NordenBladet — Soome valitsus tahab koroona plahvatusliku leviku tõttu koolid distantsõppele üle viia. Sellest teatas pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru.
Koolid alustavad Soomes õppetööd esmaspäeval, 10. jaanuaril. Valitsuse koroona töögrupp peaks kogunema reedel ning tegema vastava otsuse, vahendab Yle.
Pole teada, kaua distantsõpe kestab, aga koolid tahetakse distantsõppele üle viia kohe pärast koolivaheaja lõppu. Põhjuseks on praegune väga raske koroona olukord.
Valitsus on mures, et pärast koolide algust kasvab nakatumine veelgi. Valitsuse koroona töögrupi juht Krista Kiuru ütles, et kui koroona koolides levima hakkab, siis jäävad isad ja emad lastega koju ning see raskendab veelgi ühiskonna toimimist, ütles Kiuru MTV-le.
Haridusminister Li Andersson ütles, et pole veel teada, kas distantsõppele lähevad kõik koolid või tehakse seda osaliselt. tema sõnul pole see normaalne, et vanemad õpilased saavad külastada baari, aga ei saa minna kooli. Piirkondadel on juba praegu võimalus saata vajadusel klasse distansõppele. Valitsus võib anda soovituse, aga otsuse teevad piirkondlik võimuorganid.
NordenBladet – Olen olnud taas kaks päeva loomingu- ja kunstilainel. Hommikul aknast välja vaadates tõdesin järjekordselt, et elu maal on nii võrratu, et minu kodu on nii võrratu. Kuigi maal elamine on suur luksus ning tihti mitte kergete killast, naudin absoluutselt igat hetke. Maal elamine on inspireeriv. Lumised, metsikud ja ilusad loodusvaated, praksuvad puud ahjus, nurruv kass, suur maalapp isiklikku kaunist Eestimaad, vaikus, rahu (kui seda vaikust ei sega just minu aeg ajalt põhja keeratud suur võimas kõlar).
Nautisin pikka ja rahulikku hommikusööki värskete ajalehtedega. Jõin klaasitäie God Morgon punase greibi mahla, kaks tassi hommikukohvi ning sõin oma lemmikuimast lemmikuimat hommikusööki – sibula, lõhe ja kaaviari röstsaia! Yammm… Seejärel võtsin kaks topsi musta pässiku tõmmist ning läksin õue lund lükkama. Värskes õhus kulutasin sujuvalt mitusada kalorit ning kõndisin üle 6000 sammu. Seejärel tuppa pessu ning ilusalongi.
Täna oli ripsemehooldus. Käin ca 2-3 nädala tagant ripsmehoolduses ja kulmuhoolduses, see on mugav viis näha kaunis välja ilma meigile aega kulutamata. Meigin end vaid enne fotosessioone või suuremaid üritusi, igapäevaselt peaaegu mitte kunagi.
Sellel kuul olen juba kaks maali teinud – esimesest, kus hiirepoiss Ivar Apodemus lund lükkab, kirjutasin oma NordenBladeti blogis (vt. SIIT), oma ElishevaShoshana.com kunstiblogis (vt. SIIT) ning OHMYGOSSIP lehel (vt. SIIT). Eile õhtul lõpetasin taas uue maali (Tema Kõrgeausus Hiir Esimene – nr. 16). Sellel on kujutatud kahte hiirt kõrtsis. Olen täiega entusiasti ning powerit täis ning mida rohikem teen ja toimetan, seda rohkem veel tuleb energiat. Lugesin hiljuti Merit Raju raamatut “Elu uus tase – Tõuse elevusega. Ela isuga. Maga rahuga“. Elu on tõesti uuel tasemel, kui tegeleda enda arenguga, unistada ja unistusi ka teoks teha, anda endast parim ning kui on julgust olla nähtav, aus, armastav, vaba ja loov. Mina võin täna seda kõike enda kohta öelda – ma ärkan suure õhina ja õnnetundega ning magama lähen rahulolevana!
