Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2022

PALJU maksab elekter täna, kui suur on elektrihind hetkel (1 kWh hind praegu) ja kui kõrge on elektri hind homme? LIVE HINNASPIKKER + Kui palju koduseadmed elektrit tarbivad ning kuidas hüvitist saada?

NordenBladet – Inimestel on käes esimesed üüratud elektriarved ning need, kes siiani veel elektri hindu jälginud pole, on hakanud hoolikalt elektrihindu kontrollima ning elektri tarbimist kõrge hinnaga tundidel vähendama või sootuks vältima. Kui te ei soovi, et elektri hinnatõus sööb kogu teie palgaraha, siis tuleks iga päev elektri hinda planeerida ning sättida näiteks pesu pesemine, pikalt praeahju kasutamine ning põrandakütted soodsamatele perioodidele, et targalt elektrit tarbida.

Järgnevalt toome teile suure põhjalikku ülevaate – kõik, mida te elektrihinnast ja elektritarbimisest teada võiksite!

1. KUI PALJU MAKSAB ELEKTER just praegu reaalajas? Kui palju maksab elekter täna ja homme? Kuidas ma tean, millal on elekter soodne ja millal kallis?

NordenBladet.ee tunniajase täpsusega elektri hinna tabel (elektrituru hinnaspikker) annab lihtsalt ja arusaadavalt infot elektri turuhinna (börsi hektehinna) kohta. Lihtsalt, arusaadavalt ja mugavalt loetav tunniajase täpsusega tervet päeva elektri hinda kajastav graafik näitab Eesti praegu kehtivat elektri hinda.

Elektri hind kuvatakse NordenBladet lehtede esilehel ja läbi kogu keskkonna lehe paremas servas asuvas tabelis. Vaadata saab täpset elektri hinda igast täistunnist uue täistunnini. Eesti lehel (NordenBladet.ee) näete Eesti elektri hindu, soomekeelsel lehel (NordenBladet.fi) Soomes kehtivaid elektrihindu.

2. Kuidas kasutada NordenBladet´i elektrihinna spikrit, et tarbida vähem elektrit ning kuu lõpus saada väiksem elektriarve?

Alustuseks vaadake üle oma teenusepakkujaga sõlmitud lepingu üldtingimused ja tehke selgeks, mis pakett teil täpselt on. Kui teil on tunnipõhine börsipakett siis on elektri hinna järgimine väga oluline!



Börsihinna mõju arvele:

  • Kui teil on tavaline ühe- või kahetariifne elektriarvesti ning olete valinud Muutuva või Kombineeritud paketi, sõltub teie elektrihind kaalutud keskmisest börsihinnast.
  • Kui teil on Kindel või Võrdne pakett, siis on elektri kilovatt-tunni hind kokkulepitud ajaks fikseeritud ja elektriarvel on kilovatt-tunni hind igal kuul sama.
  • Kui teie tarbimiskoht on üle viidud kauglugemisele ning olete valinud tunnipõhise tariifiga Muutuva või Kombineeritud paketi, sõltub elektriarve suurus igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtinud börsihinnast.

Elektrihinna spikker on loetav nagu valgusfoor:

🔴 Punane – kallis hinnatsoon ehk päeva kõrgeimad hinnad (20 -… euro senti kWh) (Et raha kokku hoida, püüa sellel ajal vähem elektrit tarbida!)
🟡 Kollane – keskmine hinnatsoon (10-20 euro senti kWh)
🟢 Roheline – päeva soodsaim hinnatsoon (… -10 euro senti kWh). (Kui soovite raha kokku hoida ja säästa, soovitame elektrit tarbida rohelisel ajal!)

(tabelis näidatud hindadele lisandub + 20% käibemaks, võrgutasu vastavalt teie võrguteenuse osutajale ja kodutarbija liitumispunkti asukohale ning aktsiis)

Koduomanikel ja ettevõtjatel, kellel on börsipakett, tasub iga päev jooksvalt tänast ja homset börsihinda jälgida ning energiakulukad toimingud sättida soodsamasse (nö rohelisse ajatsooni). Elektri hinda järgides saate väiksemad elektriarved ning võite elektrikuludes kokku hoida märkimisväärseid summasid (sadu, mõnel puhul isegi tuhandeid eurosid)!

