Üldandmed:
Pealinn: Tallinn
Rahvaarv: 1 374 687 (1.01.2024 allikas: Eesti Statistikaamet)
Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev, 1918)
Riigipea: Vabariigi President
Riigikeel: eesti keel
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Pindala: 45 335 km² (2024, allikas: Maa-amet)
Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 (4.)
Raha: alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis kehtiv euro (EUR).
Telefonikood: 372
Tippdomeen: .ee
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaaga.
Eesti pindala on tänapäeval 45 335 ruutkilomeetrit, teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riigi koosseisu.
Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,37 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike.
Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 29. märtsist 2004 NATOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse. Eesti rahaühik on euro. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile ja Pariisi kliimaprotokollile.
Eesti põhirahvus on eestlased, kes moodustavad 2024. aasta seisuga 67,8% elanikest (2012. aastal 69,72% elanikest). Suurim vähemusgrupp on venelased, kes moodustavad 24,8% elanikest.
2021. aasta rahvaloenduse andmeil (31. detsembri 2021 seisuga) oli Eestis 4456 küla. Neist oli 72 üheainsa elanikuga ning 96 asustamata.
2024. aasta seisuga oli Eestis 47 linna, 13 alevit, 186 alevikku ning 4457 küla.
Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus kehtestada ja koguda makse.
Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldatakse nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel.
Viimati täiendatud: 04/11/2024