NordenBladet —Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2018. aastal 8783 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4462 ja naistel 4321. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki.
Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk ning naha mittemelanoom, naistel rinnavähk, naha mittemelanoom ning käär- ja pärasoolevähk.
Kümne sagedama hulka kuulusid nii meestel kui naistel ka mao- ja neeruvähk; meestel käär- ja pärasoole-, kusepõie-, kõhunäärmevähk, mitte-Hodgkini lümfoom ning maksa ja maksasiseste sapiteede vähk ning naistel kopsu-, emakakeha-, kõhunäärmevähk, nahamelanoom ja emakakaelavähk.
65 protsendil esmasjuhtudest diagnoositi vähk 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2018. aastal 38 pahaloomulist kasvajat.
NordenBladet —Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas taas välja Kultuurisõbra konkursi, et tunnustada eraisikuid, ettevõtteid või organisatsioone, kes on olnud kultuurile aasta jooksul toeks rahaliselt või oma tegudega. 14. detsembril välja kuulutatud konkurss võtab kokku lõppeva, kultuurikorraldajate jaoks seninägematuid väljakutseid esitanud 2020. aasta.
„Aasta alguses sõbrapäeval tunnustusi jagades ei võinud me keegi aimata, kui keeruliseks see aasta meile kõigile kujuneb. Digilahendused aitasid kultuurielul ka kevadise eriolukorra ajal jätkuda. Nii sai digikultuuriaasta hoopis uue tähenduse,“ rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas. „Riiklikud toetused asutustele ja vabakutselistele loovisikutele aitasid meie kultuurikorraldajatel tegevust jätkata. Kuigi ettearvamatute tingimustega, on kultuurielu siiani ikkagi avatud. Tänan kõiki osalisi turvavajadustest kinni pidamise eest. Kutsun kultuuriasutusi ja korraldajaid hetkeks tagasi mõtlema ka oma heade partnerite ning toetajate peale, kes jäid raskel ajal truult teie kõrvale,“ lisas minister konkursi väljakuulutamisel.
Kultuuri toetanud ettevõtjad ja eratoetajad ehk kultuurisõbrad selgitatakse välja kümnendat korda. Aastate jooksul on tunnustust pälvinud nii suuremad kui ka väiksemad ettevõtjad, nende seas rahvusvahelised suurettevõtted ja üleilmselt tuntud kaubamärkide esindajad Eestis. Samuti on kultuurikorraldajad iga-aastaselt esile tõstnud metseene, kelle isiklik panus on olnud nii mõnegi sündmuse või festivali toimumisel määrav.
Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Iga kultuurikorraldaja saab teha ühe ettepaneku. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeerium või selle valitsemisala asutus, samuti mitte nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused, riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid või organisatsioonid, kelle põhitegevus on toetuste jagamine. Kandidaatide hulgast valib Kultuuriministeeriumis kogunev komisjon välja kultuurisõbrad ning peapreemia ehk aasta kultuurisõbra laureaadid. Võitjad avaldatakse Kultuurisõbra tseremoonial, mis toimub sõbrapäeva eel, veebruaris 2021.
Kandidaadi esitamiseks konkursile Kultuurisõber 2020 tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud pühapäevani, 10. jaanuarini 2021.
Eelmisel tunnustamisel 2019. aasta tegevuse eest pälvisid peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Lisaks neile tänati 21 ettevõtet või kultuuritoetajat, kelle panus oli möödunud 2019. aastal samuti silmatorkav ja kaalukas. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit. Varasemate aastate kultuurisõbrad on leitavad siit.
