NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi ettepanekul otsustas valitsus muuta Võhma kivikülvi maastikukaitsealaks. Uus kord aitab senisest tõhusamalt kaitsta ja tutvustada Võhma kivikülvi ja pärandmaastikku ning niidukooslusi ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust.
Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma külas asuv Võhma kivikülv on olnud kaitse all juba 1959. aastast ja nüüd seoses maastikukaitseala moodustamisega korrigeeritakse kaitseala piiri ja koostatakse uus kaitse-eeskiri. Võhma maastikukaitsealal on nüüdsest kaitse all ka II kaitsekategooria liik – jumalakäpp ja selle kasvukohad.
Maastikukaitseala ajaloolis kultuuriliseks väärtuseks on Võhma kivikülv koos sealsete kiviaedade ja arheoloogiamälestistega.
Kaitseala pindala 109,2 ha, millest 83,7 ha on eramaa. Võhma maastikukaitsealal kehtis ennegi piiranguvööndi režiim, siis olulisi muudatusi kaitsekorras ei ole. Lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, samuti uuendusraie välja arvatud puiskarjamaa elupaigatüübile vastavates puistutes. Reguleeritakse rahvaürituste korraldamist, telkimist ja lõkke tegemist. Vajaliku tegevusena nähakse ette poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
NordenBladet —Põllumajandustootjad saavad toetust taotleda oma saagi ja loomade kindlustamiseks või kahjustunud toomispotentsiaali taastamiseks aastaringselt.
Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, mille alusel saab “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine” ja meetmes 17.1 „Saagi, loomade ja taimede kindlustuse maksed” toetust taotleda aastaringselt.
„Muudatus võimaldab põllumajandustootjatel saada kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks toetuse otsuse varem või siis kindlustada loomi, taimi ja saaki vastavalt vajadusele,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministri sõnul on oluline teha toetuste taotluste rahuldamise otsused võimalikult ruttu meetmetes, mis panustavad nii tootmisriskidest tekkida võiva finantskahju vähendamisse kui ka kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisse.
Senine voorupõhine toetuse taotlemine muutub aasta ringi avatud taotlusvooru põhiseks. Kuna edaspidi saavad toetuse taotlejad esitada taotlusi aasta ringi, siis ei kehtestata enam ka taotluse esitamise tähtaega. PRIA avaldab taotluste esitamise alguse ja lõpu kuupäevad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
Samuti ei ole toetuse taotlejatel enam vajalik esitada andmeid, mis seni olid vajalikud taotluste hindamiseks. Kuna PRIA ei pea enam taotlusi hindama, siis lihtsustab muudatus taotluste menetlemist ja kiirendab taotluste rahuldamise otsuste tegemist.
Meetme 5.2 puhul toimub edaspidi toetuste taotlemine PRIA e-teenuse keskkonnas. See tähendab, et edaspidi on toetuse taotlemiseks võimalik esitada avaldus vaid PRIA veebilehel avatava e-teenuse keskkonna kaudu. Muudatus lihtsustab toetuse taotlemise protseduuri.
NordenBladet — Välismaalaste seaduse uued sätted takistavad võõrtööjõu ekspluateerimist ja parandavad kannatanute õiguslikku seisundit. Eesmärk on muuta ekspluateerimine tööl lihtsamini tuvastatavaks.
Halvimal juhul on võõrtööjõu ärakasutamine ekspluateeriv majandus, mis ei kuulu Soome tööturule. Uued sätted pakuvad kannatanutele suuremat kaitset ja muudavad selle kasutamise raskemaks. Need on valitsuse võõrtööjõu ekspluateerimise vastaste meetmete võtmetähtsusega osad, ütleb tööminister Tuula Haatainen.
Seadusemuudatuste tõttu võib töötaja elamisloast keelduda, kui on alust kahtlustada, et tööandja või käsundiandja kavatseb mööda minna riiki sisenemise või seal elamise sätetest.
Eelnõu ei mõjuta välismaalase võimalust saada elamisluba teiselt tööandjalt. Muudatustega on tööbüroodel suuremad võimalused hoiduda töötaja elamisloa väljastamisest, kui tööandja on käitunud halvasti.
Kontrolli suurendamine hoiab ära ekspluateerimise ja kaitseb tööturgu kõlvatu konkurentsi eest. On oluline, et välismaalt ei saaks töötajaid värvata tööandjad, kes on töötajaid ekspluateerinud, ütleb Haatainen.
Ekspluateerimise ohvrite olukord paraneb
Kui on alust kahtlustada, et elamisloa alusel töötanud välismaalast on ära kasutatud, ei kaota ta õigust Soomes elada ja töötada. Sellisel juhul võib töötaja jätkata töötamist uue tööandja juures või taotleda uut elamisluba.
Välistööjõu ekspluateerimine on nähtus, mis jääb varjatuks seni, kuni ohvrite õiguslik seisund on nõrk. Tugevdades ohvri õigust töötada riigis, parandame võimude tingimusi selle tõsise ja diskrimineeriva nähtuse avastamiseks ja sellega tegelemiseks, rõhutab minister.
Välistööjõu ekspluateerimist välistava seaduse eelnõu on koostatud töö- ja majandusministeeriumi juhitud töörühmas. Mitme haldusüksuse töögrupi palvel on käivitatud muid ekspluateerimisvastaseid meetmeid, näiteks Soomes töötavatele inimestele mõeldud infopakett Töötamine Soomes ja hooajatöötajate mitmekeelne nõustamisteenus. Eri valitsusharudes on käimas ka mitu analüüsiprojekti, et võidelda võõrtööjõu ekspluateerimise vastu.
Valitsus jälgib uute sätete mõju
Välismaalaste seaduse sätted on täiesti uued. Varem ei olnud välismaalaste seadus ette näinud elamisluba tööga seotud ekspluateerimise ohvrile ega sanktsioone ekspluateeriva tööandja vastu.Sel põhjusel nõuab parlament, et valitsus jälgiks tähelepanelikult reformide mõju võõrtöötajate ekspluateerimise ja ohvrite õigusliku seisundi osas ning et valitsus annaks 2022. aasta lõpuks aru tööhõive ja võrdõiguslikkuse komisjonile.
Neljapäeval, 17. juunil 2021 tegi valitsus ettepaneku Vabariigi Presidendile seadusemuudatused heaks kiita. President kavatseb need kinnitada reedel, 18. juunil 2021. Uued sätted jõustuvad 1. oktoobril 2021.
NordenBladet — Soome riiklikku koroona vaktsineerimise tõendit uuendatakse 22. juunist, et see oleks kooskõlas ELi koroona vaktsineerimise tõendiga. See tähendab, et 22. juunist saab Soomes EL-i koroona vaktsineerimise tunnistuse.
Riiklik koroona vaktsineerimise tunnistus asendub Omakanta veebiteenuses automaatselt ELi koroona vaktsineerimise tunnistusega. Samuti on hea vahetada riiklik koroona vaktsineerimise tunnistus, mis on näiteks telefoni salvestatud või Omakantast paberile trükitud, ELi koroona vaktsineerimise tunnistuse vastu, kuna see on EL-i riikides paremini tuntud.
Üle 90 protsendil vaktsineeritutest on juba koroona vaktsineerimise tunnistus. Mõnes piirkonnas saabuvad andmed Omakantasse juunis, nii et vaktsineerimistõendid ei ole veel kõigile vaktsineeritud inimestele nähtavad. Tulevikus on tõend Omakantast saadaval hiljemalt 5 päeva pärast vaktsineerimist.
Eesmärgiks on, et Omakantast saab alates 14. juulist ka teisi ELi koroonatunnistusi, st koroonatesti tulemuse tõendi ja tõendi koroonahaiguse läbipõdemise kohta.
Kõik ELi koroonatunnistused on kodanikele tasuta ning sertifikaatides sisalduv teave on soome, rootsi ja inglise keeles.
Isikud, kes Omakanta teenust ei kasuta, saavad praegu tervishoiutöötajatelt uue koroona vaktsineerimise tõendi, kui see on näiteks reisimiseks hädavajalik. Juulis on tervishoiutöötajatel juurdepääs riiklikule printimis- ja registreerimisteenusele, mis tagab, et ELi koroonatunnistus on kättesaadav ka neile, kes Omakanta teenust ei kasuta.
Eesmärk on lihtsustada vaba liikumist
ELi koroona vaktsineerimise tunnistust saab kasutada piiriülestes olukordades ELis. ELi eesmärk on hõlbustada ohutut ja vaba liikumist ELi koroonatunnistustega. Muud konkreetsemad kasutusalad otsustavad EL liikmesriigid ise.
Enne reisi peab inimene ise välja uurima, millist sertifikaati sihtriik nõuab. ELi riigid võtavad ELi digitaalse COVID-sertifikaadi ja nende lugemise rakendused kasutusele erinevatel aegadel. See tähendab, et ELi riikidel ei pruugi olla võimalusi sertifikaate korraga välja anda ja turvata. Muude sertifikaatide puhul on EL-i riikide otsustada, milliseid sertifikaate nad saabumisel vastu võtavad.
Üldiselt tuleks reisimist siiski tõsiselt kaaluda kehva koroona olukorra tõttu mitmes riigis. Lisaks tuleb enne reisile minekut hoolikalt kontrollida koroona olukorda sihtriigis ning enne tagasisõitu kontrollida Soome koroona olukorda ja koroonaga seotud juhiseid.
Koroonatõendite lugemise rakendus võetakse Soomes kasutusele 1. juulil
ELi koroona sertifikaatide sisu ja täpsust saab kontrollida digitaalse lugemisrakendusega. Soomes on lugemisrakendus saadaval 1. juulil ja tulevikus võivad seda kasutada tervishoiuasutused, piirivalveasutused ja muud abiasutused nagu politsei ja relvajõud.
Koroona tunnistusi saab kontrollida kolmes erinevas etapis:
1.Lähteriigist Soome sõitvatelt reisijatelt võivad ettevõtjad soovi korral lepingu alusel tõendeid nõuda.
2.Soome saabumisel on sel juhul nakkushaiguste seaduse alusel kontrollimise eest vastutavad tervishoiuasutused ja ametlikud abiasutused.
3.Soomest lahkumisel võib ettevõtjatel olla vaja sertifikaate kontrollida, kui sihtriigid seda lepingu alusel nõuavad.
Lisateavet reisijuhiste ja piirangute kohta EL-i riikides leiate Re-open EU (europa.eu) veebisaidilt.
NordenBladet — Soome valitsus otsustas, et esialgu kuni 2021. aasta juuni lõpuni kehtima pidanud töötuskindlustuse erandid pikenevad kuni 2021. aasta septembri lõpuni.
Töötuse kaitseosa suurendamine jääb alles
Töötuse kaitseosa suurenemist 300 eurolt 500 euroni kuus (nelja kalendrinädala jooksul 279 eurolt 465 euroni) pikendatakse kuni 2021. aasta septembri lõpuni. Kaitseosa on rahasumma, mida töötu tööotsija võib teenida, ilma et see mõjutaks töötushüvitisi.
Liikuvustoetuse tööreisi aja nõue on endiselt lühenenud
Liikuvustoetust võidakse maksta ajutiselt ka täistööaja eest, kui inimese igapäevase tööreisi kestus töösuhte alguses ületab senise kolme tunni asemel kahte tundi. Liikumistoetust saab maksta ka siis, kui inimene kolib töö tõttu sarnaselt kauguselt.
Töötutoetust saab ka pikema aja peale ette maksta
Töötutoetust saab ettemaksena ajutiselt maksta taotluse alusel ilma otsuse tegemiseta maksimaalselt kuueks kuuks tavapärase kahe kuu asemel.
Jätkatakse toetuste taotluste menetlemise lihtsustamist Töötutoetuste määramisel ei kohaldata nn spetsiaalset määramisperioodi ja sellega seotud arvestuslikku palka enne 1. oktoobrit 2021. Samuti jätkatakse ettevõtja tulude määramist ettevõtja enda avalduse alusel.
Seadusemuudatus jõustub esimesel võimalusel ja kehtib kuni 30. septembrini 2021.
