NordenBladet — Eelmisel nädalal lõppenud õpihuvi laagrite toetuse taotlusvooru laekus 611 avaldust kokku 7,9 miljoni euro eest. Taotlused läbivad sisulise hindamisvooru ning kui selgub, et kvalifitseeruvaid ja sisukaid laagriplaane on rohkem, kui planeeritud kuue miljoni euro ulatuses, saavad ka need kriisimeetmeteks eraldatud toetusest rahastuse.
„Mul on väga hea meel, et nii paljud haridus- ja noortevaldkonna organisatsioonid on ühendanud jõud ning mõelnud üheskoos sellele, kuidas pakkuda meie lastele ja noortele sisukaid, arendavaid ja vaimset tervist turgutavaid tegevusi,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Taotlusi on laekunud kõikjalt üle Eesti ning laagrite sisus on esindatud nii sport, loovus, keskkonnaharidus, tervislikud eluviisid, sotsiaalsete oskuste arendamine kui palju muud. Kõige suurem taotlus (üle 1,2 miljoni) laekus Kvark Unicornland OÜ ja AHHAA Teaduskeskuse SA koostöös ning pea iga maakonna õpetajaid kaasates „Rakett 69“ laagrite korraldamiseks.
Hindamistulemused selguvad hiljemalt juuli keskpaigas. Pärast positiivset otsust saab taotleja laagritoetuse summa kätte hiljemalt 14 päeva jooksul. Tegevusi saab alustada pärast taotluse rahuldamise otsust. Taotlejaid teavitatakse otsustest esimesel võimalusel.
Toetust saab kasutada kuni 2021. aasta lõpuni, mis tähendab, et laagreid on võimalik korraldada nii suvel kui ka sügis- ja talvevaheajal.
Õpihuvi laagrid on mõeldud on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivatele lastele ja noortele. Taotleja sai vabalt valida, milliste pädevuste või ainevaldkondade arendamisega laagris tegeleda. Tähtis on see, et tegevuste kaudu soovitakse toetada laagriliste vaimset tervist, õpihuvi ja motivatsiooni ning laagri ettevalmistamine või läbiviimine toimuks haridus- ja noortevaldkonna koostöös. Laagri kestus peab olema kolm kuni viis päeva. Maksimaalne toetuse summa osaleja kohta on 120 eurot ning osalejale peab laager olema tasuta.
Lisaeelarvega eraldati haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks ning õpihuvi laagrite korraldamiseks kokku 12 miljonit eurot.
NordenBladet — Keskkonnaminister Tõnis Mölder kuulutas välja keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp tänavused võitjad. Keskkonnakäpa laureaadid valiti sel aastal välja 74 kandidaadi seast.
„Tänavusel keerulisel aastal on paljud leidnud rõõmu just loodusega koos olemisest. Konkursile esitatud projektid olid valdavalt suunatud oma keskkonnasäästlikule taimede kasvatamisele ning lisaks oli ka projekte, mis koroonaajal pakkusid peredele tegevusi distantsilt,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Suur tänu õpetajatele, kel on olnud ideid ja jaksu lapsi ka sel väljakutseid täis õppeaastal keskkonnahoidlikkuse teemadel suunata.“
Keskkonnakäpa konkursile esitatud kandidaate hinnati viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai tubli tegutseja, targa tarbija, õnneliku õppe ja kogukonna kaasamise kategoorias. Kõikides rühmades selgusid ka rahva lemmikud.
TARK TARBIJA 2021
Illuka Kool
Distantsõppe projektipäev “Prügist nii ja teisiti”
Nõo lasteaed Krõll
“Miljon” meetrit häid mõtteid
TUBLI TEGUTSEJA 2021
Rakvere Põhikool
Putukamajade projekt
Tallinna Suur-Pae lasteaed
Looduskonverents lasteaedadele “Seikluskasvatuse ja projektõppe kasutamine looduse uurimisel ja hoidmisel”
Eve Sepper
Keskkonnaharidus läbi loodusliikumise
Valga Muuseum
Loodushariduslik näitus “Imeline Valgamaa”
ÕNNELIK ÕPPIJA 2021
Lindi Lasteaed-Algkool
Täna sööme kala!