💡 NordPoolis (Nord Pool Spot) on hinnad tunni aja võrra nihkes ja megavatt-tundides (1 MWh = 1000 kWH)! NordenBladet´i LIVE tabel on kohandatud täpselt Eesti ajale ning näitab kilovatt-tundides just PRAEGUSEL HETKEL EESTIS KEHTIVAT HINDA!
(NordPooli lehel on kellaajad vaatamata piirkonna (EE) valikule CET ajavööndis. Ehk siis tund aega taga meie ajast.)


Lihtne, tasuta ja arusaadav kellaajaline hinnatabel nii tööpäeviti kui nädalavahetuseks. NordenBladet rakendusega kuvame teile igapäevase elektri hinna, mida saate mugavalt jälgida nii meie kodulehelt arvutis kui ka telefonis. Hea abimees igaks päevaks! Paljud, kes kasutasid NordenBladet.ee elektri tabelit juba eelmisel kuul, said poole väiksemad elektriarved!

3. KUIDAS VÄHEM ELEKTRIT TARBIDA ning raha kokku hoida? Mida saan teha, et vähem elektrit kuluks? Tahan, et minu keskmine elektritarbimine oleks väiksem ning säästaksin elektrit. Kuidas elektrikuludelt kokku hoida?

a). Soojustus
Kui teie eluase on halvasti soojustatud ning kodu soojapidavus väike, siis sellega kaasneb koheselt ka suurem energiatarbimine. Tasub mõelda korralikule vundamendi-, aknalaudade- ja seinte soojustusele.  Ka pimedal ajal aknakatteid kasutades on võimalik vähendada külmade ilmadega küttevajadust. Kõige kiirem ja soodsaim viis on aknalauale suur saunalina või kerge tekk rulli keerata ning ajutiseks “tuuletõkkeks” seada.

b). Ruumide temperatuur
Kui peate ruume otseselt või kaudselt elektriga kütma (maaküte / elektriradiaator), mängib suurt rahalist rolli juba paari temperatuuri võrra ruumide temperatuuri alandamine. Ning taaskord, lülitage küte sisse vaid soodsal elektri hinna perioodil.

c). Vaadake üle valgustus 
Umbes üks neljandik majapidamise energiakulust kulub harilikult valgustusele! Soovitame vahetada kõik hõõgpirnid / halogeenpirnid LED-pirnide vastu. LED ehk valgusdiood on tahke pooljuht, mis muundab elektrienergia otse valguseks erinevalt hõõgpirnist, kus muundatakse 95 protsenti hõõgpirni valgusest soojuseks. LED lampe / LED pirne kasutades säästate elektrienergiat tavalise hõõgpirniga võrreldes kuni 90 protsenti! LED-valgusti tööiga on kuni 50 000 tundi, mis toob kokkuhoiu ka hoolduskulu arvelt. Jälgige ka, et lambid asjata ei põleks, tubades kus te ei viibi, lülitage lamp välja.

d). Pesumasina kasutus
Sättige programm ööpäeva soodsaimale kellaajale või vajadusel lülitage pesumasin öösel sisse kui elektrihinnad pikki perioode järjest punases tsoonis (ülikõrged) on. Enamasti on öised ajad poole soodsamad. Samuti on harilikult elekter soodam nädalavahetustel. Pesukuivati kulutab aastas u 450 kWh. Pesu restil kuivatamine aitab kokku hoida.

e). Külmkapid ja sügavkülmikud
Nii mõnelgi majapidamisel on kasutuses mitu külmikut ja sügavkülma. Soodsam on paigutada asjad ühte külmikusse ning teine talveks likvideerida. Aasta lõikes ulatub vanema generatsiooni külmkapi energiakulu kümnetesse eurodesse, mis võib kokkuvõttes olla kulukam kui külmutuses olevad hoidised. Kui õues on külmakraadid võib näiteks kuuris või garaazis oleva sügavkülma periooditi julgelt 24 tunniks kõrge hinna ajal välja võtta ning siis taas sisse lülitada.

f). Vaadake üle seadmed, mis kasutuses pole
Tõmba juhe pistikust välja! Koju tehnika soetamisel tasub nutikas olla ning valida energiasäästlikumad seadmed. Kuid… kuigi kodused elektroonikaseadmed on tänapäeval muutunud energiasäästlikumateks, on erinevaid seadmeid kodudes väga palju ning tegelikkuses meie elektritarbimine ajas aina suureneb. Uuringud on näidanud, et rohkem kui neljandik inimesi hoiab enamikku oma seadmeid ooterežiimil. See aga tähendab, et iga ooterežiimil kuluv vatt toob endaga kaasa ühe euro suuruse kulu aastas.  Tõmmake pistikust välja seadmed ja akulaadijad, mida te igapäevaselt ei kasutata. Seadmete ootel oleku energiatarbimine võib hõivata koguni 10 protsenti kogu majapidamise elektriarvest.




4. KUI PALJU ERINEVAD SEADMED elektrit võtavad? Millised kodumasinad kulutavad kõige rohkem elektrit? Kui palju kodumasinad / kodutehnika keskmiselt energiat tarbib?

Elektripliit ja -ahi – tarbivad aastas 23%, u 280 + 420 kWh. Võttes keskmiseks kuluks ühe kasutuskorra kohta 1,4 kWh ja arvestades, et pliiti kasutatakse 300 ja ahju 200 korda aastas, saame aastaseks energiatarbeks kokku 700 kWh. Klaaskeraamilise plaadiga pliidid tarbivad üldjuhul vähem energiat kui küttekehaga metallpliidiplaadid.

Külmkapp – Ligi kümme aastat vana külmik tarbib aastas 850 kWh elektrit, samas kui uued A+ külmikud kasutavad sama ajaga vaid 280 kWh. Keskmiselt kulutab külmik aastas u 420 kWh. PS! Mida enam koguneb kappi jääd, seda suurem on energiatarve!

Televiisor – TV kulutab aastas u 100 kWh. Uuemad A+++ klassiga led-telerid tarbivad kolmandiku võrra vähem energiat kui tavalised A-tõhususega telerid ja umbes 60% vähem kui plasmateleviisorid.

Nõudepesumasin –  tarbib aastas u 280 kWh. Keskmiselt mahutab nõudepesumasin 12 nõudekomplekti, kulutades selleks 1 kWh energiat. Pestes sama koguse nõusid käsitsi, kuluks vee soojendamiseks keskmiselt 2,5 kWh energiat. Seega on nõudepesumasina energiakulu võrreldes käsitsi pesuga 60% väiksem.

Pesumasin – kulutab aastas u 260 kWh.

Pesukuivati – on suur energiakulutaja, mis kasutab aastas u 450 kWh. Kuna tegemist on suuresti mugavusabinõuga, tasuks sellest kokkuhoiu mõtts loobuda. Vanemad masinad kulutavad ühe töötsükli peale keskmiselt 4 kWh energiat, 200 kuivatuskorra kohta teeb see energiakuluks 800 kWh aastas.

Arvuti – Kõige energiasäästlikum on sülearvuti, kuna kulutab elektrit isegi 80% vähem kui lauaarvuti. Kõige säästlikumad on aga tahvelarvutid. Lauaarvuti kulutab aastas ligi 500 kWh elektrit, sülearvuti 60 kWh ja tahvelarvuti ainult 3 kWh.

Teised kodumasinad – Väiksematest koduseadmetest on suurimad elektri tarbijad veekeetja, triikraud, mikrolaineahi ning tolmuimeja. Vähem kasutavad energiat kohvimasin, mikserid-köögikombainid, föönid, ventilaatorid, õhupuhastajad. Vee soojendamine elektriboileriga võtab aastas umbes 20% energiatarbest.

5. MA EI SUUDA ELEKTRIARVET tasuda? Mul oli suur elektriarve ja ma ei ole võimeline seda tasuma? Kas ma saaksin toetust elektriarve tasumiseks? Kuidas toimub energiakulute hüvitamine?

Energiahinna tõusu leevendamiseks on riigi poolt välja töötatud kolm meedet: elektri võrgutasu ja gaasi võrgutasu hüvitamine kõigile tarbijatele ning elektri-, gaasi- ja küttearvete osaline tasumine kuni keskmise sissetulekuga leibkondadele, vahendab Rahandusministeerium ( alljärgnev info seisuga 10.jaanuar 2022).

Elektri võrgutasu hüvitatakse 50% ulatuses kõigile elektritarbijatele – see kajastub automaatselt elektriarvetel võrguteenuse poole väiksema maksumusena.

Tarbijatele kompenseeritakse detsembrist kuni märtsini gaasi võrguteenuse tasust 100%. Soodustuse saamiseks ei pea tarbijad eraldi ise midagi ette võtma, gaasitarbimise eest laekuvatel arvetel katab võrguteenuse lõpptarbija eest riik ning tarbijatele laekuv arve on selle võrra väiksem.

Elektri-, gaasi- ja küttearvete hüvitamine kuni keskmise sissetulekuga peredele
Meetme kohaselt hüvitatakse peredele elektri-, gaasi- ja küttearvete osalisel tasumisel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses, st elektri, gaasi või toasooja enda ühikupõhine hinnatõus.

Leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui netosissetulek jääb alla mediaantaseme piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3.

Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla, annab alltoodud näidiskalkulaator. Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. Hüvitise täpsema, lõpliku arvutuse teeb kohalik omavalitsus.

Sihtrühma peredele hüvitatakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus rahvastikuregistri-järgsele omavalitsusele. Lisainfo saamiseks palume pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole!

VAATA, kas sinu leibkond kuulub toetuse sihtrühma? Kui suur on teie elektri-, gaasi- ja küttehinna hüvitis? –> Energiakulude hüvitamise kalkulaator SIIN

Kes on õigustatud energiakulude suurenemise katteks toetust saama?
Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Näiteks kahe täiskasvanuga perel on piiriks 1689 eurot, kahe täiskasvanu ja ühe alla 14-aastase lapsega perel 2027 eurot ja kahe alla 14-aastase lapsega perel 2365 eurot. Kui peres on kaks täiskasvanut ja kaks üle 14-aastast last, on piiriks 2815 eurot.

Energiakulude hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui ühikuhind ületab piirmäära, mis elektril on 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Kas toetust makstakse ainult neile tarbijatele, kel on börsihinnaga elektripakett või ka fikseeritud hinna puhul?
Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui arvutuslik ühikuhind ületab piirmäära, mis on elektril 12 s/kWh.

Kas õpilastel/üliõpilastel on võimalik toetust saada?
Jah, kui tegemist on täisealiste õpilaste/üliõpilastega, kes elavad oma vanematest eraldi ja kellel on oma eraldi majapidamine.
Toetust on õigus saada ka neil välismaalastest õpilastel/üliõpilastel, kelle peamine elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis.

Kas toetust on võimalik taotleda eluruumi üürileandjal?
Ei, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Seejuures ei saa toetust taotleda eluruumi omanik ka selle eluruumi eest, mis ei ole välja üüritud, kuid ei ole tema perekonna peamine elukoht.

Kas elektri, gaasi või kaugkütte kulude katteks on võimalik toetust saada ka siis, kui taotleja tasub arved üürileandjale kui arve saajale?
Jah, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks ka siis, kui elektri, gaasi või kaugkütte arved laekuvad üürileandja vahendusel, olenemata, kas arved tasutakse otse arve esitajale või üürileandjale. Kui eluaseme kommunaalkulud (nt küttekulud) on arvestatud üürihinna sisse ja energiakulu suurenemine ei too seetõttu perele kaasa lisakulusid, siis vastava eluaseme energiakulude katteks toetust ei saa.

Reklaam:
 



Kuidas toimida olukorras, kus toetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole?
Selleks, et toetuse määramisel oleks võimalik võtta arvesse taotleja peamise elukohaga seotud energiakulusid, peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab eluruumi kasutamise õiguslikku alust, näiteks omandiõiguse eluruumile või lepingu, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumist.
Juhul, kui taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole ning tal ei ole võimalik tõendada, et see on tema peamine elukoht, ei ole võimalik toetust saada.

Kuhu ja millal tuleb avaldus toetuse saamiseks esitada?

Taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal. Valla- ja linnavalitsus määrab, mis ajast saab taotlusi esitada, ja annab sellest oma kodulehel või muul moel teada.
Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal taotlusi toetuse saamiseks vastu võetakse. Seega täpset teavet selle kohta, millal taotlust toetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.

Soovitatav on taotlus esitada mitme kuu peale kokku – siis on vaja vähem taotlusi esitada. Kui kuulute toetuse saamiseks nõutud sihtgruppi, siis mitme kuu peale kokku taotluse esitamine ei vähenda teie toetust. Samas tuleb arvestada sellega, et taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui viis kuud varasema energiatarbimise kohta. Näiteks veebruaris saab esitada taotluse september kuni jaanuar tarbitud energiakulude katmiseks, märtsis aga enam septembris tarbitud energiakulude eest toetust taotleda ei saa.

Taotlusi saab esitada 2022. aasta 31. maini. Lisainfot elektriarvete hüvitamise kohta leiate Rahandusministeeriumi lehelt SIIN.

 

Avafoto: Pexels

 

 

Sildid: NordenBladet app, NordenBladeti äpp. Tunnipõhine börsipakett, börsipakett, elektri hind Eestis, kui palju elekter maksab, live elektrihind, elektrihind täna, elektri hind täna, elektri hind homme, elektrihind homme. Keskmine elektrihind, elektri börsihind äpp, nordpool elektrihind, elektrihind, äpid, elektri hind koos võrgutasuga, hetke elektrihind. Elektri arve, elektri arved, elektriarve,elektri hind praegu, elektri hind live, elektrihinna jälgimine, elektrihind 2021, elektrilevi, elektrikulu, elektri hinna kalkulaator, elektri börsihind, elektri börsihinnad, mobiiltelefon, elekter. elektriäpp, elektri hinna spikker, võrdlus, võrdlusportaal, elektri hind 2021, elektri hinna võrdlus, elektriarve, hinnatabel, võrdle hindu, mobiiliäpp, tarbija. Elekterihindade võrdlus. elektripakett, fikseeritud hind, börsi hind. kallis hind, odav hind, soodne hind, energiakulu hüvitamine. elektri hind reaalajas, elektri kwh hind, elektrihind praegu, elektri hind nord pool, elektrihinna spikker, elektrituru hinnaspikker. Elektri hind app, elektritarbimine, säästa elektrit, säästmine, energia, elektrienergia hinnad Eestis, kWh, Elektriblogi, keskmine elektritarbimine, elektri säästmine, Elektrienergia hind, Võrguteenuse hind, Taastuvenergia tasu, Elektriaktsiis, Elektrikulu.

Eesti: Loomeinimesed saavad taotleda reisitoetust Põhjamaadesse

NordenBladet — 3. jaanuaril algas taotluste vastuvõtt Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi! Taotluste vastuvõtt toimub kuni 31. jaanuarini 2022.

Programmi raames saab taotleda reisitoetust piirkonnas koostöö elavdamiseks, piirkonna erinevuste/sarnasuste paremaks mõistmiseks, piirkonna kunstnike ja nende teoste laiemaks tutvustamiseks ning osavõtuks konverentsidest, loomealastest kohtumistest, töötubadest jms.

Reisitoetus on suunatud professionaalsetele loomeisikutele ja kuni kuueliikmelistele loomekollektiividele.

Toetuse eest vastutab Soomes asuv Põhjamaade Kultuuripunkt: võtab vastu elektroonilised taotlused ning korraldab kogu järgneva asjaajamise kuni toetuste väljamaksmiseni. Seetõttu käib taotlemine ja hilisem aruandlus elektrooniliselt ja inglise keeles läbi Põhjamaade Kultuuripunkti kodulehekülje.

Loe lisa: https://www.norden.ee/et/meist/toetused/kultuuri-mobiilsusprogramm

 


Foto: Kunstnik Helena-Reet Enneti maal “Syringa vulgaris”, May 2019 (Erakogu)

Soome peaminister: Peab valmis olema selleks, et söögikohad tuleb täielikult sulgeda

NordenBladet — Kui koroona olukord Soomes halveneb, võidakse söögikohad täielikult sulgeda, ütles peaminister Sanna Marin. Marin ütles laupäeval, 8. jaanuaril Yle hommikusaates, et praeguses olukorras peab kõigeks valmis olema. Marin kommenteeris valitsuse koroonagrupi koosolekut, mis kestis ligi 8 tundi.

Marin ütles, et istung venis väga pikaks ja suure osa sellest võttis praegusest olukorrast ülevaate saamine. Lisaks vaieldi piirangute teemal.

Eriti palju kõneainet pakkus distantsõpe, mille käis välja sotsiaal- ja terviseministeerium, aga millele valitsus oli vastu.

Pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru jäi eile reedel koolide distantsõppe sooviga valitsuses üksi. Marinilt küsiti, kas ta leiab sarnaselt Kiuruga, et tervishoiu võimekus on juba viimase piiri peal. Marin ütles selle peale, et terviseamet soovitas koole distantsõppele mitte saata, kuna see toob rohkem kahju kui kasu.

