Pühapäev, november 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Valitsus eraldas haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks üle 4 miljoni euro

NordenBladet Valitsus kiitis heaks haridus- ja teadusminister Jaak Aabi määruse eelnõu, millega kehtestatakse alus eraüldhariduskoolidele, erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujatele toetuse maksmiseks. Toetusteks on ette nähtud 4 259 750 eurot.

„Piirangud on väga palju mõjutanud huvihariduse ja –tegevuse erapakkujaid, eriti just Ida-Virumaal ja Harjumaal. Seega on väga oluline pakkuda neile olukorra leevenduseks abi. Samuti toetame ühekordselt ka eraüldhariduskoole üle Eesti,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Sihtgruppe teavitame eraldi toetuse taotlemise täpsematest tingimustest,“ lisas ta.

Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Ida-Virumaa ja Harjumaa

Eraüldhariduskoolide pidajate toetus on Harjumaal 10 ja Ida-Virumaal 20 eurot õpilase kohta.

Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse piirangute kompenseerimiseks Harjumaal 40 ja Ida-Virumaal 50 euroga osaleja kohta.

Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse piirangute kompenseerimiseks Harjumaal kuni 40 ja Ida-Virumaal kuni 50 euroga.

Kõik teised maakonnad

Eraüldhariduskoolide pidajate toetus on 10 eurot õpilase kohta.

Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse piirangute kompenseerimisega 20 euroga osaleja kohta.

Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse piirangute kompenseerimiseks kuni 20 euroga.

Eraüldhariduskoolide ja erahuvihariduse pakkujate toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 2020. aasta 10. novembri seisuga. Toetuse saamiseks tuleb täita taotlusvorm.

Erahuvitegevuse puhul saavad toetust taotleda ettevõtted, kelle jaoks on see põhikirjajärgne peamine tegevusala ning valdkonnas ollakse tegutsetud vähemalt üks kalendriaasta. Tegevusi peab olema pakutud lastele ja noortele regulaarselt vähemalt üks kord nädalas ning seda peavad olema läbi viinud kvalifitseeritud juhendajad.

Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus- ja Teadusministeeriumilt ei saa täiendavat toetust Töötukassast.

Ministri määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Teavitame sihtrühmi taotlemise tingimustest esimesel võimalusel.

Rohkem infot toetuste kohta leiab: www.hm.ee/kriisitoetus

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Avaldatud on mitmed 2021. aasta Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetuste tähtajad

NordenBladet — 2021. aastal jätkuvad mitmed Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammid, kust on võimalik rahastust taotleda koostööks nii kultuuris, hariduses kui ka vabakonnas. Jätkuvalt toetatakse eraldi programmidega ka kultuuritegijate ja avaliku sektori töötajate mobiilsust Põhja- ja Baltimaades ning puudega või krooniliste haigustega inimeste või nende hüvanguks tegutsevaid MTÜ-sid ja sihtasutusi.

Mitmete toetusprogrammide taotluste esitamise võimalus avaneb jaanuaris-veebruaris.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome ja Leedu peaministrid arutasid koostöövõimalusi Balti riikidega

NordenBladet — Täna 8. jaanuaril arutasid Soome peaminister Sanna Marin ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytė telefoni teel Soome ja Leedu kahepoolseid suhteid, EL-i ja rahvusvahelisi küsimusi. Peaminister Marin õnnitles Šimonytė’t hiljutise peaministriks nimetamise puhul. Peaministrid pole veel kohtunud, kuid kõne tehti videolingi kaudu.

Arutelul tõsteti esile ELi koostöö tähtsust koroonapandeemia vastu võitlemisel ja eriti vaktsiinidega varustamise tagamisel. Peaministrid vahetasid arvamusi ELi ergutusmeetmete riikliku rakendamise, keskkonnahoidliku ülemineku kohta põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektoris ning hariduse ja digitaliseerimise teemadel.

Peaministrid vahetasid arvamusi ka Põhjamaade ja Balti riikide tihedama koostöö võimaluste kohta. Soome on piirkondliku niinimetatud NB8 koostöö eesistujamaa 2021. aastal, kui prioriteetideks on digitaliseerimine, innovatsioon ja kliimapoliitika.
Lisaks arutati suhteid Venemaaga ja olukorda Valgevenes.