Pelguranna lasteaed
Õppeaed
Aruheina lasteaia Tegusate Mesilindude rühm
„Ise külvame, ise kastame ja rohime, ise kasvamist jälgime, ise saagi koristame, ise supi keedame!“
KOGUKONNA KAASAJA 2021
Pärnu Ühisgümnaasium
Unikaalne dokument “Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta”
Kopli lasteaed
Kogukonnanäitus „Põhja – Tallinna õuesolemise paigad“
Veronika Zhurina
Õiglase kaubanduse kampaania
MTÜ Nähtamatud Loomad ja Karin Kanamäe
Keskkonnasõbraliku koolitoidu programm
RAHVA LEMMIK 2021
Tõrva Gümnaasium
Õpime looduses rõõmuga!
Kohtla-Järve lasteaed Tareke
Projekt “Mesilased”
Nurmenuku lasteaia Võilille rühm
Loodushuvilised lapsed
Virge Sarapu
5 -tärniline putukahotell
MTÜ Globe Eesti
25 aastat Globe programmi Eestis
Lisainfo: Kairi Toiger, avalike suhete osakonna peaspetsialist 626 2931.
NordenBladet — Soome terviseameti uue korra kohaselt ei nõuta Soome tulekul koroonatesti tegemist neilt, keda on koroona vastu vaktsineeritud.
Terviseamet andis teada, et on uuendanud piiriületuskohtades terviseametnikele suunatud juhiseid. Koroonatesti ei nõuta edaspidi reisijatelt, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi ja teisest doosist on möödas vähemalt kaks nädalat. Samuti ei nõuta testi tegemist neilt, kes on põdenud viimase 6 kuu jooksul koroonahaigust ja kes on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi, millest on möödas vähemalt nädal aega.
Samuti ei nõuta testi tegemist neilt, kes on saanud ühe vaktsiinidoosi vähemalt kaks nädalat enne piiriületust. Sellisel juhul aga võetakse isikult kontaktandmed, et saaks suunata ta koroonatestile, kui piiriületusest on möödas 72 tundi, vahendab MTV.
Uus kord puudutab Soome kodanikke ja Soomes püsivalt elavaid inimesi, kelle kohta ei kehti Soome sisenemisel piirangud. Piiriületuse piirangud kehtivad Soomes praeguse seisuga juuni lõpuni. Praegu on lubatud muu piiriületus Schengeni riikidest vaid vältimatu töörände puhul, ainult lennukiga tulekul on lubatud igasugune tööränne.
Soome valitsus valmistab praegu ette uut piiriületuse korda, mis võimaldab asendada piirangud muude meetmetega.
NordenBladet — Viimase aasta COVID-19 globaalse kriisi tingimustes on inimeste võime kohaneda tugevalt proovile pandud ning nagu uuringud näitavad, on muutunud olude tõttu eriti stressis noored. “Võrdsem Eesti” videosarja kümnendas ja viimases videos räägib Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask säilenõtkusest ehk oskusest ja võimest raskete oludega toime tulla.
„Sotsiaalministeeriumis valminud kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitlustulemuste ülevaatest selgub, et vaimse tervise probleemidega abivajajate arv on 72 protsendi ehk 54 küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangul kasvanud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kõige enam vajavad abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid on seotud peretülide ja -vägivallaga.
Ministri sõnul selgub ka värskest Praxise uuringust, et pandeemia andis soolisele võrdõiguslikkusele väga tugeva löögi nii Eestis kui ka mujal, sest drastiliselt suurenenud hulgal langesid kodused toimetused valdavalt naistele. „Julgustan kõiki abivajajatest märku andma ja mure korral sellest ka teistega rääkima ja abi otsima,“ lisas minister.
Turu-uuringute AS on riigikantselei tellimusel viimase aasta jooksul läbi viinud regulaarseid küsitlusi, et kaardistada inimeste arvamusi, hoiakuid ja käitumisvalikuid COVID-19 kriisis. Muuhulgas on küsitlustes uuritud inimeste stressitaset, kas vastajad on viimase 30 päeva jooksul olnud stressis või pinge all. Viimases küsitluslaines (21-23. mai 2021) vastas ligemale kolmandik inimestest, et nad on olnud sel perioodil stressis suurel või väga suurel määral. Keskmisest oluliselt kõrgema stressitasemega paistavad silma nooremad vanusgrupid (15-24 a. 53% ja 25-34 a. 45%) ning töötud (49%), õpilased või üliõpilased (53%) ja lapsepuhkusel või kodused inimesed (40%).
Täna avaldatud “Võrdsem Eesti” videos räägib Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, et säilenõtkus on võime kohaneda ebasoodsate või isegi ekstreemsete tingimustega ning tulla toime raskuste ja probleemidega. “Kui inimest mõjutavad tugevad stressorid ehk negatiivsed elusündmused, haigused, kaotused, võib nende tegutsemisvõime sellest oluliselt häiritud olla, kuid säilenõtked inimesed suudavad sellest kiiremini toibuda ning paremini jätkata oma igapäevaseid kohustusi,” ütles Merike Sisask.
Sisaski sõnul saavad nii ökosüsteemid kui inimesed keerulistes olukordades vähem kahjustatud, kui nende säilenõtkus on kõrge. “Positiivse vaimse tervise üks alustalasid on just nimelt säilenõtkus. Kui olukord muutub ebakindlaks, saavad kõrge säilenõtkusega inimesed endaga paremini hakkama. Säilenõtked inimesed säilitavad optimistliku vaate raskuste kiuste. Madala säilenõtkusega inimesed on aga haavatavamad, raskuste eest püüavad nad põgeneda ning kui see ei õnnestu, kipuvad nad murduma. Raskustest saab nende jaoks mure, millele lahendust ei ole,” kirjeldab Sisask.
Kuus nõuannet, kuidas säilenõtkust arendada:
1. Hoia olulisi suhteid. Väärtusta pere, sõpru ja teisi lähedasi, oska neilt abi küsida ja seda ka vastu võtta.
2. Suhtu kriisidesse kui paratamatusse ja muutustesse kui elu loomulikku osasse. Stressivaba elu pole olemas ning kriisist läbiminek suurendab stressitaluvust tulevikus.
3. Sea endale realistlikud eesmärgid ja liigu nende suunas. Kui positiivne tulemus on ebatõenäoline, vaata eesmärgid üle ja sea nende tähtsuse järjekord ümber.
4. Probleemide korral tegutse nende lahendamise nimel ja ära looda, et need lihtsalt kaovad.
5. Suhtu iseendasse positiivselt ja hoolitse enda eest. Keskendu enda headele omadustele ja ära unusta enda vajadusi. Luba oma ellu ohtrasti väikeseid rõõmu pakkuvaid ning lõõgastavaid hetki.
6. Säilita lootusrikas ellusuhtumine, ära keskendu hirmudele ja muretsemisele. Positiivse ellusuhtumisega lood endale ilusama elu. Visualiseeri endale oma soovid ja tunne nendest rõõmu juba enne, kui need täidetud saavad.
Vaimse tervise esmaseks toetamiseks on olemas mitmeid kodulehti ja infoliine, mille kaudu kiireloomulise ja tugeva murega abi saada. Vaata lähemalt: https://www.kriis.ee/et/vaimnetervis
“Võrdsem Eesti” on kümneosaline sotsiaalministeeriumi videosari, mis kutsub üles ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes.
Viimased videod:
Airi Mitendorf: “Kus algab kontroll paarisuhtes?”
Kristiina Luht: „Kuidas ära tunda kübervägivalda?“
Jaanika Hämmal: “Miks meil on vähe meesõpetajaid?”
Christian Veske: “Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?”
Helen Biin: “Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?”
NordenBladet — Taani mängijal Christian Eriksenil jäi eile mängus Soomega veidi enne esimese poolaja lõppu süda seisma ja ta kukkus elutult maha.
29-aastane Eriksen jäi ellu tänu meeskonnakaaslaste kiirele tegutsemisele, kes puhastasid ta hingamisteed ning tegid talle südamemassaaži ja kunstlikku hingamist.
Eriti tõstetakse esile meeskonna kaptenit Simon Kjæri, kes asus kohe Erikseni abistama ning pärast organiseeris mängijatest müüri ümber Erikseni ja lohutas Erikseni abikaasat.
Südamearstide väitel Eriksen enam professionaalset jalgpalli mängida ei saa.
Christian Eriksen, the whole of football⚽⚽ is with you. pic.twitter.com/5UtblUiXOd
— RealKing (@RealKin97511434) June 12, 2021
Süda võib ootamatult seisma jääda meist igaühel. Siin on õpetus, kuidas teha südamemassaaži:
