NordenBladet — Ports õnne ei tee kunagi paha! Alljärgnevalt toome teieni põnevad kohad maailmast, mille külastamine toob reisijuhtide sõnul ning legendide kohaselt head õnne!
Blarney Stone, Cork Blarney kivi suudlemine peaks kinkima suudlejale ilukõnelemise ande, aga ainult siis, kui kivi suudelda üles-alla ja tagurpidi. Kivi asub Blarney lossis Cork’is. Nii et kui soovid tulevasele ülemusele või ämmale-äiale muljet avaldada, siis kiirusta kivi musitama. Kivi on suudelnud näiteks sellised inimesed nagu Mick Jagger ja Winston Churchill.
John Harvardi kuju, Cambridge, Massachusetts John Harvard oli inglasest kirikumees ja annetaja, kelle järgi on nime saanud kuulus Harvardi ülikool. Tema kuju seisab Harvardi ülikooli kampuses. Üliõpilased hõõruvad enne tähtsaid eksameid kuju vastu oma vasaku jala kinga. Üliõpilaste kombe on omaks võtnud ka turistid, kes loodavad, et kindlustavad endale selle toiminguga hea õnne.
Dijoni öökull Dijon on kuulus oma roogade ja eriti sinepi poolest. Lisaks sinepile võib linnast hankida ka head õnne – eeldusel, et oskate sealt otsida öökulle. Neid võib leida kõikjalt linnast, aga iseäranis Rue de la Chouette’ilt. Kiriku seina sees asuva öökulli külastamine tasub kindlasti oma reisikavva kirjutada, sest öökulli hõõrumine vasaku käega toob hõõrujale head õnne. Hõõrumise ajal maksab ka midagi soovida, sest usutakse, et öökull täidab soovi.
Crazy Girls’i kuju Las Vegases Pronksist tantsutüdrukute pepude patsutamine toob head õnne – vähemasti nõnda väidavad Las Vegase reisijuhid. Kuju tagumikku tasub patsutada eriti just enne hasartmängude maailma sukeldumist.
Victor Noir’i haud Pariisis Victor Noir oli ajalehe La Marseillaise prantslasest toimetaja. Noir tapeti aastal 1870. Nüüd on tema haud populaarne vaatamisväärsus – seda eriti just naiste seas. Haual tuleks kuju suudelda ja hõõruda selle kubemepiirkonda – juhul kui soovite parandada oma viljakust või seksielu.
Fontana di Trevi, Rooma Fontana di Trevi purskkaev asub Roomas Quirinale piirkonnas. Purskkaev sai valmis aastal 1762. Kes soovib millalgi Rooma tagasi tulla, peab viskama parema käega üle vasaku õla purskkaevu basseini mündi. Samal ajal võib midagi soovida.
Julia kuju Veronas Romeo ja Julia armastasid Veronas, kuid sealt võib ka suhteprobleemide vastu rohtu leida. Kui armastuses on probleeme, tasub seada sammud Julia Capuleti maja juurde. Kes soovib suhterindel paremat õnne, peab hõõruma Julia kuju paremat rinda.
Karli sild Prahas Karli sild on üle 516 meetri pikk ja peaaegu kümme meetrit lai. Sillal on mitmeid kujusid, millest populaarseim on Püha Johannes. Mees on märterpühak, kes hukati sillalt alla heitmise teel. Usutakse, et kuju puudutamine tõotab head õnne ning kindlustab turvalise tagasijõudmise Prahasse.
Naerev Buddha Hangzhous Hiinas Hangzhous asuv Buddha-kuju on turistide lemmik. Sellele, kes kuju kõhtu õigesti kõditab, võib saada osaks hea õnn. Ja õnne pole kellelgi liiga palju.
Avafoto: Twitter @NiamhMcGrady
Vaata lisaks: 7 maailma vaatamisväärsust, kus on võimalik ka ööbida OHMYGOSSIP — Enamasti on tavaks, et reisimise ajal ööbitakse majutusasutustes. Teinekord on aga etteplaneerimisel võimalik valida ka mõni ekstreemsem paik, kus öö mööda saata. Siin vaatamisväärsused, kus huvi korral on võimalik veeta meeldejääv õhtu või öö.