Avafoto: Kultuurisõber 2019, 14. veebruar 2020 Proto Avastustehases (Kultuuriministeerium/ Ardo Kaljuvee) Allikas: Eesti Kultuuriministeerium
NordenBladet — Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aab märkis, et konkursile oodatakse nii väikseid kui suuri keeletegusid. „Me kõik saame eesti keele kestmisele kaasa aidata mitut moodi, alates keele kasutamisest kuni arendamise ja kaitsmiseni,“ ütles Aab. „Igal aastal toome paljude keeletegude hulgast välja need, mis enim silma paistsid ja keele arengule head mõju avaldasid. Loodan, et konkursile esitatakse selgi korral tegusid alates eeskujulikust keelekasutusest kuni põnevate keeleuuringuteni.“
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).
Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul;
keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid);
keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega);
esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress).
Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.
Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja juba viieteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.
NordenBladet — Seaduse muutmise jõustudes avaneb alaealisel isikul võimalus saada psühhiaatrilist abi enda soovil või teadval nõusolekul, mis aitab kaasa noorte tervise hoidmisele ühiskonnas, ütleb Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder, kommenteerides koalitsioonierakondade poolt parlamendile üle antud Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu.
“Ka praegu on alaealistel inimestel võimalik minna psühhiaatri juurde, kuid seda tingimusel, et vanemad annavad selleks loa. Hinnanguliselt 95 protsenti vanemaid on selles osas toetavad ja aitavad oma last hädas. Murekohaks on nende laste saatus, kelle vanemad ei hooli nendest või on ise probleemide põhjustajad. Vajaliku nõusoleku saamine ravi alustamiseks on mitmetel juhtudel raskendatud, mis tähendab noorte psüühiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist või ravi ära jätmist,” märgib Tõnis Mölder.
Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab, võib tervishoiuteenuse osutaja piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on tema suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel.
“Kui alaealine isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust,” täpsustab Tõnis Mölder. “Mõjuvaks põhjuseks loetakse piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama.”
2019. aastal registreeriti Eestis 4119 perevägivallakuritegu, mida on 14% rohkem kui aasta varem. Ligi 30% perevägivallakuritegude puhul on ohvriks lapsed. Samuti on suurenenud registreeritud seksuaalkuritegude arv. Kokku registreeriti 2019. aastal 643 seksuaalkuritegu, millest 549 puhul oli kannatanuks laps.
NordenBladet —Tulenevalt koroonaviiruse levikust Ida-Virumaal kehtestatud piirangutest eraldab valitsus piirkonnale toetusmeetmeteks üle 2,8 miljoni euro. Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev tunnustab valitsuse poolt vastu võetud põhimõttelist otsust, mille üksikasju täpsustatakse lähipäevade jooksul.
Toetusmeetmete, mis hõlmavad tervet Eestit, kogumaht on rohkem kui 5 miljonit eurot. Enam kui pool summast eraldatakse Ida-Virumaale ning jaotatakse ettevõtete, spordiorganisatsioonide ning huvi- ja eraharidust pakkuvate organisatsioonide vahel. Dmitri Dmitrijevi sõnul ulatub piirangute tõttu oma tegevuse peatama sunnitud ettevõtete toetus kokku 2 133 000 euroni.
“Mis puudutab igale konkreetsele ettevõttele tehtavate maksete suurust, siis võetakse aluseks töötajate kahekordsed palgakulud eelmise aasta novembris,” selgitab Dmitrijev, lisades, et ühe ettevõtte maksimaalne toetus on 150 000 eurot.
Ida-Virumaa kultuuriasutuste, huvihariduse (nii lastele kui täiskasvanutele) ja spordiettevõtete toetus kokku ulatub 696 000 euroni. “Samuti osutatakse piirkonnas abi eraharidusele – selleks on ette nähtud 5380 eurot,” ütleb Dmitri Dmitrijev. “Seekord pole sektorite kaupa selget jaotust. Lähtusime põhimõttest, et abi peaksid saama kõik ettevõtted, kelle tööd mõjutavad viimased piirangud. Esmajärjekorras hõlmab see turismisektori ettevõtteid.”
Dmitri Dmitrijev lisab, et eelpool nimetatud abimeetmed kehtivad piirangute kehtivuse ajaks ehk 12. detsembrist 3. jaanuarini.