Olen teile juba kirjutanud, et otsustasin alkoholist määramata ajaks loobuda. See on kingitus endale, mitte mingi jube kannatus või uue aasta lubadus. Ent kuna mulle õlu väga maitseb, siis tuleb seda millegagi asendada. Mulle väga meeldivad erinevad looduslikud raviteed, mida väga tihti enda korjatud ürtidest teen, ent meeldib ka õlle maitse. Just maitse, mitte see, et tal promill sees on. Seega testin erinevaid alkoholivabasid 0%-0,5% õllesid. Saku Õlletehase rohelises purgis alkoholivaba Pilsner Go on mu üks lemmik (hinna kvaliteedi suhe on väga hea), ent väga hea maitsega on ka mitmed teised alkoholivabad õlled.
Testisin täna kuute õlut ning allpool minu hinnang 🙂
1. koht:A.Le Coq “Warsteiner Premium Fresh” (23 kcal / 0%). Super hea, suur aplaus ja kiidusõnad… edastas järgmisi pika edumaaga minu silmis. Väga maitsev ning petab täisti ära, kui ei teaks, et alkoholivaba, siis ei usuks. 2. koht: Heineken (21 kcal / 0%) Teine ja kolmas koht on suht sarnase maitsega, Heineken ehk veidi tugevama maitsega kui Carlsberg. Mõlemad hea maitsega mõnusad õlled.
3. koht: Carlsberg (20 kcal / kuni 0.5%)
4. koht: Budweiser Budvar (15,5 kcal / kuni 0.5%) Joodav aga mitte nii hea kui eelmised kolm.
5. koht: Stella Artois (18 kcal / 0%) Jättis justkui õuna maitse suhu, ei meeldinud eriti.
6. koht: Clausthaler (26 kcal / kuni 0.5%) – see oli kuuest õllest kõige halvem, tegelikult ainus, mis kohe üldse ei meeldinud. Imeliku terava järelmaitsega.
NordenBladet — Soome naine Amanda saab sotsiaalkindlustusametilt Kela üle 5500 euro kuus sotsiaaltoetusi. Selline asi on võimalik, kui tegemist on üksi mitut last kasvatava isikuga, kes saab eluasemetoetust, toimetulekutoetust, elatisetoetust ja laste kodus hoidmise toetust.
Kokku makstakse Soomes toetusi üle miljardi euro aastas. Sellised toetused takistavad inimestel tööd leidmast. Nüüd mõeldakse, kuidas selliseid toetusi vähendada, et inimestel oleks motivatsioon tööle minna, vahendab Iltalehti.
Märgitakse seda, et kui inimene pikalt tööl ei käi, siis kannatab tulevikus pension. Seda asjaolu sageli ei teadvustata.
Lisaks tahetakse töötutoetusi muuta nii, et mida kauem on inimene töölt eemal, seda vähem makstakse toetusi.
NordenBladet — Eesti naine on Soomes esitanud terve hulga kaebusi seoses apteekidega ning see takistab uute apteekide avamist. Eestlanna Reet Teng on saanud omale apteegiloa Espoos, aga sellele vaatamata on esitanud terve rea kaebusi, mistõttu on Espoos pärsitud uute apteekide avamine, vahendab Yle.
Proviisor Reet ütles, et on esitanud kaebusi, kuna Soome ametivõimud on teda valesti kohelnud. Ta räägib, et tema tööstaažist on 20 aastat ära kustutatud ja see pole õige.
Eesti naise tegevus on Soomes pretsedenditu ja seda peetakse lausa mõistusevastaseks. Tavaliselt lõpetatakse kaebuste esitamine, kui saadakse omale apteegiluba, aga nüüd see jätkub.
Asi on selles, et eestlanna on taotlenud omale 26 apteegiluba ja kaevanud 23 korda halduskohtusse viimase kolme aasta jooksul. Talle on antud luba apteegi avamiseks, aga ta pole tegevust alustanud. Vaatamata saadud loeale on ta jätkanud kaebamist teiste lubade peale. Ühel isikul võib Soomes olla aga vaid üks apteegiluba korraga. Seoses kohtuasjadega on pärsitud Helsingi piirkonnas uute apteekide avamine.
Reet saabus Eestist Soome 2018. aastal. Ta sai Soomes loa proviisorina tegutsemiseks. Siis hakkas asi pihta. 2021. aasta detsembri seisuga oli naine taotlenud kokku 26 apteegiluba Helsingis, Vantaal, Espoos, Järvenpääl, Hämeenlinnas ja Lahtis.
Naine on kaevanud 23 korda halduskohtusse lubade osas, mida ta pole saanud. Mõnede lubade osas on ta kaevanud ikka ja jälle uuesti, kui ravimiamet Fimea on andnud loa kellelegi teisele.
Kaebuste esitamist ei lõpetanud ka see, kui naine sai omale Espoos loa 2021. aasta maikuus. Kuigi Soomes võib ühel inimesel olla vaid üks luba, on ta pärast seda esitanud veel 9 kaebust teiste lubade osas. Neist 6 on esitatud juuli lõpus ühe päeva jooksul.
Apteegiala inimeste kannatus hakkab eesti naise tegevuse tõttu juba katkema. Algul suhtuti nii, et kui naisel on õigus kaevata, siis las ta kaebab. Nüüd aga häirib see juba kõiki ja kahjustab tervet valdkonda. Süsteem toimib apteegiala inimeste väitel muidu hästi, aga üks inimene torpedeerib seda juba pikemat aega. Teiste apteekrite väitel pole eesti naisel enam kaebamisega midagi võita, kuna Soomes saab ühel isikul olla vaid üks luba.
Halduskohtu info kohaselt kestab ühe apteegikaebuse menetlus keskmiselt 9,5 kuud. Espoos lükkus uute apteekide avamine taas edasi, kui eesti naine esitas suvel uued kaebused. Mõned on oma lubadest lausa loobunud.
Olukorra muudab eriliseks veel see, et teised Espoo load on kõik sellised, milline anti ka eesti naisele. Selle järgi võib ta soovi korral oma apteegi asukohta muuta.
Reet ütles Yle-le asja kommenteerides, et lubade taotlemine ja nende kohta kaebuste esitamine on „normaalne protsess”. Ta ei tunnista teiste apteekrite kriitikat. Reet räägib, et on teistega rääkinud ja kõik on aru saanud ning teda mõistnud. „Kui midagi asjast ei tea, siis võib rääkida,” ütles Reet, „mina ei pea teadma, mida teised praegu mõtlevad.”
Eesti naise kaebused on kohtus läbi läinud ja kohus on load tühistanud ning saatnud asjad tagasi ravimiametisse otsustamiseks. See on üsna erakordne, sest tavaliselt tühistab kohus ravimiameti otsuseid väga harva. Vaidlus käib põhiliselt selle kohta, kuidas arvestab ravimiamet eesti naise tööstaaži pikkust. Reeda väitel on tema tööstaaž 30 aastat. Ravimiamet Fimea on aga Reedale arvestanud 14 aastat staaži Eestis ja Soomes.
Juulis otsustas Helsingi halduskohus, et Fimea oleks pidanud arvestama Reeda pikema tööstaažiga. Otsus pole veel jõustunud, kuna Fimea on taotlenud menetlusluba kõrgemalt halduskohtult. Novembris tegi halduskohus samalaadse otsuse. Fimea on ka selle edasi kaevanud.
Reet räägib, et Helsingi halduskohus on kaks korda otsustanud, et ta on proviisor alates 1984. aastast. Fimea aga ledis algul, et ta on proviisor alates 2018. aastast ja siis 2006. aastast. Naine tunnistab, et peamine kaebamise põhjus ongi see, et tema tööstaaži on valesti arvestatud.
Fimea ja Reet Tengi vahelise vaidluse juured on 2019. aastas, mil naine esitas esimese kaebuse. Kohus ei andnud Tengile õigust, aga kohtulahendis oli üllatav asi. Nimelt tuli välja, et Fimea oli algul arvestanud naise tööstaaži pikkuseks üle 30 aasta. Pärast loa saamist aga leidis Fimea, et Teng oli esitanud valeandmeid ja seetõttu lühendas oluliselt tööstaaži. Sellest algas aastaid kestev kohtusaaga.
Yle selgitas välja, et Teng on esitanud lubade taotlemisel vastukäivat infot. Ta on märkinud, et Soome ametivõimud on andnud talle loa proviisorina tegutsemiseks 1984. aastal, aga tegelikkuses sai ta Soomes proviisori loa 2018. aastal.
Taotluse järgi on Teng tegutsenud Soomes proviisorina 1990ndatel aastatel ja 2000ndate aastate algul. Dokumentidest aga tuleb välja, et naine töötas 1990ndatel aastatel Soomes farmatseudina. Naise proviisori taotlus lükati tagasi 1995. aastal. Farmatseut ja proviisor on Soomes kaks eri asja.
Teng on märkinud, et töötas Soome Yliopiston Apteekki Vene tütarfirma juhina 14 aastat. Tegelikkuse juhtis aga firmat alates 2007. aastast Olga Lipina.
Teng on märkinud, et on töötanud apteekrina 19 aastat, mis viitab ettevõtlusele. Yliopiston Apteekki aruande põhjal aga polnud ta päris apteeker, vaid apteegi pidaja. Proviisori töökogemust hakatakse Fimea hinnangul lugema alates apteekrina tegevuse alustamisest.
Enne kohtuasjade alustamist Tengi Soomes ei tuntud. Ta tegutses varem Soome Yliopiston Apteekki Eesti tütarfirma juhina. Tengi töö sai Eestis otsa 2018. aastal, kui Yliopiston Apteekki müüs tegevuse Eestis firmale Euroapteek.
Teng on ka Eestis üritanud mitut apteeki asutada. Veidi enne 2015. aastal jõustunud uut seadust taotles Teng teadaolevalt firma Samfred OÜ nimel 9 apteegiluba Eestis. Samfred on Tengi väimehe firma ja väimehel pole Päevalehe info kohaselt apteekri haridust. Ettevõttele anti load ja asutati mitu apteeki. Teistele konkurentidele selline tegevus aga ei meeldinud, kuna see polnud aus. Tengi väimees ütles, et kõik oli seaduslik.
Tengi kaebused on juhtinud tähelepanu augule Soome apteegikorralduses. Nimelt on kõigil loa taotlejatel õigus Fimea otsuseid kohtus vaidlustada. Sellele järgneb aastatepikkune kaebuste- ja kohtusaaga. Olukorda võivad ära kasutada konkurendid, kes takistavad apteekide loomist teatud piirkonda. Asja aitaks parandada see, kui Fimea oma otsuseid paremini argumenteerib, et asjatuid kaebusi vähendada.
Detsembri algul oodati Tengi Soome, et ta Espoos oma apteegi avaks. Loa saamisest on möödas pool aastat. Tengil on veel pool aastat aega, et osta mõnelt tegevuse lõpetanud apteegilt laojääk. Kui selleks ajaks pole apteegiga alustatud, siis kaotab luba kehtivuse. Fimea info kohaselt pole eestlanna taotlenud ajapikendust ega teatanud, kas avab apteegi.
Teng ütles Yle-le, et temal on plaan olemas, aga sellest ta veel avalikult ei räägi.
Soomes jagab apteegilube ravimiamet Fimea. Loa saaja peab olema tunnustatud proviisor. Ühel proviisoril võib olla ainult üks apteegiluba ja kolm kõrvalapteegi luba. Loa taotlejad võivad taotluse osas esitada kaebuse kuu aja jooksul. Loa saajal on aasta aega apteegi avamiseks.
