati Piletilevi.ee kodulehel üle 420 000 otsingu huvipakkuvate sündmuste leidmiseks. Võrreldes juunikuu näitajaga tõusis sündmuste otsingute arv 24,98 protsendi võrra.

Samal ajal on piletite hinnad sarnaselt teiste toodete ja teenmuste omadega kasvamas. “Juulis Piletilevi kaudu müüdud piletite keskmine piletihind on ületanud 30 euro piiri, küündides 30,58 euroni ning ületades sellega juuni näitajat 7,04 protsendi võrra. Võrreldes 2019. aasta juuliga ehk pandeemiaeelse ajaga tõusis keskmine piletihind 13,02 protsendi võrra,” rääkis Beilmann.

Suve teise kuu müügiedetabelis leiab nii maailmastaaride kui Eesti artistide esinemisi, muusikafestivale, Eesti teatrite lavastusi ja jalgpalli.

Juulis piletilevist ostetud sündmuste piletite TOP 10

1 Muusikaline lavastus “Minul on vari”
2 Rammstein – Europe Stadium Tour 2022
3 Eesti Teatri Festival Draama 2022
4 Komöödiateatri etendus “Kui palju maksab mees?”
5 Pärnu Muusikafestival 2022
6 Tiesto
7 Mälestuskontsert Mati Nuude 80
8 Valgeranna Festival 2022
9 Vutilahing: Tallinna FC Flroa vs SJK Seinäjoki
10 Slipknot – We Are Not Your Kind Tour 2022

Avafoto: Pexels

1...212223...27Page 22 of 27