Esmaspäev, november 24, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Silmapaistvad muusika- ja kunstitudengid – NEMAD on selle aasta Artur Lemba ja Eduard Wiiralti stipendiumide saajad

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas andis  22. detsembril Eesti Muusika- ja teatriakadeemias üle Artur Lemba ja Eduard Wiiralti nimelised loomingulised stipendiumid. Silmapaistvatele muusika- ja kunstitudengitele mõeldud stipendiumi laureaatideks osutusid Anna Mari Liivrand, Kaisa Maasik, Tauri Västrik, Anita Maasalu, Evita Lohu ja Liisa Hõbepappel. 

„Jõulupühade eel koos Eesti muusika- ja kunstimaastiku tulevaste tippudega meie kultuuri suurnimede pärandi järjepidevust tähistada on üks meeldivamaid iga-aastaseid traditsioone. Tänavu on nii kunstnikele, muusikutele kui ka ülejäänud kultuurirahvale olnud erakordselt raske ja ehmatusi täis aasta. Seda suurem rõõm on aasta lõpus avastada, et Eesti kunsti ja muusika klassika on ka tänavu au sees olnud, autoritasud stipendiumide maksmiseks on raskustest hoolimata laekunud ja nii saame rõõmustada koguni kuue noore loomeinimese üle,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Kõik Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid. Stipendium anti muusikateaduse ja muusikakorralduse eriala tudengile Anita Maasalule, muusika interpretatsiooni õppekaval klaverierialal õppivale Evita Lohule ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekaval heliloomingu suunal õppivale Liisa Hõbepappelile.

Artur Lemba nimelisele loomingulisele stipendiumile said kandideerida klaveri-, heliloomingu ja muusikateaduse eriala üliõpilased. Konkursile laekus 12 taotlust bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe tudengitelt, esindatud olid nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka mainekad rahvusvahelised kõrgkoolid. Valikukomisjoni kuulusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Interpreetide Liidu esindajad.

„Komisjon tõstis taotlejate puhul esile mitmekülgsust ja kõrget motiveeritust, samuti selgete eesmärkide olemasolu nii erialases loomingulises tegevuses kui ka õppetöös. Kõigil kandidaatidel on tugev tulevikupotentsiaal valitud erialal, mida kinnitab juba nende praegune aktiivne osalemine Eesti muusikaelus,“ märkis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts.

Wiiralti stipendiumid pälvisid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekava esimese aasta magistrant skulptuuri, installatsiooni ja joonistustega tegelev Anna Mari Liivrand, samal õppekaval magistriõpinguid lõpetav kunstnik ja kuraator Kaisa Maasik ning Helsingi Aalto ülikooli magistrant, moekunstnik Tauri Västrik.

Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi valikukomisjoni kuulusid kunstikõrgkoolide, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstnike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse esindajad. Eksperdid rõhutasid konkursi kõrget taset – kokku laekus 27 taotlust nii bakalaureuse- kui magistritaseme kunstitudengitelt nii Eesti kui välismaa kõrgkoolidest. „Noorte loovisikute sihikindlus ja kunstiliste valikute julgus on imetlust väärt. Lõppvalikusse jõudnud stipendiaatide puhul tõsteti esile nende väga selgelt välja kujunenud isikupärast ja jõulist loojapositsiooni, eksperimendijulgust meediumide ja materjalidega, traditsioonide, poeesia ja elulise praktikaga,“ tõi välja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Kultuuriministeerium on Artur Lemba ja Eduard Wiiralti autoritasude seadusjärgne pärija ning stipendiumifondid kogunevad autoritasudest, mis kogutakse Lemba ja Wiiralti teoste kasutamise eest. Stipendiumide andmise eesmärk on edendada muusika- ja kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist. Artur Lemba nimelist stipendiumit summas 2000 eurot annab Kultuuriministeerium välja alates 2018. aastast, Eduard Wiiralti nimeline stipendium loodi 2004. aastal ja selle suuruseks on 3000 eurot. Wiiralti pärandi suurim hoidja Eesti Kunstimuuseum lisab Wiiralti stipendiumile omalt poolt eluaegse kuldkaardi, millega stipendiaat pääseb kõigisse muuseumi filiaalidesse alati tasuta. Eesti Kontsert jagab stipendiaatidele priipääsmeid oma 2021. aastal korraldatud kontsertidele.

Artur Lemba (1885–1963) on üks Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Eduard Wiiralt (1898–1954) on Eesti üks aegade silmapaistvamaid graafikakunstnikke, kelle looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemade rohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest.

Sündmust saab vaadata järele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Youtube kanalilt.

 

 

 

UUED PIIRANGUD: 28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad järgmised piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal

NordenBladet — Valitsus kehtestas alates 28. detsembrist ulatuslikud COVID-19 piirangud Harjumaale ja pikendab juba kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid Ida-Virumaal. Lisaks hakkas 24. detsembrist üle riigi kehtima 50 protsendi ruumitäituvuse nõue jumalateenistustele. Kompenseerimaks uutest piirangutest tekkivat majanduslikku kahju, leppisid valitsuse liikmed kokku ka toetustes kõige enam mõjutatud majandussektoritele.

28. detsembrist -17. jaanuarini kehtivad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal

Külastajate jaoks peavad uksed sulgema kõik spordiobjektid, seal hulgas spordiklubi, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga võistkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Samuti ei kehti piirang erivajadustega inimestele.

Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, seal hulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides. Külastajate jaoks peavad olema suletud ka muuseumid ja näitusasutused. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.

Sisetingimustes on keelatud noorsootöö, huvitegevus ja –haridus, täienduskoolitus ja –õpe, samuti sportimine ja treenimine. Õues on kõik need tegevused lubatud kuni kümneliikmelisele rühmale ja treenerile.

Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad jätkuvalt pakkuda majutusteenust.

Klientidele peavad olema suletud kõik toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalid. Toidu kaasamüük ning sellega seotud kullerteenus jääb lubatuks.

Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks, kuid järgida tuleb terviseameti ja kohaliku omavalituse poolt antavaid suuniseid viiruse leviku tõkestamiseks.

Kõik juhendid täpsete nõudmistega jõuavad Kultuuriministeeriumi lehele siia.

 

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid avavad uusi õpivõimalusi

NordenBladet — 2021. aastal algab Euroopa Liidu ühe populaarsema ja edukama programmi Erasmus+ uus periood, mille pea kaks korda suurem eelarve toob varasemast oluliselt paremad võimalused nii erinevatele hariduse, noortevaldkonna ja spordiprojektidele kui ka avarduvad õpirände võimalused. Euroopa Solidaarsuskorpuse programm loob uuendusena vabatahtliku töö võimalusi humanitaarabi vallas.

„On rõõmustav, et Euroopa Liidu uus eelarve periood toob senisest uuenduslikumale ja digitaalsemale Erasmus+ programmile lisarahastust, mis loob veelgi laiemad võimalused eestimaalaste õpirändeks välismaal ja põnevateks koostööprojektideks,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Julgustan kõiki osalema Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides, et avastada Euroopat õppides, töötades või vabatahtlikuna, saada rahvusvahelisi kogemusi või luua üheskoos midagi uut selleks, et nende kogemustega panustada Eesti tulevikku.“

Uus Erasmus+ programm on mahukam nii sisult kui ka vormilt ning lisaks on haridus- ja noorsootöötajatel ning üld-, kõrg-, kutse- või täiskasvanuhariduses õppijatel võimalik juba tuttavatele võimalustele osaleda ka spordiga seotud tegevustes. 83% eelarvest eraldatakse hariduse ja koolituse valdkonnale, 10,3% noortevaldkonnale ning 1,9% sporditegevustele. Kokku on eelarve enam kui 26 miljardit eurot ning osalejate arv kasvab eelduste kohaselt kolm korda.

Enam tähelepanu pööratakse mitmekesisemale õppijate rühmale (sh vähemate võimalustega õppurid ja kooliõpilased) ning lihtsustatakse väikeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist. Samuti toetatakse õppekavade innovatsiooni, õppimis- ja õpetamismeetodite arendamist, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist ning rohe-dimensiooni. Lisaks projektidele toetatakse programmi raames Euroopa ülikoolide võrgustiku, kutsehariduse tippkeskuste, DiscoverEU ja õpetajaakadeemiate algatusi.  Uuel perioodil pannakse suuremat rõhku ka virtuaalsetele õpivõimalustele.

2018. aastal käivitunud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi eelarve uuel perioodil on üle ühe miljardi euro, millest lõviosas rahastatakse erinevaid vabatahtlikke tegevusi. Varasema Euroopa Vabatahtliku teenistuse võimalusi koondav programm keskendub kogukondade aitamisele ja võimestamisele vabatahtlike abil.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides osalemine on Eestis tõusuteel

Erasmus+ programmis on õpirändurite arv kasvanud igal aastal. Tänaseks on programmis osalenud iga neljas üldhariduskool, 85% kutsekoolidest ja kõik kõrgkoolid. Programmi hariduse valdkonnas oli õpirändes osalejaid Eestist perioodil 2014-2020 ligi 27 000 inimest. Samal perioodil on Eestisse tulnud enam kui 21 000 inimest. Haridusvaldkonna projektid on enim keskendunud uute õppemeetodite välja töötamisele, tehnoloogia kasutamisele, digioskuste arendamisele ning rahvusvahelise koostöö arendamisele. 30 aastat tagasi käivitatud programmi raames on välismaal õppinud, töötanud või vabatahtlikuna tegutsenud kokku 10 miljonit inimest. Noortevaldkonnas on perioodil 2014-2020 osalenud Eestist üle 32 000 noore pea 800 erinevas projektis. Kõige populaarsemad on olnud noortevahetused kokku enam kui 12 000 osalejaga.

Euroopa Solidaarsuskopruse programmi raames on alates 2018. a oktoobrist kokku toetatud 127 projekti, mis on peamiselt kohalikud solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse projektid ning milles osalejate arv on olnud vastavalt 446 ja 508. Näiteks on kohalike solidaarsusprojektide raames tegeletud noorte teadmiste tõstmisega vaimsest tervisest, toetatud NEET noorte tööalast konkurentsivõimet, sotsiaalseid oskusi ja ühiskondlikku aktiivsust ja toetatud puudega inimeste sotsiaalset kaasatust ja aktiivset elustiili.

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ei osale ÜK Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmides, mis tähendab, et edaspidi ei ole võimalik osaleda Eesti kodanikel ÜK-s toimuvates projektides, õpirännetes või algatustes ning ÜK kodanikel ei ole võimalik osaleda Eestis toimuvates projektides, õpirännetes või algatustes. Samas jätkuvad kõik praegu toimivad projektid või õpiränded kuni nende lepingujärgse lõpuni.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Riikliku haridusstipendiumi saavad neli õpetajat ja üks sotsiaalpedagoog

NordenBladet — Riikliku haridusstipendiumi saavad õpetajad Klaarika Prii, Karin Tuvikene, Aili Tervonen ja Mairit Trei ning sotsiaalpedagoog Karin Kiilaspä. Stipendium annab võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.

„On suurepärane, et saame seekord välja anda kõik viis stipendiumit. See annab tunnistust Eesti õpetajate ja tugispetsialistide pühendumusest ning hästi läbi mõeldud plaanidest valdkonna arendamisel,“ märkis haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Stipendium on samaaegselt tunnustus siiani tehtud sisuka töö eest ja tänuväärne võimalus keskenduda kuni pool aastat oma arendusteemaga tegelemisele. “

Selle aasta stipendiaadid keskenduvad ühel või teisel moel digilahendustega seotud teemadele, tähelepanu pööratakse ka kaasava hariduse ja üldpädevuste arendamisele, et iga õppija areng saaks kõikides oludes parimal viisil toetatud.

Matemaatikaõpetaja Klaarika Prii Pärnu Vanalinna põhikoolist saab stipendiumi suurusega 8 727 eurot põhikooliõpilase iseseisvat matemaatikaõpet toetava digiõppevara loomiseks.

Karin Tuvikene Rannu lasteaiast keskendub õppematerjalide väljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle määrati stipendium 8 335 eurot.

Aili Tervonenil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseõpetajal, on võimalik 3 790 euro suurust stipendiumit kasutada abikoka eriala lihtsustatud õppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase õppevara loomiseks e-keskkonda.

Mairit Treile, kes on mitme aine õpetaja Tartu Emajõe koolis, määrati 11 000 eurot metoodiliste digijuhendite loomiseks pimedatele ja vaegnägijatele.

Karin Kiilaspä Viljandi Paalalinna koolist saab 9 060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.

Igal aastal saab anda välja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ning kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine.

Esimesed riiklikud haridusstipendiumid anti välja 2018. aastal. Stipendiumite taotlemise konkurss kuulutatakse taas välja järgmisel aastal. 2018. ja 2019. aastal riikliku haridusstipendiumi saanud õpetajate ja tugispetsialistidega saab lähemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Kohtunikueksamile saab dokumente esitada 4. jaanuarini

NordenBladet — Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb esitada:

  • kohtunikueksamile lubamise taotlus;
  • haridust tõendavate dokumentide (sh akadeemilise õiendi) koopiad;
  • koopia Eesti kodakondsust tõendavast dokumendist.

Dokumendid tuleb esitada kohtunikueksamikomisjonile elektroonselt aadressil info riigikohus [dot] ee või posti teel Riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu.

Komisjon vaatab kohtunikueksamile lubamise taotlused läbi ja teatab eksamile lubamisest või lubamata jätmisest kolme nädala jooksul taotluste esitamise tähtajast.

Kohtunikueksam korraldatakse eraldi kolmes õigusvaldkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus, haldusõigus ja halduskohtumenetlus ning karistusõigus ja süüteomenetlus. Eksamile soovijal on õigus valida eksam ühes kuni kolmes õigusvaldkonnas enda äranägemise järgi – oma valik tuleb märkida eksamile lubamise taotluses.

Kohtunikueksami kohta täpsemalt saate lugeda kohtunikueksami viite alt või kohtunikueksamikomisjoni töökorrast.