Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: august 2022

Rahvaloendus: Viiendikul Eesti inimestest on magistrikraad

NordenBladet – 2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug märkis, et võrreldes eelmise loendusega on suurenenud kõrgharidusega ja vähenenud põhiharidusega inimeste osakaal. Keskharidusega inimeste osakaal on jäänud samale tasemele. „43 protsendil üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeimaks haridustasemeks keskharidus ja 37 protsendil kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20% Eesti elanikest,“ lausus Aug. „On loogiline, et kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et erinevaid haridustasemeid omandada. Näiteks on põhiharidusega inimeste osatähtsus kõige väiksem vanusegrupis 55–59. Samas pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega, sest nooruses ei olnud neil võimalik lihtsalt kõrgemat haridust saada.“

Vanuse järgi vaadates on kõrgharidus omandatud enamasti umbes 25. eluaastaks. Sealt alates püsib kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust 40% ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani, kust alates hakkab kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähenema.

Viiendik rahvastikust on magistrikraadiga

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetest selgub veel, et 21,4%-l Eesti rahvastikust vanuses 25–64 on omandatud magistrikraad. 17,4%-l on kutsekeskharidus ning umbes sama paljudel (17,2%) üldkeskharidus.

Bakalaureusekraadiga on 13% rahvastikust ning kutseharidusega keskhariduse baasil 10%. Vanusegrupis 25–64 on umbes sama palju inimesi, kelle haridustee on piirdunud algharidusega (1,1%, 7752 inimest), kui neid, kes on omandanud doktorikraadi (1%, 6805 inimest).

Kõrgharidusega inimesi on rohkem linnades

Kõige rohkem on kõrgharidusega inimesi linnalistes piirkondades, kus 49% vanusegrupist 25–64 on kõrgharidusega. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47%-l ja maalistes piirkondades 30%-l rahvastikust.

Maakondlikus võrdluses on kõige suurem kõrgharidusega 25–64-aastaste koondumus ootuspäraselt Harjumaal ja Tartumaal, kus neid on vastavalt 52,6 ja 46,1%. Suhteliselt kõige vähem on kõrgharidusega inimesi Järva- (25,5%) ja Jõgevamaal (27%).

Kui vaadata kõrgharidusega inimeste osatähtsust kohalike omavalitsuste kaupa, paistab silma Viimsi vald, kus 25–64-aastaste kõrghariduse määr on tervelt 62,5%.

„Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga inimeste osakaal – 38%. Samas, kui vaadata doktorikraadiga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktorikraad on 4%-l inimestest. Eesti keskmine on seejuures 1%,“ selgitas Aug.

Eesti on sihtriik kõrgelt haritud välismaalastele

Vene emakeelega inimestel on keskmiselt veidi kõrgem haridustase kui Eesti emakeelega inimestel. Neil moodustavad põhiharidusega inimesed väiksema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul. Muu emakeelega rahvastiku hulgas on põhi- või keskharidusega inimesi juba tunduvalt vähem: vastavalt 4,6 ja 25,4%, suurima osa moodustavad kõrgharitud – 70,1%.

„Kui võrrelda eelmiste loendustega, siis on meil siin muu emakeele ja kõrgharidusega inimesi lausa 35% võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisserändajatele,“ märkis Aug. Statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2021.

Elukestev õpe on üha populaarsem

Rahva- ja eluruumide loenduse raames vaadeldakse Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Kuid statistikaameti regulaarsed uuringud on näidanud, et lisaks formaalhariduse omandamisele osalevad inimesed järjest aktiivsemalt ka elukestvas õppes. Eesti tööjõu-uuringu andmetel on elukestvas õppes osalemine 10 aastaga kasvanud 54% ja 20 aastaga rohkem kui kolmekordistunud.

Elukestvas õppes osalemine on suurem naiste ja kõrgemalt haritute hulgas. Eesti elukestvas õppes osalemise määr 18,4% on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 10,8%.

Rahvaloenduse käigus saadud hariduse info ja leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee.

Avafoto: Pexels

Eesti: Nädalaga esitati Tallinnas koolilapse rattaostu toetuseks 60 taotlust

NordenBladet – Esimese nädala jooksul laekus Tallinnas 60 taotlust 10-15-aastastele lastele jalgratta ostmiseks, mis peaks laiemalt edendama jalgratta juhilubade tegemist ja suurendama teadlikkust ohutust liiklemisest laste seas.

Taotluste vastuvõtt algas 1. augustil ning praeguse seisuga on laekunud 60 taotlust. Neist kolm lükati tagasi, sest jalgratturi load tehti varem kui 2022. aastal, neli taotlust on täpsustamisel ning 53 taotluse põhjal makstakse toetus välja.

Ühekordset kuni 100-eurost toetust on õigus saada 10–15-aastasele lapsele, kes on selle aasta jooksul teinud jalgratturi juhiloa, elab rahvastikuregistri järgi Tallinnas ja kellele on soetatud jalgratas toetuse taotlemise aastal. “Rattaga kooli” toetuse kogumahuks on 2022. aastal kavandatud 100 000 eurot.

Rattatoetuse eesmärk on toetada jalgratturi juhilubade tegemist, et suurendada laste teadlikkust ohutust liiklemisest ning kujundada rattaga liiklemise harjumusi. Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul jäävad noorena kujunenud head liikumisharjumused ja oskused saatma kogu eluks.

“Tallinn panustab rattastrateegia täitmiseks ka aina enam jalgrattataristu arendamisse, et jalgratta valimine liikumisvahendiks oleks mugavam ning turvalisem,” sõnas Vimm.

Kooliümbruste turvalisemaks muutmiseks on Tallinna selle aasta eelarves määratud 1,5 miljonit eurot ning linn tegeleb ka uute rattaparklate rajamisega. “Rattaga kooli” toetus aitaks kaasa ka Tallinn kui 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna eesmärkide saavutamisele, parandades linna keskkonnasõbralikumaks ja muutes kodanike elukvaliteeti ja elukeskkonda.

Avafoto: Pexels

Läti: Küttekulude hinnatõusu hüvitamiseks kulutatakse 430 miljonit eurot

NordenBladet – Läti võimuliit jõudis majapidamiste küttekulude hinnatõusu osalise hüvitamise suhtes kokkuleppele ja valitsus kulutab selleks umbes 430 miljonit eurot.

Läti majandusministeeriumi toetusmehhanismid näevad ette, et hüvitist saavad ka need inimesed, kes kütavad oma eluruume puude, briketi või puidugraanulitega. Hüvitist makstakse samuti inimestele, kes kütavad oma ruume elektri, maagaasi või keskküttega, vahendas LSM.

“Seetõttu tuleb abi summat suurendada esialgselt kavandatud 350 miljonilt eurolt 430 miljoni. Hüvitise kogusumma võib veel muutuda,” ütles sotsiaalminister Gatis Eglitis.

Hüvitist on võimalik saada puidugraanulite, küttepuude või briketi eest, mille tonni hind maksab üle 300 euro. Toetust saab siis, kui ost tehti juba selle aasta mais. Toetuse saamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ostu tõendav dokument.

Hüvitiste maksmine skeem on tehtud lihtsamaks keskkütte ja gaasiküttega majapidamistele. Siiski ei saa kõik majapidamised hüvitist. Esialgne majandusministeerium ettepanek nägi ette, et kõik maagaasi kasutavad majapidamised saavad iga tarbitud kilovattunni eest kolm senti hüvitist. Sellist hüvitist saavad nüüd aga inimesed, kelle igakuine gaasitarbimine on üle 21 kuupmeetri. Hüvitist hakatakse maksma automaatselt, see toimub ajavahemikus 1. juulist 30. aprillini.

“See tähendab, et kõik juulis suured gaasiarved saanud maagaasi kasutajad saavad augustis hüvitist,” selgitas majandusminister Ilze Indrikson.

Sarnane skeem kehtib ka keskkütte kasutajate jaoks. Soodustust saab 50 protsenti, kui megavatt-tunni hind on üle 68 euro. Keskkütte hüvitis hakkab kehtima 1. oktoobrist 30. aprillini.

Soome: Tuumajaam Olkiluoto 3 hakkas uuesti võrku elektrit tootma

NordenBladet — Uus Soome tuumajaam Olkiluoto 3 hakkas uuesti võrku elektrit tootma. Jaam saadi tööle täna esmaspäeval, 8. augustil kella 17.30 ajal. Täna lõppesid jaama hooldustööd. Praegusel katseajal töötab jaam 60-protsendilise võimsusega. See vastab 850 MW toodangule, vahendab Iltalehti.

1970ndatel aastatel ehitatud Olkiluoto 1 ja Olkiluoto 2 nimivõimsus on kokku 890 MW. Olkiluoto 3 jaama 60-protsendiline võimsus vastab ligi 10 protsendile Soome praegusest kogutarbimisest.
Testperioodil tehakse jaamas mitmeid mõõtmisi, selle aja jooksul töötab jaam väiksema võimsusega või ühendatakse põhivõrgust lahti.

Pärast augustis lõppevat testperioodi tahetakse jaama võimsust suurendada 80 protsendini. Siis ületab Olkiluoto 3 oma 1300 MW võimsusega kõik teised Soome elektrijaamad.

Olkiluoto 3 omanik on konsortsium, kuhu kuuluvad Prantsuse-Saksa omanduses firmad AREVA GmbH, AREVA NP SAS ja Siemens AG.

Septembris on kavas jaama testida täisvõimsusel, mis on 1600 MW. Testperioodil on kavas testida jaama tööd eri olukordades ja võimsusel. Samal ajal testitakse ka riikliku võrgu tööd.

Testperiood lõppeb tänavuse, 2022. aasta detsembris, mil peaks algama jaama tavapärane tootmine. Siis töötab jaam täisvõimsusel, välja arvatud iga-aastased hooldusperioodid.

Olkiluoto 3 jaama võimsus vastab 14 protsendile Soome kogutarbimisest. Olkiluoto 3 vähendab Soome elektri impordi vajadust enam kui poole võrra.

Enne seda peatati Olkiluoto 3 testimine 15. juunil. Jaama haldav ettevõte Teollisuuden Voima teatas toona, et jaama turbiinipoolses vahepõletis leiti aurudeflektorite küljest lahti tulnud osi, mis nõudsid kontrolli ja parandamist. Prooviperiood pidi jätkuma juuli lõpus, kuid lõpuks nihutati tähtaeg augusti teise nädala algusesse.

 

Islandi pealinna lähedal hakkas tuld purskama ligi 6000 aastat rahulik olnud vulkaan

NordenBladet — Islandi pealinna Reykjaviki lähedal hakkas tuld purskama vulkaan Fagradalsfjall, mis oli olnud rahulik viimased 6000 aastat. Vulkaan asub Islandi pealinnast vaid 30 kilomeetri kaugusel. Inimestel palutakse sellest piirkonnast eemale hoida.

Iceland’s Fagradalsfjall volcano has erupted. Officials are closely monitoring the eruption, as it’s close to Keflavik Airport. So far, there have been no flight disruptions nor risk to populated areas. pic.twitter.com/AreaC3fhpx
— NowThis (@nowthisnews) August 5, 2022

Iceland’s officials urge people to avoid Fagradalsfjall volcano, located 20 miles from Reykjavik.
Icelanders:pic.twitter.com/rgMqj3GJrO
— 𝙶𝚎𝚖™💎🏳️‍🌈🇲🇽🇺🇸 (@Lady_Star_Gem) August 4, 2022