Pühapäev, november 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

SA Things eestvedamisel analüüsiti Taani jäätmete liigiti kogumise märgistusi ehk piktogramme ning uuriti, milliseid neist saaks Eestis kasutusele võtta

NordenBladet — SA Things eestvedamisel analüüsiti Taani jäätmete liigiti kogumise märgistusi ehk piktogramme ning uuriti, milliseid neist saaks Eestis kasutusele võtta. Analüüsi tulemusel valmis piktogrammide kasutamist tutvustav veebileht www.liigitikogumine.ee ning esimesed omavalitsused on andnud teada oma valmisolekust uusi märgistusi kasutama hakata.

SA Things tegevjuhi Kristiina Kerge sõnul on selles projektis väga oluline kohalike omavalitsuste huvi ja valmisolek uusi piktogramme kasutusele võtta ning on rõõm tõdeda, et huvi on olnud suur. Esimeste seas valmistuvad uusi märgistusi kasutama näiteks Narva linn, Saaremaa vald, Saku vald, Tallinna Jäätmekeskus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.

„Ühiselt saame pakkuda Eesti elanikele selgeid ja mõistetavaid juhiseid jäätmete liigiti kogumiseks. Ühtsed piktogrammid teevad liigiti kogumise kohta info edastamise selgemaks ja võimaldavad kavandada erinevate infomaterjalide ja – kandjate arendamist mitme riigi üleselt,“ lisas Kerge.

Narva abilinnapea Sergei Gorlatš ütles, et Narva linn otsustas projektiga liituda, sest prügi sorteerimise teema on praegu väga aktuaalne: „Usume, et selle projekti abil suudame pöörata prügi sorteerimisele rohkem tähelepanu, suurendada elanikkonna teadlikkust ja tutvustada sorteerimisel uusi prügiliike. Soovime, et Narva linn oleks üks esimesi, kes sellest imelisest algatusest osa võtab.“

Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel loodab, et üle Eesti ühesuguse pildikeele kasutamine jäätmete kogumisel ja äraandmisel viib liigiti kogumise massidesse: „Omavalitsusena oleme juba aastaid püüdnud liigiti kogumist elanikkonnale selgitada ja teeme seda ka edaspidi. Nüüd on meil võimalus selleks kasutada ka kenasti disainitud pildikesi väga mitmete jäätmeliikide tähistamiseks.

Ka MTÜ Eesti Elektroonikaromu otsustas projektiga liituda, et tarbijatel oleks edaspidi võimalikult lihtne orienteeruda, kuidas jäätmeid liigiti koguda. „Kui erinevatele jäätmeliikidele kehtib ühtne sümboolika, siis tekitab see ka lõpptarbijates suurema selguse, kuhu mingit liiki jäätmed liigiti koguda, ning see aitab meil ka tõhusamalt vanu elektroonikaseadmeid ning patareisid ja akusid kokku koguda,“ märkis MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhatuse esimees Aivo Kangus.

Saku valla tegevuskava esimene etapp on võtta piltsüsteem praktikas kohe kasutusele ning tellida Saku jäätmejaama ja Kiisa jäätmepunkti A3 formaadis piktogrammidega magnetsildid. „Ühesugune piltsüsteem aitab inimest ükskõik millises jäätmekäitluskohas. Loodame, et piktogrammid lihtsustavad jäätmete üleandmist – edaspidi ei pea inimesed kogumismahutitesse sisse vaatama, mis liiki jäätmeid tohib sinna panna, vaid otsivad kindlal värvipõhjal olevat tuttavat pilti,“ ütles Saku valla keskkonnaspetsialist Kerli Laur.

Tallinna Jäätmekeskus näeb, et ühiste piktogrammide kasutamine lihtsustab elanike arusaamist jäätmete liigiti kogumisest: „Me plaanime alustada piktogrammide kasutamisega eelkõige jäätmejaamades, kus info selgus on väga oluline “ märkis Sofia Pereskoka, Tallinna Jäätmekeskuse keskkonnaspetsialist.

SA Things, Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse ja Keskkonnaministeeriumi koostööprojektis uuritakse võimalusi, kas ja kuidas võtta Eestis kasutusele Taani jäätmete liigiti kogumise piktogramme ehk märgistusi. Sarnane pildikeele ühtlustamise projekt on hetkel toimumas ka Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus ning Taanis kasutab ühtseid piktogramme lausa 93 omavalitsust 98-st. Projekti raames on järgnevate etappide kavandamiseks plaanis Põhja- ja Baltimaade projektipartnerite ja tootjate ühine arutelu uute piktogrammide pakenditele lisamiseks.

Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekt käivitus 2021. aasta veebruaris, kestab ühe aasta ning Eestis on selle juhtpartner SA Things, mille tegijad on tuntud ka Kuhuviia.ee keskkonna loojatena. Projekti peafinantseerija on Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Projekt võimaldab levitada Taani piktogrammide süsteemi parimaid kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis laiemalt ning soodustab heade jäätmekäitlustavade kasutuselevõttu. Projekt on otseselt seotud Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusplaanis Vision 2030 seatud eesmärgiga soodustada ring- ja biomajandust, kestlikku ja konkurentsivõimelist tootmist, kestlikke toidusüsteeme ning ressursitõhusaid ja mittemürgiseid tootmistsükleid.

Lisainfo: Kristiina Kerge See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Soomes lisandus (21.06.2021) 45 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna esmaspäeval, 21. juunil viimase ööpäevaga 45 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 94 379 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus Helsingis (11), Vantaal (6) ja Espoos (5).

 

Rootsis tagandati valitsus, võimalikud on erakorralised valimised

NordenBladet — Rootsis tagandati võimult seal pikalt püsinud sotsiaaldemokraatlik valitsus, kui peaminister Stefan Löfvenile avaldati parlamendis umbusaldust.

Rootsis oli seni võimul vähemusvalitsus, mis tähendab, et opositsioonierakondadel oli võimalus valitsus kukutada.

Kui valitsus kukub, ootab ees kas uue valitsuse kokkupanek või erakorralised valimised. Rootsis pole varem kunagi nõnda peaministrit tagandatud. Kui tulevad uued valimised, jätkab senine valitsus kuni uute valimisteni asjaajamisvalitsusena.

 

Kuhu minna ja MIDA TEHA Järvamaal Eestimaa südames asuvas Paides? +PILTE SUVISEST PAIDEST!

NordenBladet – Mis ühendab Arvo Pärti, Ita Everit, Ain Hanschmidti, Sven Mikserit ja Jaak Salumetsa? Kõik need tuntud inimesed on pärit Paidest. Tallinnast Tartu või Viljandisse sõites soovitame külastada ka maanteele lähedal asuvaid vahvaid turismiatraktsioone. Üks huvitav peatuspaik on kindlasti Mäo ristist vaid viie kilomeetri kaugusel keset Eestimaad asuv Paide.

Paide huvitavaimad vaatamisväärsusused on Paide Keskväljak, mis varasemalt kandis nimetust Turuplats ning ajalooline Paide Vallitorn ning Paide Vallimägi kus asub Ajakeskus Wittenstein (loe sellest lähemalt minu blogist: Helena-Reet: Ajakeskuse Wittenstein külastus Paide vallitornis ning pidu kohvikus Tainas Catering), kus ajamasinaga on võimalik minna rännakule läbi 8 korruse ning 8 ajalooperioodi. Keskuses on avatud ka restoran Ajastute Toidud, mille üks põnevamaid toite on karuliha praad.

Paide on atraktiivne ka oma paeskulptuuride poolest. Paide külastatuimad paeskulptuurid on Laur Tiidemanni “Hääletaja skulptuur”, mis asub Olerexi ringi ääres Paide linna sissesõidul ning Riho Kulla skulptuurid “Paesümfoonia” ja klaverikujuline “Loomingu läte” Arvo Pärdi muusikaaias. Muusikaaed avati Paides 2016. aasta septembris ning see tähistab kohta, kus asus helilooja Arvo Pärdi sünnikodu. Aia avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise. Vaatamisväärsused on ka aastatel 2017-2018 Paide kunstnike poolt majaseintele joonistatud ja maalitud seinamaalingud, mida on kokku 9.

Kultuurihuvilised saavad külstada ka Järvamaa muuseumi, mis on üks Eesti vanim maakonnamuuseum. Järvamaa Muuseumi püsiekspositsiooni ilmestavad teematoad: muinasajast varajase rauaajani läbi arheoloogiliste leidude koos loodusosaga, 18. sajandi vana apteek, kultuuri- ja hariduselu, mõisatuba, eelmise sajandi alguse majanduselu, sajanditagune käsitöölise tuba, 60-ndate haritlase tuba, fotograafinurk 70-ndate fotodega. Ajutiste näituste ruumis vahetuvad näitused 2-3 kuu tagant.

Suvel külasta kindlasti ka kahe supluskoha ja paadisillaga 1981.-82. aastatel rajatud Paide tehisjärve. Ümber järve saab jalutada, suvel joosta, talvel suusatada. Järve ääres on piknikukoht lõkkeplatsiga, laste mänguväljak ja võrkpalliväljakud.

__________

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus. Linna on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal. 2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.

 


Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

 

Eesti: Harrastuskalapüügi hooaeg on täies hoos: Kontrolli üle oma kalapüügiõiguse olemasolu!

NordenBladet — Harrastuskalapüügi kõrghooaeg on täies hoos. Keskkonnaministeeriumile on viimasel ajal teatatud juhtumitest, kus hoolimata kalastuskaardi püügiandmete täitmisest ei ole olnud kalastajatel võimalik uut kaarti osta. Oleme jõudnud järeldusele, et põhjuseks on täitmata või osaliselt täidetud kasutajaprofiil pilet.ee lehel.

„Eesti ligi 160 000 kalastajast on paljud juba sel aastal kalavetel käinud,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Kuna puhkuste lähenedes on kalavetele oodata veelgi rohkem kalamehi ja tihti ostetakse püügiõigus nutiseadmega kohapeal, siis selleks et õng või võrk pihus kalastuskaarti ostes halbu üllatusi ei tuleks, paneb Tuus hobikalastajatele südamele eelnevalt kontrollida oma isikuandmed www.pilet.ee keskkonnas.

Vajalikeks isikuandmeteks on e-posti aadress ja mobiiltelefoni number ja vajame neid andmeid selleks, et saaksime kalastajatele anda infot kalastuskaardi kehtivusest, samuti  vajadusel kontakteerumiseks.

Keskkonnaministeerium kutsub üles kõiki kalastajaid enda isikuandmeid pilet.ee leheküljel üle vaatama ja uuendama. Kasutajaprofiilis tehtud uuendused on vaja kindlasti salvestada.

Harrastuskalapüügiks on tänavu soetatud juba üle 65 000 harrastuskalapüügiõiguse. Siin ei kajastu lapsed, pensionärid ja puuetega isikud, kellele harrastuspüügiõigus on tasuta.

Ehkki lube on soetatud usinasti, on endiselt ka neid kalastajaid, kes lähevad püügile ilma vajaliku loata. Keskkonnaameti järelevalve statistika järgi kalastab umbes iga kümnes kalamees ilma püügiloata. „Eestis on harrastuskalapüügi lubade soetamine tehtud väga lihtsaks, seda saab teha nii mobiiliga kui ka internetist ning hinnad on võrreldes muu maailmaga Eestis suhteliselt soodsad. Loata püüdjate suhtes alustab Keskkonnaamet reeglina väärteomenetluse,“ ütles Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai.