NordenBladet – Vasta allikaid kasutamata ja pikemalt mõtlemata küsimusele: Kas jääkarud söövad pingviine? Kas Gröönimaal on pingviine? Jah või ei? Kas Lõunamandril on jääkarusid? Jah või ei? Vastused võid otsida kasvõi Vikipeediast…

Ja Maroko teemal – teame, et Marokos on kaameleid. Aga… kas nad on üksküürkaamelid või kaksküürkaamelid, või on seal mõlemaid? Kas on veel teisi kaamellasi?

Marokos elavad ainult üksküürkaamelid ehk dromedarid. Dromedar on kaksküürkaamelist sihvakam ja veidi kõrgem. Ta võib kaaluda kuni 600 kilo ja elada kuni viiekümneaastaseks. Teame, et kaamel suudab pikka aega elada ilma veeta. Dromedari küüru sees pole sellegipoolest vesi, vaid rasv. Ta tuleb hästi toime nii palavas kui ka jahedas – sest ka Aafrikas võib olla hästi jahe. Loom oskab nimelt kasutada oma kehapinda nii, et kui soojust on vaja rohkem, pöörab ta oma suurema pinna ehk külje päikese poole. Dromedare on koduloomadena üldse kõigis riikides kokku üle kümne miljoni ja ehk üllatusena võib mainida seda, et neid esineb ka metsikul kujul, nimel Kesk-Austraalias. Austraaliasse on ju inimene mõtlemata viinud paljusid võõrliike. Metsikuid dromedare on seal umbes miljon isendit.

Üksküür- ja kaksküürkaamel saavad ka järeltulijaid, mis on tekitanud küsimuse, kas nad üldse on eraldi loomaliigid. Kaamellaste hulka kuuluvad ka vikunja ja guanako ning nende kodustatud vormid alpaka ja laama. Kõik viimati mainitud on pärit Lõuna-Ameerikast.

Marokos võib siin ja seal tee ääres näha kaamelit koos müügimehega, kes ratsutamisvõimalust pakub. Pikemaks ratsutamiseks tavaliselt ei lähe ja ei sellist soovitagi, oluline on enda jäädvustamine kaameli seljas. Kaamel liigub hobusest erinevalt, astudes edasi alati korraga sama poole jalgadega. See põhjustab kõikuva ja mõnikord iiveldama ajava teekonna, mille järgi kaamelist räägitakse kui kõrbelaevast. Igal juhul, kui juba Marokosse satute – mis on väga soovitatav – siis tasub ka see ratsakogemus läbi teha.

Tunneme palju lugusid – suuremas osas muinasjutte – selle kohta, mitu kaamelit on pruudi eest küsitud või makstud. Selline on minevik, nii nagu on meie mandri minevikku jäänud kunagine saali gootide seadus, mille järgi hea jahikoera tapmise eest oli karistus suurem kui vana naise tapmise eest, viimasel oli selle aja (u 500 jKr) arusaamise järgi ainult meeneväärtus.

Jah, maailm on muutunud. Õnneks on meile suhteliselt lähedal maa, mis endiselt pakub mõtlemapanevat avastamist ja on ilmselt üks vähestest moslemiriikidest, kus võime reisida sama turvaliselt kui Euroopas – kui mitte isegi turvalisemalt – nimelt Maroko.






Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet