NordenBladet — Oslos esmaspäeval, 15. augustil kogunenud Põhjamaade peaministrid kinnitasid, et arendavad edasi oma kaitse- ja julgeolekukoostööd. Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamisega tekib Põhjamaadel liitlassuhe ning see avab uusi koostöövõimalusi. Põhja-Euroopa uus julgeolekuolukord oli võtmeteema ka siis, kui Põhjamaade peaministrid vestlesid Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
„Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ei vähenda mitte mingil juhul Põhjamaade koostöö tähtsust, vaid hoopis vastupidi pakub meile võimaluse seada oma eesmärgid veelgi kõrgemale. Üheskoos tugevdame julgeolekut ja stabiilsust kogu NATO ulatuses,“ ütles peaminister Sanna Marin peaministrite kohtumisel.
Oslos kiitsid Põhjamaade peaministrid heaks ühisavalduse julgeoleku- ja kaitsekoostöö arendamise kohta. Selles öeldakse, et Venemaa agressioonisõda on muutnud kogu julgeolekuolukorda Euroopas ning Põhjamaadel lasub vastutus kaitsta vabadust ja ühiseid väärtusi. Soome ja Rootsi liitumine NATOga teeb Põhjamaadest liitlased, mis avab uusi koostöövõimalusi. Põhjamaade koostööd arendatakse edasi näiteks aktiivse osalemise kaudu NATO kui sõjalise ja poliitilise tegutseja tugevdamises, Põhjamaade õppuste ja koolituste kaudu tihedas koostöös NATO ja teiste liitlasriikidega, otsides sünergiat ja tugevdades ühiskondade vastupanuvõimet.
Teine oluline teema peaministritele oli merede kaitse ja taastuvenergia edendamine. Sellel teemal lepiti kokku eraldi avalduse tegemises.
Põhjamaade peaministritel oli Oslos eraldi kohtumine Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga. Kohtumise teemadeks olid Euroopa julgeolek ja Venemaa, Põhja-Euroopa uus julgeolekuarhitektuur ning Euroopa rohepööre ja energiajulgeolek.
Peaminister Marinil oli enne kohtumispäeva algust kahepoolne kohtumine Norra peaministri Jonas Gahr Størega. Marin tänas Støret Norra toetuse eest Soome NATO liikmelisusele. Räägiti Soome ja Norra koostööst julgeoleku, kaitse ja rohepöörde vallas.
NordenBladet — Soome valitsuse allikate väitel taotleb valitsus venelastele viisade andmise järsku piiramist. Peaminister Sanna Marin soovib, et Euroopa Liidu riigid piiravad koos venelaste pääsemist Schengeni piirkonda. Marin ütles esmaspäeval Põhjamaade peaministrite kohtumisel Oslos, et ta tahab võtta teema üles järgmisel Euroopa Ülemkogul, vahendab Iltalehti.
Marini sõnul vastutavad ka lihtsad venelased inimeste tapmise eest Ukrainas, kuna nad toetavad diktaator Vladmir Putini valitsust. „Tavalised venelased ei alustanud sõda, kuid me peame endale aru andma, et nad toetavad sõda,” rõhutas Marin.
Marini seisukohta võib tõlgendada ka kriitikana Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi suhtes. Oslos Põhjamaade peaministritega kohtunud Scholz pole turistiviisade piiramisest eriti vaimustunud olnud, vaid ta on rääkinud Venemaa rünnakust kui „Putini sõjast”.
Soome peaminister sellega ei nõustu. „Vene inimesed saabuvad Schengeni alale vaatamisväärsusi imetlema samal ajal, kui Venemaa tapab inimesi Ukrainas. See on vale,” võttis ta Oslos oma seisukoha kokku.
Euroopa riikide pealinnades – sealhulgas Soomes – on suvel olnud groteskseid olukordi, mil jõukad Vene turistid on möödunud kodu kaotanud Ukraina sõjapõgenikest.
„Ma mõistan väga hästi seda pettumust, mis praegu Euroopas inimeste hulgas valitseb. Venelased reisivad, nagu poleks midagi juhtunud. Nad tapavad inimesi Ukrainas,” märkis Marin.
Kuivõrd Soome üksi ei suuda Schengeni ala viisapoliitikat muuta, otsustab valitsus taotleda ELi viisapoliitika karmistamist. Valitsusallikad ütlesid Iltalehtile, et Soome muudab ametlikku praktikat selliselt, et venelastele antavate turistiviisade arv väheneb oluliselt.
Seda saab teha näiteks viisa taotlemise aja lühendamisega või menetletavate taotluste arvu vähendamisega. Kui Soome üksi ei suuda Schengeni ala viisapoliitikat muuta, saab poliitilise eesmärgi osaliselt saavutada nn Itaalia streigi alustamisega. Ametiasutuste tavad muutuvad, isegi kui õigusaktid jäävad peaaegu muutumatuks.
NordenBladet — Norra lõunaosas Øyeri vallas Gudbrandsdalenis varises tänase esmaspäeva, 15. augusti hommikul sild kokku. Kohaliku politsei info kohaselt kukkusid vette üks veok ja üks sõiduauto.
Øyeri vallavanem Jon Halvor Midtmagel rääkis kohalikule meediale, et see on täis katastroof. Sillast pole enam midagi järel. Sild oli olnud päris uus.
Tegemist oli 148 meetri pikkuse puidust sillaga. Vana sild oli ehitatud 1895. aastal, aga see oli liiga kitsas ja see asendati uuega 2012. aastal.
Tretten bru i Innlandet har kollapset mandag morgen, opplyser politiet. Alle nødetater er på vei til stedet.https://t.co/EPbD9cze8b
— Dagbladet (@dagbladet) August 15, 2022
Tretten bru har kollapset https://t.co/yxp6sfRCt7
— VG (@vgnett) August 15, 2022
NordenBladet – Läti justiitsministeeriumis on praegu väljatöötamisel kakskeelsuse piiramise eelnõu, mille alusel piirataks vene keele kasutamist töökohtadel ja avalikes kohtades, ütles Läti justiitsminister Janis Bordans Läti Delfi venekeelsele portaalile.
Bordansi sõnul näitas Läti 2012. aasta veebruari keelereferendum, et enamus lätlasi ei toeta vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. Tollal olid sellele ettepanekule vastu 74,8 protsenti referendumil osalenutest.
NordenBladet – Hästi ehitatud ja hooldatud rookatus ehk roogkatus võib vastu võtta ka sajanda sünnipäeva. Pilliroost valmistatakse pillirooplaate, punutakse matte ja ehitatakse vastupidavaid katuseid. Kuna roog on ise energiasäästlik ja hea soojustusmaterjal, võib selle alla pandav soojustus olla minimaalne. Katus hakkab toimima loodusliku isolatsioonina, tagades ruumile loomuliku õhuniiskuse. Pillirookatuse alla ei ole suvel palav ega talvel külm.
Veel on roog tuntud kui pehme ja plastiline materjal, mille tõttu saab temast vormida erinevate kujudega katuseid. Roogkatuse keskmine eluiga on 60-80 aastat. Katuse eluiga aitab pikendada hooldus. Kuna kõige rohkem saab ilmastiku käes kahjustada katusehari, siis on hea seda iga 10-15 aasta tagant uuendada. Ehitamine või parandustööd tasub ette võtta perioodil, kui on kõige vähem sademeid, sest roog vajab paigaldamiseks kuiva ilma. Märjast roost ehitatud katus ei ole enam nii vastupidav ja tihe. Üsna levinud on arusaam, et roogkatus on väga tuleohtlik, tegelikult see aga paika ei pea. Kui majas on siiski kamin, mis paiskab sädemed otse korstnasse, võib korstna otsa paigaldada võrgust sädemepüüdja. Samuti on olemas spetsiaalne immutusvahend katuse tulekindluse tagamiseks, kuid see vajab iga viie aasta järel uuendamist.
Oluline on katuse kalle ja paksus:
* Roogkatuse paksus on tavaliselt 30 cm
* Katusele pandav roog peab olema kuiv, puhastatud ja kvaliteetne
* Roovituse samm peab olema 30-40 cm, vastavalt pilliroo pikkusele
* Katuse põhikalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
* Mida teravam on katuse kalle, seda vähem imendub katusesse niiskus ning katuse eluiga pikeneb Katuse minimaalne kalle ei tohi olla alla 37-38 kraadi
* Ühe katuse ruutmeetrisse mahub keskmiselt kümme kahlu. Kahl on pilliroopunt, mis peab olema Euroopa normide kohaselt läbimõõduga 63 cm.
* Üks ruutmeeter roogkatust kaalub keskmiselt 40 kg.
* Katuse ruutmeetri hind sõltub töö keerukusest, katusel kasutatavast pilliroost ja lisatöödest.
Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Euroopa pillirooturul ja pilliroost katuste valmistamisel on väga pikaajaline traditsioon. Eelkõige kasutatakse pilliroogu nendes riikides, kus see on kohapeal kergesti kättesaadev. Pilliroog on väga pikaealine ja vastupidav, roogkatuse eluajaks on 40–60 aastat. Vastupidavus sõltub katuse paksusest, aga muidugi ka materjali ja töö kvaliteedist.
Rookatuste ajaloost
Eestis leiab andmeid vanimatest katustest alates III–II aastatuhandest e.m.a. Need olid püstkojad, mida kaeti puukoore ja mätastega. Pillirookatust hakati paigaldama eluruumidele ja rehealustele alles XV–XVI sajandil. Rookatus ehitati laia räästaga, et kaitsta puitseinu sademete eest. Sademete läbijooksu vältimiseks pidi katusekalle olema vähemalt 45 kraadi. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli roog Eesti üks põhilisemaid katusematerjale. 1881. aasta rahvaloenduse andmeil olid Eestis talumajapidamistest rooga kaetud 70–80%. Läänemaal ja saartel oli rooga kaetud katuseid 90% ulatuses. 1922. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et Lääne maakonnas ja saartel asuvate elamute katusematerjaliks oli roog 69% ulatuses.
Kuidas käib rookatuse ehitus? Millest rookatust ehitatakse?
Rookatuse ehitamiseks on vaja koguda pilliroogu. Pilliroog lõigatakse ja heidetakse kahludeks (pilliroost punt, mille ümbermõõt on 63 sentimeetrit), mille täpne mõõt saavutatakse kalibreerimisraudade abil. Kahludes peab olema ühepikkune roog. Roogu lõigatakse jõeluhtadelt, järvedelt ja merelahtedest, kas jää pealt või madalast veest vastavalt ilmaoludele. Roo lõikamine hakkab pihta novembris pärast öökülmasid. Selleks ajaks on pilliroolehed öökülmade tõttu kuivanud ja küljest ära kukkunud. Parem on lõigata roogu, mis on ilma lehtedeta. Kuiva roogu hoitakse laos, kus rookahle võib üksteise peale panna kuni kuus kihti. Kuivas laos säilib roog aastaid, ilma et sellega midagi juhtuks, aga laos peab õhk kindlasti liikuma. Aastasadu on roogu lõigatud sirbi ja vikatiga. Tänapäeval on lisandunud roolõikusmasinad. Lumevaesel talvel saab kasutada lükkamisrauda.
Rookatuse valmistamiseks on vaja eriotstarbelisi tööriistu, näiteks katuselasna ehk katusekärpi, katusekonkse, kääre, nuga.
Rookatuse ehitamine algab eeltöödest. Rookatust ehitades tuleb esiteks mõõta üle katus, et arvutada selle pindala ja selgitada välja vajaminev rookogus. Rookatusemeistrid arvestavad iga katuseruutmeetri kohta kümme 63-sentimeetrist rookahlu. Siiski peab arvesse võtma ka katusele mineva roo pikkust ja paksust. Enne roo paigaldamist tuleb katusele asetada sarikad ja nende külge kinnitada roovid ehk puidust 5×5 sentimeetrise läbimõõduga prussid, mille külge kinnitatakse hiljem pilliroost kahlud. Rookatuse ehitamine seisneb rookahlude asetamises katusele ja nende sidumises katuse roovide külge. Katusele paigaldatakse kõrvuti rookahlud, mis moodustavad ühe rea. Esimese rea rookahlud seatakse üksteise kõrvale. Tekkinud rea peale tuleb asetada ümar raudlatt ehk korralatt. Korralatt tuleb panna iga roovi kohta. Rookahlud jäävad katuse sarikate külge asetatud roovide ja korralati vahele. Sama protsess kestab katusepaneku lõpuni ehk seni, kuni tehtud on ka katuse hari. Viimaseks etapiks on katuse viimistlemine.
Millised on rookatuse / rookatuste miinused ja plussid?
Rookatusel on nii eeliseid kui ka puudusi. Rookatuse peamiseks plussiks on ilus välimus, mis sobib maapiirkondade keskkonda. Rookatus hoiab väga hästi soojust ja ka katusealuse soojustamiseks kulub 40% vähem soojustusmaterjali kui muud liiki katuste korral. Rookatused on keskkonnasõbralikud, mis tänapäeval on ökoloogiliselt väga tähtis. Pilliroog katusematerjalina on kodumaine ja kergesti kättesaadav. Lääne-Eesti saartel on pilliroog suhteliselt levinud ja katusematerjaliks sobilik.
Rookatuste puuduseks on kallidus, mis piirab rookatuste ehitust paljudele inimestele. Samuti nõuab rookatus hoolt ja peab küll vastu kaua, kuid siiski vähem kui sada aastat. Rookatuse ehitus on töömahukas ja vajab palju kalkuleerimist. Kahjuks on kvaliteetseid rookatuseid teha oskavaid meistreid ja firmasid Eestis vähem kui tehiskatusematerjalide paigaldajaid. Rookatuse üheks puudusteks on ka tuleohtlikkus.
Fotod: NordenBladet
Märksõnad: rookatus, rookatus, rookatused, rookatused, pillirookatused, pilliroog, katuseroog, reedroof, reed roof, thatching, roof thatching, ruokokatto, niedru jumt, thatched roof, rookatus norra keeles, siv taket, roogkatus rootsi keeles, vasstak