Euroopa soodsaimad turistirannad, kus taskukohased söök ja jook OHMYGOSSIP — Independent.co.uk vahendusel leiame Euroopa turistirannad, mis on turistide meelest kõige rahakotisõbralikumad. Antud listis võrreldakse tassitäie kohvi, õlle, veini, vee, päikesekreemi, ja toidu hindasid.
Maailma tuntumad luksuslikku esimese klassi lennureisi pakkuvad firmad + FOTOD! OHMYGOSSIP — Lennukiga reisimine ei tähenda alati kitsaid toole ja turistiklasse. Esimeses klassis reisimine on hoopistükis teisel tasemel, vähemalt osadel lennufirmadel. Architectural Digest esitleb eksklusiivseid võimalusi üle kogu maailma.
NordenBladet – Eesti on ainult lühikese sõidu kaugusel – ja see on meeldiv sihtkoht meie põhjanaabritele! Rootsi ajalehest Expressenist inspireeritult lisas Iltalehti põhjuseid, miks lõunanaabrid on külastamist väärt. Rootslased ja soomlased toovad välja 13 põhjust, miks just Eestit armastada.
1. Tallinna vanalinn Ilus, soodne ja ajalooline sihtkoht – ja veel nii lähedal. Kõik on kinni Tallinna vanalinnas. Unesco maailmapärandisse kuuluv vana hansalinn alustas juba 13. sajandil ja seal on mitmeid maju sellest ajast. See on üks paremini säilinud vanu keskaegseid linnu kogu maailmas. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks.
2. Toimiv internet Eestis on tehnoloogiline areng kiire. Hea internetiühenduse leidmine pole raske ja paljudes kohtades on see tasuta.
3. Saaremaa Läänemere suuruselt teine saar on hinnatud sihtkoht. Paljude soomlaste suvemaja asub Saaremaal. See köidab looduse ja ajalooliste ehitistega. Soomlased tunnevad seda paika lisaks Saaremaa valsi kaudu, mida teatakse põhiliselt eestlase Georg Otsa esituses.
Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi S?me m?, läti S?msala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2673 km². Saaremaal on 32 800 elanikku (2010), millega ta on tervenisti Läänemeres asuvatest saartest seitsmendal kohal (Sjællandit ja Fyni arvestamata). Temast rahvarohkemad on Rügen, Usedom, Lolland, Ojamaa, Falster ja Bornholm.
4. Küüslauguleivad Või sees krõbedaks praetud must leib ja ohtralt küüslauku. Eestipärane hõrgutis, mis maitseb hästi nii eelroana, õlle ja supi kõrvale.
5. Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Eesti kuulsaima kuurortlinna peamine tõmbenumber on kaunis rand, mis meenutab Lõuna-Euroopat. Pärnust leiab mitmeid spaasid ja Eesti suurima veepargi.
6. Kumu Eesti kunstimuuseumi peahoone Kumu asub Tallinnas Kadrioru pargi kõrval. Hoone ise on juba vaatamisväärsus, rääkimata näitustest. Muuseumis võib tutvuda nii Eesti kaaseaegse kunsti kui vahelduvate näitustega.
Kumu kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu kunstimuuseum sai oma nime 2004. aastal korraldatud nimekonkursil. Paljude erinevate pakkumiste hulgast peeti kõige sobivamaks Kumu – kunsti muuseum.
Hoonesse pääseb Kadrioru poolt, kust sisenedes jõuab hoone I korrusele ning Lasnamäe poolt läbi jalakäijate tunneli ja sisehoovi, kust jõuab II korruse fuajeesse. Muuseumi suurejoonelises sisehoovis toimuvad kunstiprojektid ja kontserdid ning eksponeeritakse teoseid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogust.
Ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all.
Kumu I korrusel paiknevad 260 m² suurune fuajee koos garderoobiga ning Kumu kohvik, mis jätkub II korrusel. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik. I korrusel asub ka muuseumi põhitegevust kunsti- ja laiemalt kultuurivahendajana toetav auditoorium, kus on 246 istekohta, kaasaegsed heli-, video-, kino- ja valgussüsteemid ning hõlpsasti erinevateks vajadusteks kohandatav lava.
II korruse aatriumis (kokku 675 m²) paikneb muuseumi infopunkt ja kassa, pood, garderoob ning koosolekuruum. Siit pääseb otse raamatukokku ning Kumu hariduskeskuse kompleksi, mis koosneb keraamika-, graafika- ja üldateljeest ning auditooriumist. Muuseumi II korrusel asub ka suur näitusesaal, kus korraldatakse mahukaid väljapanekuid erinevate perioodide eesti ja rahvusvahelisest kunstist.
III korrusel esitatakse kunsti kuni Teise maailmasõjani, IV korrusel on eksponeeritud nõukogude okupatsiooni aegsed tööd. Samade korruste B-tiibades asuvad näitusesaalid, kus vastavate ajastute kunsti, nii muuseumi oma kogudest kui mujalt, esitatakse vahelduvatel näitustel.
V korrus tegutseb kaasaegse kunsti galeriina, kus vahelduvad kaasaegse kunsti näitused nii eesti kui rahvusvahelisest kunstist.
Muuseumi kinnise tsooni maapealsetel korrustel asuvad peamiselt Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu töötajate kabinetid, samuti Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond. Hoone kaks maa-alust korrust on koduks Eesti Kunstimuuseumi maali-, graafika-, skulptuuri-, nüüdiskunsti- ja graafilise disaini kogudele.
7. SPA´d Mitmel pool Eestis on mitmesuguseid spaasid. Osa pakuvad hooldusi ja lõõgastumist, osa on mõeldud peredele. Iluhooldused, massaažid ja muud teenused on soomlastele soodsad. Eesti spaades võib proovida muu hulgas õllehooldust, mereliivakoorimist kui kadakahooldust.
8. Tartu Vana ülikooli järgi tuntud Tartu on Eesti tudengilinn. See on lisaks põnev reisisihtkoht, mille hinnatase on Tallinna omast soodsam. Tartus tasub muu hulgas käia kaunis botaanikaaias ning Ahhaa-teaduskeskuses.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala. Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22? 49? N, 26° 43? 21? E.
9. Mõisad Eestis on läbi aja olnud palju mõisahooneid, millest suur osa on säilinud tänapäevani. Mõned mõisatest teenindavad külalisi hotellide või restoranidena, ja need on põnevad reisisihtkohad.
1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat – 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500-700 – kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Eesti aladel kokku umbes 2000 mitmesugust mõisakompleksi ehk mõisasüdant.
10. Keskaegsed restoranid Tallinnas võib ajas mitusada aastat tagasi rännata süües. Näiteks Olde Hansa ja Peppersack on restoranid, kus nii sisustus, muusika kui toidud loovad keskaegse tunde.
11. Põnev moodne köök Eesti ei paku ainult keskaegseid toite. Nii Tallinnast kui mujalt leiab mitmeid põnevaid uusi restorane, mille köögis pakutakse kohalikku toitu ja värskeid maitseid. Proovi kasvõi Kesk-Eestis asuvat Põhjaka mõisarestorani või klassikaks muutunud F-hoonet.
12. Kalamaja Tallinna trendikaim linnaosa on täis põnevaid restorane, kohvikuid ja toredaid väikepoode. Lennusadamas asuv Eesti meremuuseum on vahva kogemus kogu perele. Seal võib muu hulgas proovida, kui kitsas on allveelaeva sees.
Kalamajas asuvad Salme kultuurikeskus, Tallinna Kalamaja Põhikool, Kalamaja kalmistupark (endine Kalamaja kalmistu), Patarei Kaitsekasarm, Volta tehas ja mitu sadamat: Patareisadam, Tallinna Kalasadam, Eesti Meremuuseumi Lennusadam ja Peetri sadam. Kalamaja on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1374 Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul. Enamik elanikest oli pärit maalt lahkudes linna vabamaid olusid otsima. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Asukohana tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad. Eeslinnadel, sh Kalamajal oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel, nii majanduse- kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.
13. Astelpaju Kui armastad hapusid astelpajumarju, on Eesti sinu jaoks. Astelpaju kasutatakse toidu valmistamisel ja seda juuakse mahlana. Astelpajutooteid on müügil palju ja seda kasutatakse ka välispidiselt eri iluhooldustoodetes. Eestis nimelt valmistatakse palju looduskosmeetikat.
Vaata lisaks: 9 suurepärast põhjust, miks külastada Itaaliat OHMYGOSSIP – Itaalia on üks Euroopa pärleid, mida on raske mitte armastada. Aurinko toob välja kümme põhjust, miks tasub külastada seda erilist riiki.
#OHMYGOSSIP otsib reisiblogijaid! OHMYGOSSIP – ELAD VÄLISMAAL või REISID TIHTI?! ARMASTAD KIRJUTADA ning PILTE TEHA?! OLED UUDISHIMULIK, AKTIIVNE ning OTSID PÕNEVAID EMOTSIOONE?! – siin on sinu võimalus! OHMYGOSSIP ootab oma tiimiga liituma inimesi, kes soovivad jagada oma reisielamusi!
Avafoto: Tartu Raekoja plats (Foto: Inno Tähismaa)
NordenBladet – Päikese mõjude , UVA- ja UVB- kiirguse kohta ringleb palju erinevaid seisukohti. Iltalehti tegi nimekirja kümnest levinud müüdist päikse kohta ja küsis ekspertidelt, kas need peavad paika.
1. Kui oled pruun, siis enam ära ei põle
– Nahas esineb geenivigu, mistõttu on nahavähi tekke risk olemas isegi siis, kui nahk on juba pruun. Pruunistumine on loomulik reaktsioon, et kaitsta nahka päikse kahjuliku mõju eest, aga see pole piisav nahavähi riski vähendamiseks. Naha ärapõlemise risk on pruuni naha puhul väiksem, aga pruunisus ei kaitse päikse kahjuliku mõju eest.
2. Inimene läheb paremini pruuniks liikudes, näiteks sörkjooksu tehes
– Kõigepealt ei tarvitseks üldse pruunistuda ja päikest võtta. Päikse võtmine pruuniks saamise eesmärgil omab alati nahavähi riski. Sellisest müüdist pole kunagi kuulnudki, see ei vasta tõele. Päikse uv-kiirgus tungib ihusse samamoodi olenemata sellest, kas inimene on paigal või liigub.
3. Vees olles põletab ja pruunistub päike ihu tugevamini
– Vesi ei võimenda päikse uv-kiirgust ega ka kaitse selle eest. Isegi sukeldudes võib nahk ära põleda. Ehk väide on vale.
4. Päike mõjutab ihu läbi klaasi
– Mõjutab küll, aga osa päikse uv-kiirgust ei pääse läbi klaasi. UVA-kiirgus tuleb läbi, aga UVB-kiirgus jääb kinni. Tavaline aknaklaas päikse eest ei kaitse. On olemas erikiled, mida päikse suhtes allergilised inimesed võivad klaasile kleepida ja need peavad kinni kõik kiirgused.
5. Suvel pole vaja süüa D-vitamiini
– See ei vasta tõele, suvelgi tuleb süüa D-vitamiini. Eriti lastel, aga ka täiskasvanutel tasub võtta D-vitamiini isegi suvel. See on soovitatav.
6. Tumedanahalised ei põle ära, seetõttu ei vaja nad UV-kaitset
– Aafrika tumedanahaliste pigment kaitseb neid päikse UV-kiirguse eest ja nende nahavähirisk on palju väiksem kui valgetel. Nemadki pole täiesti kaitstud, küll aga tõesti palju paremini kaitstud. Väide vastab tõele, kuid mitte sajaprotsendiliselt.
7. Päike aitab vinnide vastu
– Päike aitab tõenäoliselt vinnide vastu. Päike võib vähendada põletikulist aknet. Kuid päike ei eemalda näiteks musta peaga vinne. Väide pole niisiis päris vale.
8. Veekindlad päiksekreemid püsivad peal isegi ujumas käies
– Tõenäoliselt ei vasta tõele. Nad püsivad peal küll paremini kui mitteveekindlad kreemid. Hea soovitus on see, et peale ujumist tuleks päiksekreemi lisada, olenemata selle veekindlusest. Kõige parem kaitse on siiski riietus.
9. Kui vaadata UV-kaitsega päikseprillidega päikest, on sama kui vaadata palja silmaga. Klaasid ainult petavad ära, et nad kaitsevad silma.
– Päiksevalgus koosneb eri lainepikkustest, millest ultraviolettkiirgus on silmadele kõige kahjulikum. Isegi pelgalt plastlääts blokeerib kõik lainepikkused, aga UV-filtrid kaitsevad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest veel lisaks.
– Alla 25-aastaste silmalääts on veel erk, mistõttu UV-kiirgus pääseb silma põhja. Laste silmad on eriti tundlikud ja neid peaks kaitsma. Lastele on hea kaitse nokkmüts või kübar, kuna see takitab päikse pääsu silmadesse ülalt.
10. Pruunid klaasid kaitsevad teistest klaasidest paremini UV-kiirguse eest
– Klaaside värvil pole vahet, kuid see mõjutab värvide esiletõusu. Teatud värv muudab teatud lainepikkust. Näiteks kasutavad laskjad kollaseid klaase, kuna nendega tuleb esile kontrast. Ise eelistan pruune klaase, kuna nendega näeb nagu tavaliselt, lihtsalt rohkem on kontrasti.
Esimese kaheksa müüdi kohta andis selgitusi Turu Diacori haigla nahahaiguste ja allergoloogia arst dr Atte Kivisaari. Kahe viimase silmateema müüdi kohta andis selgitusi Kesk-Soome keskhaigla ülemarst Niko Setälä.
NordenBladet — Kas kodused rajad on juba läbi käidud? Maailma eri kohtadest leiab radu, mis on kui loodud rändamiseks. Condé Nast Traveller esitleb neist ägedamaid. Nende teede peal kõlbab kõndida küll!
1. West Coast Trail, Kanada
Vancouveri saarel Kanadas on 75-kilomeetri pikkune matkatee, mis ehitati algselt merehädaliste päästmiseks. Saare kaljused rannad nimelt said paljudele saatuslikuks. Nüüdseks on teest saanud matkarada, mida peetakse üheks maailma parimaks, kui mitte kõige paremaks. Teekond kulgeb läbi metsade, soode ja randade ning selle ääres võib näha nii koski kui metsloomi.
2. Kalalau, Ameerika Ühendriigid
Kalalau matkarada kulgeb piki Kauai saare rannikuriba Havail. 18-kilomeetri pikkune teekond premeerib rändurit kohale jõudes: see on nimelt ainus viis, kuidas jõuda võrratule, teistest eraldatud Kalalau liivarannale. Kogenematule matkajale ei ole see rada siiski kõige parem, sest Kalalaud peetakse üheks maailma kõige ohtlikumaks rajaks. Selle ääres on jõgesid, mis ujutavad sageli üle ja tee on kohati väga kitsas ning mudane.
3. Tour du Mont Blanc, Prantsusmaa-Šveits-Itaalia
Tour du Mont Blanc on 170-kilomeetri pikkune rada, mis kulgeb läbi Alpide Prantsusmaa, Šveitsi ja Itaalia territooriumil. Kogu raja läbimatkamine võtab keskeltläbi 10 päeva. Muidugi võib sellega hakkama saada ka kiiremini. Teekonnal korraldatakse jooksuvõistlusi, mille võitja saavutab oma eesmärgi tavaliselt umbes 20 tunniga.
4. Sentiero Azzuro, Itaalia
Itaalia Cinque Terre on soositud matkasihtpunkt tänu oma kaunile loodusele ja idüllilistele küladele. Aga seal võib ka aktiivselt puhata. Piirkonna viit küla ühendab rada nimega Sentiero Azzuro.
5. Appalachian Trail, Ameerika Ühendriigid
Läbi 14 osariigi kulgev Appalachia mägestikus kulgev matkarada on umbes 3500 kilomeetri pikkune. Matkamist jätkub niisiis mitmegi puhkuse jaoks. Rada on väga popp – seal matkab igal aastal vähemalt 2 000 000 inimest.
6. Kilimandžaaro, Tansaania Kilimandžaaro on Aafrika kõige kõrgem mägi. Selle 5 895 meetri kõrgusel asuvasse tippu on sellegipoolest suhteliselt kerge ronida. Seepärast ongi Kilimandžaaro soositud matkasihtpunkt. Mäe peal käib igal aastal 35 000 turisti.
7. Torres del Paine, Tšiili
Tšiilis asuv Torres del Paine on üks maailma soositumaid matkamiskohti. Selle teekonna ettevõtnud võivad uudistada jääpurikaid, lumiste tippudega mägesid, kauneid metsasalusid ja kristallkirkaid veekogusid. Tervele looduspargile ringi peale tegemine kestab üheksa päeva.
8. The Narrows, Ameerika Ühendriigid
25-kilomeetrine The Narrows kulgeb piki Virgin’i jõe randa ja vahel ka läbi jõe enda. Seal matkaja peab arvestama märjakssaamisega, aga uhked kanjonimaastik hüvitab selle ebamugavuse.
9. Tongariro Northern Circuit, Uus-Meremaa
Uue-Meremaa kõige aktiivsemale vulkaanile Mount Ngauruhoe’le ringi peale teev tee tutvustab matkafännile nii laavavälju kui smaragdrohelisi järvi.
10. Israel National Trail, Iisrael
Kogu Iisraeli läbiv matkarada on 1 100 kilomeetrit pikk ning selle läbimine võtab keskmiselt 45-60 päeva aega. Liibanoni piirilt lõunasse Eilatisse kulgeva tee serval võib imetleda piibellikke maastikke, Vana-Rooma varemeid ja Judea mägesid.
OHMYGOSSIP — Oled tüdinenud tavalistest reisielamustest, soovid midagi uutmoodi kogeda. Teosta see soov omapäraste hotellielamuste läbi! Toome teieni kuus hotelli ja majutuskohta, mis on kui hüpe teise maailma.
Tagasi 70ndatesse Verla suvilarajoon ja suvilad on sisustatud nagu möödunud aastakümnenditel. Võid valida, kas ööbid 19. sajandi lõpus ehitatud töölissuvilas või meeldib tagasi minna 70ndate meeleollu koos retrostiilis sisustatud Raili-Kaarina suvilatega. Verla tööliskülas tasub käia veel seetõttu, et see on üks seitsmest Unesco maailmapärandi nimekirja kantud kohtast Soomes. Verla saetööstus asutati 1872. aastal. Algsed tehasehooned olid puust, ent kahe laastava tulekahju järel ehitati nende asemele punastest tellistest kuivatushoone. Saekaater ja plaaditehas laoti punastest tellistest 1895. aastal. Tehas lõpetas töö 1964. aastal. Kaheksa aastat hiljem avati tehase territooriumil muuseum. Loodusseiklusi pakkuv Repovee rahvuspark on Verlast lühikese autosõidu kaugusel.
Hinnad: öö 19. sajandi lõpu ehitises Arkko- ja Pukkila-suvilates on alates 125 eurost, öö Raili-Kaarina 60ndate aastate suvilas alates 55 eurost. Asukoht: Verla asub Põhja-Kymenlaaksos ja kuulub Kouvola linna alla.
