NordenBladet — Haridus- ja Noorteamet kuulutab välja E-koolikoti 5. sünnipäeva puhul digitaalsete õppematerjalide loomise konkursi õpetajatele. Arvesse lähevad alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajate esitatud õppematerjalid, mis on laetud E-koolikotti perioodil 01.08.2020 — 15.03.2021.
Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakonna juhataja Kristjan Oad julgustab õpetajaid e-õppevara ka teistega jagama. „Paljud õpetajad kasutavad koolitöös omaloodud kaasaegseid materjale, nüüd on paras hetk need E-koolikotti lisada ja oma head tööd ka kolleegidega jagada. Parimad saavad ka rahalise preemia, konkursi auhinnafond on 20 000 eurot,“ innustab Oad õpetajaid konkursil osalema.
Digitaalse õppevara loomise konkursi eesmärk on tunnustada õpetajaid, kes on perioodil 01.08.2020 — 15.03.2021 lisanud E-koolikotti õppematerjale, mis ei ole varem ühelgi konkursil osalenud. Oodatud on nii lasteaedades, üldhariduskoolides kui kutseõppeasutustes kasutatavad e-materjalid. Õppematerjali konkursile esitamiseks tuleb saata vastavasisuline e-kiri aadressile e-koolikott.konkurss@harno.ee hiljemalt 15. märtsiks 2021. Laekunud õppematerjale hindavad Haridus- ja Noorteameti spetsialistid koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga. Auhinnad makstakse välja paremusjärjestuse alusel auhinnafondi ulatuses. Konkursi tulemused selguvad 13. aprillil.
Konkursi statuudi, sh õppematerjalidele esitatavad tingimused, hindamiskriteeriumid ja täiendavad selgitused leiab siit.
E-koolikoti keskkonna tundmaõppimisel on õpetajatele abiks ka E-koolikotist ülevaadet andev veebiseminar, lisaks toimub 20. jaanuaril virtuaalne konkurssi tutvustav infopäev.
E-koolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks, avaldamiseks ja õppematerjalidest kogumike komplekteerimiseks. See on tasuta kasutamiseks kõikidele huvilistele. Õpetajad ja õpilased saavad sealt hankida lisamaterjali ainetundideks, samuti on keskkond abiks lapsevanematele oma lapse toetamisel. E-koolikotist leiab e-õppevara alus-, üld-, kesk- ja kutsehariduse valdkondadest. E-koolikotti toetab ja digitaalse õppevara loomise konkurssi rahastab Euroopa Sotsiaalfond tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.
NordenBladet – Valgevenes Minskis toimub toimub 9.-11. juunini Ida-Euroopa üks suurimaid loovusfestivale White Square 2021. Eriti varajase linnukese soodushind konkursil osalemiseks kehtib kuni 15. jaanuarini.
Töid, mida saab esitada 7 eri kategoorias, hindab 6 erinevat rahvusvahelist žüriid.
Lisainfo ja tööde esitamise keskkond: adfest.by/en
NordenBladet – Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit kuulutas tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks Eesti meditsiinitöötajad, sest arstid, õed ja hooldajad on koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele kandnud esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.
EPRA presidendi Margus Metsa sõnul on arstid, õed ja hooldustöötajad tänavu lisaks oma eesliinitööle olnud ka eestkõnelejateks kogu ühiskonnale. „Meie meditsiinisektor on viimase aastaga kindlasti varasemast avatumaks muutunud ja ühiskonnas pildile tulnud. Ja see protsess jätkub. Kui pisut utreerida, siis tänavu pidid Eesti arstid paljudele konspiratsiooniteoreetikutele selgeks tegema, miks ja kuidas käsi pesta või maski kanda, 2021. aastal keskendub aga nende selgitustöö rahvatervise seisukohalt veelgi olulisemale vaktsineerimisteemale.“
Metsa sõnul tõi koroonakriis ja meditsiinitöötajate roll selle lahendamises ilmekalt välja ka mitmete poliitikute ja kõrgemate riigiametnike nõrkuse avalikkusega suhtluses ja oma tegevuse ning otsuste selgitamisel. „Koroonakriisis jätsid mitmed ministrid ja parlamendipoliitikud kasutamata võimaluse vait olla. Selgeks sai ka see, et kõrgemate riigiametnike valikukomisjon ning Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus peaks edaspidi suuremat tähelepanu pöörama meie avaliku sektori tippjuhtide avaliku esinemise ja meediasuhete alaste oskuste täiendamisele. Riikliku kriisikommunikatsiooni päästis kevadel krahhist praktiseeriva arsti dr Popovi asumine teema eestkõnelejaks,“ märkis Mets.
Kevadise koroonakriisi käigus Eesti arstkonna ja meditsiinisüsteemi eestkõnelejaks tõusnud Arkadi Popovi kiire tähelend avaliku esinejana kinnitas Margus Metsa sõnul veelkord, et tähendusrikkaks ja efektiivseks kommunikeerimiseks ei piisa esineja tiitlist ega “jutu lobedusest”, vaid peab ka teadma, millest räägid ning omama erialase tööga välja teenitud autoriteeti. „Kriisikommunikatsiooni juures ei ole nii, et andis jumal ameti, annab ka mõistuse – lisaks pädevusele tähtsustuvad eriliselt ka kommunikaatori isikuomadused ja see, et tema stiil peab vastama auditooriumi ootustele. On kahetsusväärne, et mitmed Eesti juhtpoliitikud ei suutnud koroonakriisi tingimustes enamust neist nõuetest täita, kuid ronisid ikka järjekindlalt püünele tehes karuteene kogu kriisijuhtimisprotsessile.“
EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju.
Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.
Tänavu anti tiitel välja üheteistkümnendat korda, varasemalt on selle pälvinud:
2019 – Bioloog, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita, kelle oskus sõna abil tähendusi luua, meie kultuuriruumi muuta ja mõtestada on üks mõjukamaid Eesti lähiajaloos
2018 – Maailmakoristuspäeva meeskond, kelle tõhusa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtlike võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis
2017 – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim pühendumise ja meeskonnatöö eest, kelle kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7
2016 – Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja EST-brändikontseptsiooni
2015 – Filmi “Mandariinid” meeskond eesmärgipärase heal tasemel PR-töö eest, mis tõi esile filmi tugevad küljed ning päädis sellega, et Eesti film jõudis esmakordselt Oscari galale
2014 – Eesti e-residendi käivitajad, kes tõid Eesti innovatsioonikuvandi välja tardunud olukorrast ja pani välisriigid Eestist positiivselt ja innovatsioonivõtmes rääkima
2013 – NO99 loominguline kollektiiv oskuse eest selgelt ja arusaadavalt tõlgendada inimestele poliitikas ja ühiskonnas toimuvat
2012 – Aktiivne kodanik, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni
2011 – Urmas Paet Eesti välismaal hätta sattunud Eesti kodanike tagasitoomise eest kodumaale ning selle kommunikeerimise eest Eesti elanikkonnale kogu protsessi vältel
2010 – Ingvar Bärenklau Eesti euroteavituse projekti vedamise eest
Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsioonivaldkonnas töötavaid inimesi. Liitu kuuluvad kommunikatsioonivaldkonnas töötava inimese avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.
NordenBladet —Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas Harjumaal Jõelähtme vallas kultuurimälestisteks kaks uut arheoloogiamälestist. Mõlemad koosnevad asulakohtadest ja muistsetest põllujäänustest.
Jägala jõe alamjooksul paikneb hulgaliselt muistseid inimasustuse ja -tegevuse jälgi. Juba varem on seal kaitse all võetud Jägala Jõesuu rauaaegne linnus ja linnuse asulakoht. Nüüd tunnistas kultuuriminister mälestiseks linnusest paarsada meetrit ida poole jääva asulakoha ja muistsed põllujäänused, mille noorim põllukiht on dateeritud aega umbes 750 aastat pKr. Teine mälestis on muististekompleks, mis koosneb seitsmest eriaegsest asualakohast ja fossiilsetest põllujäänustest. Asulakohtade dateeringud jäävad vahemikku 6510 aastat eKr kuni 1050 aastat pKr.
„Kogu Jägala jõe alamjooksu piirkond on arheoloogilises mõttes eriline ning osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Sealsed muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Asulakohtade ja muistsete põldude kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani ning on seetõttu kõrge teadusliku väärtusega,“ selgitas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.
Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali nagu näiteks kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente ja savinõukilde. Lähestikku asuvatele mälestistele kehtestati ühine kaitsevöönd, mis hõlmab ka juba kolme kaitse all olevat mälestist: Linnamäe hüdroelektrijaama pais, Jägala Jõesuu linnus ja asulakoht.
Ettepaneku tunnistada asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska, teavitades Muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal.
NordenBladet — 2021. aastal algab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” uus periood ligi kolmandiku võrra kasvanud eelarvega. Programm keskendub varasemast enam innovatsioonile ning teadustulemuste ühiskonnas rakendamisele.
“Teadusprogramm „Euroopa horisont“ on maailma suurim ja ambitsioonikaim teadusprogramm, mis koos teaduse rahastamise kasvuga Eesti riigieelarvest avab meie teadlastele suurepärased võimalused uute lahenduste väljatöötamiseks ning koostööks,” sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. “Loodan, et programmi toel saavad meie teadlased oma teadmiste ja oskustega aidata lahendada Euroopa ees seisvate keskkonna või tervishoiu valdkonna väljakutsete lahendamist.”
Järgneval seitsmel aastal investeeritakse teadusprojektidesse 95,5 miljardit eurot. Raamprogramm seab jätkuvalt olulisele kohale baasteaduse, näiteks Euroopa Teadusnõukoja või Marie Sklodowska-Curie grantide kaudu, ent võrreldes varasemaga kasutatakse ka nn missioonipõhist lähenemist ning oodatakse enam panustamist ühiskondlikult olulistesse teemadesse nagu digitaliseerimine, keskkonnaküsimused, tervisevaldkond või puhas energia. Seejuures on kolmandik eelarvest suunatud just Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.
Eesti teadusasutused on Euroopa Liidu teadusraha taotlemisel ja kasutamisel olnud üha edukamad. Aastatel 2014-2020 kestnud raamprogrammist “Horisont 2020” on seni rahastatud 618 Eesti osalusega projekti ning Euroopa Liidu panus Eesti asutuste teadus- ja arendustegevusse on olnud 232,4 miljonit eurot.
Lisaks raamprogrammile jõuti aasta lõpuga kokkulepeteni ka Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aastateks 2021–2025 ning rahvusvaheline tuumaenergia suurprojekti ITER uue perioodi arengutes. Arutelud Euroopas jätkuvad uuel aastal Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiinstituudi (EIT) ja suurte koostööpartnerluste üle ning kokkuleppeid ootavad „Euroopa horisondi“ rakendamisega seotud küsimused.