Marin ütles, et lastel on põhiõigused ja üks põhiõigus on õigus õppida. Terviseamet leidis, et distantsõpe ei oma praeguses olukorras nakkuse leviku piiramisel erilist mõju. Marin ütles, et valitsus oleks pooldanud sotsiaal- ja terviseministeeriumi soovi, kui terviseamet oleks seda soovitanud.

Peaminister tunnistas telesaates, et valitsusel pole enam võimalusi koroona levikut piirata. Valitsus püüab piirangutega võita aega, et võimalikult paljud inimesed saaksid kolmanda vaktsiinidoosi. Viirus on aga ühiskonnas nii laialt levinud, et selle piiramine on võimatu, märkis Marin.

Marin ütles, et ravipiirkonnad tegelevad praegu sellega, et säilitada tervishoiu võimekus, aga selleks on vaja piiranguid ja tervishoiusüsteemi tugevdamist, suunates ressursse koroona jälitusest vaktsineerimisele ning ravile. Marini sõnul tuleb teha palju tööd, et ühiskond selle omikroni üle elaks.

Marin ütles, et valitsuse eesmärk on, et võimalikult paljud saaksid jaanuaris-veebruaris kolmanda vaktsiinidoosi.
„Me loodame kõik, et see pandeemia ühel päeval lõppeb. Tõsiasi on aga see, et me ei tea seda ja me ei oska prognoosida ette tulevikku. On võimalik, et see kestab edasi,” ütles Marin.

Marin ütles, et valitsus pole sundvaktsineerimise teemat arutanud, kuigi paljud raskelt haigestunud on vaktsineerimata inimesed. Marini sõnul toob kasvav nakatumine omakorda kaasa haiglapatsientide arvu tõusu.
Marini sõnul arutas valitsus eile reedel ka söögikohtade täielikku sulgemist, aga asjaga tegeletakse edasi järgmisel nädalal. Marinilt küsiti selle peale, kas kõik söögikohad tuleks sulgeda. „Kõigeks peab valmis olema. On võimalik, et peame sellise otsuse tegema,” ütles Marin.

Valitsuse koroonagrupp otsustas eile reedel soovitada lõpetada igasugune huvitegevus siseruumides. Samuti piirati söögikohtade lahtioleku aega. Korraldada saab väikse ohuga väliüritusi, kui seal saab kontakte vältida. Siseruumides eraüritustel soovitatakse teha koroonatest, enne kui kohtutakse inimestega väljaspool oma peret. Korraga ei soovitata kohtuda enam kui 5 inimesega väljaspool oma peret. Kõik söögikohad tuleb sulgeda kell 18.

 

Soome: Lisandus (07.01.2022) 9921 uut koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 7. jaanuaril viimase ööpäevaga 9921 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 305 522 koroonaga nakatumist.

Soomes on haiglaravil 508 koroonapatsienti, nädal tagasi oli vastav number 376. Raske seisus intensiivis on terviseameti andmetel 55 koroonapatsienti.

Nädalaga suri koroonasse 74 inimest. Nädal varem suri koroonasse 57 inimest.
Eile neljapäeval lisandus 5979 nakatumist ja kolmapäeval 6791 juhtu.

Viimase kahe nädala jooksul on Soomes tuvastatud 75 130 koroonaga nakatumist, kaks nädalat tagasi oli vastav number 29 341.

 

Soome: Terviseamet tegi ettepaneku koroonakarantiini lühendamiseks 5 päevani

NordenBladet — Soome terviseamet tegi ettepaneku koroonakarantiini pikkuse lühendamiseks senise 10 päeva pealt 5 päevani.

Terviseamet edastas vastava ettepaneku valitsusele. Terviseameti hinnangul peaks soovitama omaalgatuslikku isolatsiooni pikkusega 5 päeva alates haigusnähtude ilmnemisest, vahendab MTV.

Kiire omaalgatuslik isolatsioon aitab vähendada uute nakatumiste arvu, ütles terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen. Kuivõrd koroonatestimine ja jälitus on paljudes kohtades üle koormatud, siis polegi muud võimalust kui omaalgatuslik isolatsioon.

Praegu peab koroonaga kokku puutunud isik olema isolatsioonis 10 päeva olenemata sellest, kas haigusnähud on või ei ole.