NordenBladet – Viimase nädala droonirünnakud Venemaa Läänemere terminalidele on sundinud riiki suunama naftaeksporti üha enam Koola poolsaarele. Norra ametnikud ja eksperdid hoiatavad, et Murmanski rolli kasv toob kaasa suurenenud keskkonnaohu, kuna piirkonnas opereerib küsitava tehnilise seisukorraga „varilaevastik“, vahendab thebarentsobserver.com.
Ukraina julgeolekuteenistuse ja relvajõudude korraldatud mastaapsed droonirünnakud Ust-Luga ja Primorski terminalidele on halvanud olulise osa Venemaa ekspordivõimekusest. Hinnanguliselt on rivist väljas ligi 40% riigi naftaekspordi mahust. Kuna ka Musta mere äärne Novorossiisk on olnud rünnakute sihtmärgiks, on Murmanski sadamast kujunenud Venemaa strateegiline väljapääsutee rahvusvahelistele turgudele.
Varilaevastik ja ökoloogiline oht
Murmanski tähtsus kasvab eelkõige Arktika naftaprojektide, nagu Vostok Oil ja Novy Port, teenindamisel. Suur osa sellest toodangust liigub maailmaturule vananevate ja puuduliku kindlustusega tankerite abil, mida tuntakse varilaevastikuna.
Norra parlamendiliige ja endine välisminister Ine Eriksen Søreide on väljendanud tõsist muret Norra rannikut läbivate aluste seisukorra pärast. Märtsis tuvastati Norra vetes 23 aasta vanune tanker Paz, millel puudus kehtiv tsiviilvastutuse konventsiooni (CLC) sertifikaat, mis tagaks kahjude hüvitamise võimaliku naftareostuse korral.
Norra valmisolek ja piirangud
Norra kalandus- ja merendusminister Marianne Sivertsen Næss kinnitas, et riik jälgib olukorda tähelepanelikult. Tankerite liikumiseks on kehtestatud liikluskorraldussüsteem, mis hoiab alused Norra rannikust vähemalt 40 kilomeetri kaugusel. See distants peaks tagama piisava reageerimisaja võimaliku õnnetuse korral.
Kuigi Norra ja Venemaa vaheline merepääste- ja reostustõrjeleping on endiselt jõus, on praktiline koostöö pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas märgatavalt vähenenud. Minister nentis, et kuigi Norral on tugev reostustõrje võimekus, võtaks rahvusvahelise abi kaasamine aega, mistõttu toetutakse vajadusel ka naftatööstuse ressurssidele.
Rahvusvaheline surve tugevneb
Samal ajal kui Norra keskendub seirele, on teised riigid asunud karmimatele meetmetele. Suurbritannia on andnud oma sõjaväele volitused varilaevastiku aluste pardale minekuks oma vetes, et piirata Venemaa sõjategevuse rahastamist. Sarnaseid sammu on astunud ka Prantsusmaa, kelle merevägi pidas hiljuti kinni Murmanskist teele asunud tankeri Deyna.
Keskkonnaorganisatsiooni Bellona nõunik Ksenia Vakhrusheva märkis, et Murmansk ei suuda tehnilistel põhjustel täielikult asendada Läänemere terminalide mahtusid, kuna tarneahelad on erinevad. Siiski püsib oht, et kontrolli vältimiseks Euroopa vetes hakkab Venemaa suunama jääklassita vanu tankereid Põhja-mereteele, mis suurendab riske Arktika haprale ökosüsteemile veelgi.
Alates 2025. aasta oktoobrist on Norra ranniku lähedal fikseeritud vähemalt 85 sanktsioneeritud varilaevastiku tankeri liikumine Koola poolsaare suunal.
Avafoto on illustreeriv ja loodud AI-ga. (NordenBladet)
Vaata ka:
Norra on pakkunud hädasadamat 131 Venemaa alusele