Eesti: 13 maakonnas taastub esmaspäeval kontaktõpe, Ida-Virumaal ja Harjumaal osaliselt

NordenBladet — Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks otsuse taastada alates 11. jaanuarist väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad kontaktõpe nii üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes kui kõrgkoolides. Samuti täpsustati alates 11. jaanuarist Eesti 13 maakonnas kehtima hakkavaid piiranguid huviharidusele ja -tegevusele, täienduskoolitusele ja – õppele ning spordile. Ida-Virumaal ja Harjumaal võivad kooli minna 1. – 4., 9. ja 12. klassi õpilased. 

„Mul on hea meel, et suur osa meie õppijaid saab minna kooli. Muidugi tuleb seda teha endiselt ettevaatlikult: hajutada, pesta käsi, jälgida oma tervist,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Otsuse kinnitame homsel valitsuse istungil ning seejärel teavitab Haridus- ja Teadusministeerium kõiki haridusasutusi uutest piirangutest ning tuletab meelde olulisi ennetusmeetmeid.“

Kontaktõppe korraldamisel tuleb nii üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes kui kõrgkoolides järgida Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti juhiseid võimalikult ohutuks õppetöö läbi viimiseks. Distantsõppele minek toimub vajadusel eelkõige klassi, kooli või piirkonna kaupa arvestades piirkondlikku olukorda ja koostöös Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Huvitegevus ja –haridus, täienduskoolitus ja -õpe, noorsootöö ja sport

Alates 11. jaanuarist tohib sisetingimustes nimetatud tegevustest osa võtta kuni 10 inimest ja neile lisanduv treener või juhendaja. Ruumi täitumus ei tohi olla rohkem kui 50 protsenti. Välitingimustes hakkab kehtima osavõtjate arvu piirang 24 inimest, kellele lisandub treener või juhendaja. Tegevusi läbi viies tuleb arvestada hajutamise nõude, kätehügieeni desinfitseerimisvahendite kasutamise ning maskikandmise kohustusega.

Piiranguid hinnatakse uuesti kahe nädala pärast.

Ida-Virumaa ja Harjumaa jätkuvad piirangud

Harjumaal ja Ida-Virumaal jäävad kehtivad kuni 17. jaanuarini varem kehtestatud piirangud. Alates 11. jaanuarist kuni 17. jaanuarini võivad osaleda kontaktõppes 1. – 4. klasside ning 9. ja 12. klasside õpilased. Teised klassid ning kutse- ja kõrghariduse õppurid on 17. jaanuarini distantsõppel. Keelatud on sisetingimustes toimuv noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja –õpe ning sport. Tegevusi võib läbi viia üksnes distantsilt. Välitingimustes on need lubatud kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

Uute piirangute korraldus plaanitakse heaks kiita homsel e-istungil. Pärast istungit avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee.

Haridus- ja teadusministeerium saadab kõigile haridusasutustele pärast otsuse jõustumist info uute piirangute kohta ja koostöös Terviseametiga täiendatud soovitused õppetöö võimalikult turvaliseks korraldamiseks.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Peatselt avaneb arhitektuuri ja disaini taotlusvoor

NordenBladet — Alates 19. jaanuarist on avatud Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“.

„Taotlusvooru eesmärk on arendada ja populariseerida eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu Eesti arhitektuuri-ja disainivaldkonda. Teiste seas on erilise tähelepanu all projektid, mis arendavad arhitektuuri- ja disainiharidust ning tõstavad arhitektuuri- ja disainipädevust,“ ütles Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.

Kuna taotlusvooru maht on piiratud (85000 eurot), siis on abikõlblike taotlejate ringist välja jäetud need organisatsioonid, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirja alusel. Samas on toetussumma ülempiiri tõstetud 50000 euroni, et taotlejatel oleks võimalik ellu viia ka mahukamaid projekte, mille kasusaajate hulk on suurem.

Sarnaselt eelmisele voorule loetakse abikõlblikuks ka kulud sisse ostetud teenustele, sealhulgas näiteks koolitus- ja nõustamiskulud ning uuringud. Samuti loetakse abikõlblike kulude hulka seminari, koolituse, õppereisi ja kontaktürituse kulud.

Täpsemalt saab vooru tingimuste kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.