NordenBladet — Soomes rehistreeriti täna kolmapäeval, 5. jaanuaril viimase ööpäevaga 6791 uut koroonaviirusega nakatumist. Soomes on epideemia ajal tuvastatud 289 622 koroonaga nakatumist.
Eile, teisipäeval lisandus Soomes terviseameti andmetel 5492 uut nakatumist.
NordenBladet — Soomes registreeriti eelmise, 2021. aasta detsembris kokku 11 265 uut sõidukit, millest autod moodustasid 7773. Uute sõidukite registreerimine kukkus 23,9 protsenti võrreldes eelneva aasta sama ajaga.
Uusi sõiduautosid registreeriti detsembris 6526, mida on 19,8 protsenti vähem kui 2020. aasta detsembris. Sõiduautodest 24,2 protsenti olid elektriautod ja 19,9 protsenti laetavad hübriidid. Neid registreeriti kokku 2875, mida on 12,3 protsenti enam kui eelneval aastal samal ajal, edastab Statistikakeskus.
Aasta jooksul registreeriti kokku 176 389 sõidukit, mida on 2,0 protsenti enam kui eelneval aastal. Neist sõiduautosid registreeriti 98 481, mida on 2,1 protsenti enam kui eelneval aastal. Sõiduautodest 10,3 protsenti olid elektriautod.
Kõige levinumad esmaselt registreeritud automargid olid 2021. aastal Toyota, Volkswagen ja Škoda.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium saatis teisele kooskõlastusringile alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Partnerite tagasiside on oodatud järgneva 15 tööpäeva jooksul ning veebruari lõpus on kavas esitada eelnõu valitsusse. Alushariduse ja lapsehoiu seadus on kavandatud jõustuma 1. septembrist 2022.
Ministeeriumi asekantsler Liina Põllu sõnul lähtutakse põhimõttest, et laste arengu toetamine pere ja alushariduse professionaalide koostöös loob head eeldused edasiseks haridusteeks. Eelnõu kohaselt tagab omavalitsus lapsevanemate soovil kõigile 1,5 – 7aastastele lastele kõrge kvaliteediga lapsehoiu ja lasteaia võimalused. „Eesmärk on kehtestada lasteaedadele ja hoidudele senisest ühetaolisem raamistik ning tugiteenuste osutamise süsteemi ühtlustamisega tagada ka alushariduse suurem sidusus põhiharidusega,“ selgitab Põld.
Koostööpartnerite ettepanekutele tuginedes on täiendatud ning täpsustatud alushariduse kättesaadavuse, tugiteenuste osutamise, õppekeele, rühmade moodustamise, töötajate koosseisu ja lasteaia ning -hoiu tegevuse aluseid. Eelnõu rakendamiseks on kaasajastatud lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid ning alushariduse riiklikku õppekava. Seoses haridussüsteemi ületulemisega peavad lapsehoiud edaspidi alushariduse riikliku õppekava alusel toetama kuni 3-aastaste laste üldoskuste arengut, samas ei muutu nende tegevustingimused, sh lapsehoidjate ja tervisekaitse nõuded.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Päästeametile, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule, Eesti Lastehoidude Liidule, MTÜ-le Hea Algus, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudile ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudile ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingule. Tagasiside alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõule on oodatud eelnõude infosüsteemis jaanuari keskpaigani ning eelnõu on kavandatud jõustada alates 1. septembrist 2022.
Avafoto: Pexels
NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 4. jaanuaril viimase ööpäeva jooksul 5492 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 282 831 koroonaga nakatumist.
Kahe viimase nädalaga on Soomes tuvastatud 58 287 uut nakatumist, mida on 34 616 võrra enam kui eelneva kahe nädala jooksul.
Soomes lisandus 7 uut koroonasurma. Soomes on kokku registreeritud 1599 koroonasurma.
NordenBladet — Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab omikroni tüve leviku valguses COVID-19 läbipõdenutele võimaldada tõhustusdoosi tegemist viis kuud pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.
„Kui inimene on COVID-19 haigust põdenud, siis COVID-19 haigusesse taas nakatumine on võimalik, kuid Eesti andmed näitavad siiski, et COVID-19 haigust põdenute risk uuesti nakatumise korral haiglasse sattuda on võrreldes vaktsineerimata inimestega väiksem. Kuigi andmeid on veel vähe, siis esmased andmed näitavad, et omikroni variandi vastu ei anna COVID-19 haiguse põdemine nii efektiivset kaitset kui delta variandi puhul,“ selgitas riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige dr Marje Oona.
Arvestades omikroni variandi laialdast levikut kogu maailmas, selle variandi oluliselt kiiremat levikut ja sellega kaasnevat riski tervishoiusüsteemi koormuse kiireks kasvuks:
Vaktsineerijad võivad juba COVID-19 haigust läbipõdenutele tõhustusdoose teha. Läbipõdenutele tõhustusdoosiks aja broneerimise võimaluse arendustööd digiregistratuuris valmivad selle nädala neljapäeval. Seni on võimalik läbipõdenutel teha tõhustusdoose etteregistreerimiseta vaktsineerimispunktides, perearsti juures või võttes muul moel ühendust otse vaktsineerimiskohaga. COVID-19 haigust läbipõdenute soovitusliku tõhustusdoosi aja väljaselgitamisel saab abi koroonakaitse kalkulaatorilt, mis on leitav vaktsineeri.ee lehelt.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud.
Avafoto: Pexels