Majakas keset merd
Bengtskäri majakat ümbritseb karm, kaljune saar ja lõputu meri. Aastal 1906 valminud majaka sees elas 1920-30 aastatel kuni 32 inimest. Lisaks loodusjõududele mõjutasid sealsete inimeste elu 20. sajandi alguse sõjad. Kõige hullem juhtum oli 1941. aasta juulis, mil venelased ründasid saart jätkusõja algul. Sellest alates on pered evakueeritud. Begntskäri lahingus osales maal, merel ja õhus üle 1000 soomlase ja venelase. Lahing lõppes soomlaste võiduga, ent nõudis 31 soomlase ja 60-100 venelase elu. Haavatuid oli kümneid. Juulikuu lõpus tähistatatakse Bengtskäri majaka 110. aastapäeva ja teise ilmasõja lahingute 75. aastapäeva. Aastal 1968 jäi majakas tühjaks ning hüljati ning alles 90ndate aastate algul hakati seda uuesti korrastama. Majakas avati turismi-, konverentsi- ja teaduskeskusena aastal 1995. Bengtskäri võib teha päevareise või jääda ööseks ühte kuuest endisest majakavahi tubadest. Tubades on püütud säilitada majakavahtide ja nende perede 1930-50 aastate sisustust.
Hinnad: ühene tuba 120 eurot, kahene tuba 188 eurot öö. Hinna sees on õhtune saun ja hommikusöök. Asukoht ja kuidas pääseb: edasi-tagasi kruiis Kemiösaare lõunaosast Kasnäsist maksab 59 eurot inimesele, ent sisaldab lisaks reisile veel lõunasöögi ja ekskursiooni Rosala viikingikeskusesse, majaka sissepääsu ja ekskursiooni. Majakasaar on avatud iga päev mai lõpust kuni augusti lõpuni. Majaka sissepääs ja ekskursioon maksab muidu 8 eurot täiskasvanule ja 4 eurot lapsele ning raha kasutatakse majaka taastamistöödeks. Bengtskäri laid asub Turu saarestikus, umbes 25 kilomeetrit Hankost edelas.
Jaapani esteetika Kui tõmbab Jaapanisse, leiab lahenduse Pukkilast, tunniajase autosõidu kaugusel Helsingist. Yado Oikawa hõlmab kahte jaapanipärast maja. Vana maja on taastatud meiereisse ehitatud korter, mis asub Porvoo jõe ääres. Korteri võib üürida korraga 2-6 inimest. Uus maja asub jõe ääres asuvas eraldi ehitises, kus on kaks tatamituba ning koosoleku- ja õpperuumid. Sinna võetakse samuti üks seltskond korraga. Yado Oikawa omanik Riitta Oikawa on otsinud juba mõnda aega kohale uut omanikku. Soov on, et uuel omanikul oleks huvi kultuurivahetuseks ja et koha unikaalne sisutus säiliks.
Hinnad: suvel on Yado Oikawas võimalik ööbida bed & breakfast stiilis. Hind 75 eurot öö eest sisaldab protseduuri jaapanipärases puidust vannis. Täishoolduse hinnad sõltuvad külaliste arvust, täishooldus kahele maksab 180 eurot inimese kohta. Asukoht: Lõuna-Soomes Pukkilas.
Kuulsad vangid ja kummitused Katajanokka hotelli minevik endise vanglana on tunda kohe sisse astudes. Peasissepääsu sambad ja hea nähtavus ülemistele korrustele tuletavad meelde televisiooni vanglasarju ning vange jalutamas mööda koridore ühtemoodi rõivastes. Hoone oli kasutusel Helsingi läänivanglana aastatel 1837-2002. Kuulsaimad vangid olid vabariigi president Risto Ryti, peaminister Väinö Tanner ja näitekirjanik, rahvasaadik Hella Wuolijoki, kes väidetakse olevat jäänud hoonesse kummitama. Soome ühe tuntuma kurjategija Volvo Karkkase endine kamber on nüüd hotellituba nr 213. Majas on endiselt alles vana erikamber, mis oli kasutusel veel 2002. aastal. Samal allkorrusel on lisaks vana ja kõle muldpõrandaga grupikamber, kuhu päiksevalgus ei paista. Laoks kutsutud kambris pole vange olnud ligi sada aastat. Vangla ajal polnud hoones kanalisatsiooni mujal kui alumisel korrusel, mis tähendas, et vangid kasutasid tualetina ämbrit. Hotellihoone tegevust vanglana saab uudistada 5-eurose sissepäsumaksu eest ekskursioonidel, mida tehakse vähemalt 10-liikmelistele gruppidele.
Hinnad: alates 119 eurot öö eest. Asukoht: Helsingi Katajanokka
Katuseks Lapimaa taevas Levi klaaskatusega iglus võib piiranguteta nautida Lapimaa tundrat nii päeval kui öösel, igal aastaajal. Külastajale avaneb nii kirgas tähistaevas kui Lapimaa kuulsad virmalised, mis tagab unustamatu kogemuse. Levi iglud koosnevad neljast kahesest iglust, kaheksast 2-4 inimese iglust ja 4-6 inimest mahutavast, osalt maa sisse ehitatud Virmalisemajast. Tuleva talve jaoks ehitatakse parasjagu kuut uut 2-4 inimese iglut. Soovi korral võivad külastajad tellida tundrahommikusöögi ja erinevaid snäkitaldrikuid ning talvisel ajal ka kolmekäigulise õhtusöögi. Igludes on olemas miniköök, kus saab vajadusel ise süüa teha.
Hinnad: igludes 290-630 eurot öö eest, Virmalisemajas 750-1000 eurot öö eest. Hinnad sõltuvad aastaajast ja sisaldavad homikusööki. Asukoht: Lapimaa, umbes 9 kilomeetri kaugusel Levist.
Kaitselinnakust puhkusesaareks Endine Soome kaitsejõudude kaitse- ja koolituslinnak Kuuskajaskari on praegu puhkusesaar. Varasemast kasutusest kõnelevad muu hulgas saarele jäetud neli suurtükki, merevaatlustorn, tulejuhtimistorn, harjutusväljak ja kaitsekraavid. Soome sõjaväelaste ridaelamutest on nüüdseks saanud hotellitoad ja endistes kasarmutes võib magada ehtsates sõjaväe raudvoodites. Saare sõjaväeobjektide külastamiseks korraldatakse ekskursioone. Muidki tegevusi jätkub – alates kanuu- ja kalastusretkedest kuni paintballi ja muude mängudeni. Saarel on palju tegevust lastele. Mõni mängudest spbib pere kõige väiksematele ning looduselamuse krooniks on Rauma sukeldajate poolt randa tehtud laste snorgelduspark.
Hinnad: kasarmutuba 22-29 eurot, hotellitoad alates 80 eurost. Asukoht ja kuidas pääseb: liinilaevad Kuuskajaskarisse lähevad välja Poroholmast. Suve alguses ja lõpus on üks reis päevas, suve keskel rohkem. Edasi-tagasi pilet maksab täiskasvanutele 25 eurot ja lastele 12 eurot. Kuuskajaskari asub Rauma lähedal.
Vaata ka: Kas oskaksid arvata, et need on hotellid? FOTOD! OHMYGOSSIP — Kas sooviksid vahelduse mõttes klassikalise hotellitoa asemel uutmoodi majutuselamust? Alljärgnevas leiad mõned huvitavad variandid ja need ei asugi tegelikult meist liiga kaugel, vahendab Momondo.fi.
Soome kõige kohutavamad linnad reastatud – nende seas ka “eriti öisel ajal ohtlik” Kani! OHMYGOSSIP — Ameerika netilehekülg About.com pani pingeritta Soome viis kõige kohutavamat linna. Sinna pääsesid Kajaani, Jyväskylä, Vaasa, Turku ja selline eriline koht nagu Kani. Põhjuseid, miks neid linnu jubedateks peetakse, on mitmeid: hirmus liiklus, ebaturvalisus, kehv ilm.
