Reklaam:

Norra hĂŒmn

Back to homepage

Ja, vi elsker dette landet” ‘Jah, me armastame seda maad’ on Norra riigihĂŒmn. See on faktiliselt kasutusel ainsa riigihĂŒmnina, kuigi staatust riigihĂŒmnina pole seadusandlikult sĂ€testatud.

Viisi kirjutas Rikard Nordraak 1864 ning sĂ”nad BjĂžrnstjerne BjĂžrnson. Nordraak oli BjĂžrnsoni nĂ”bu ja kirjutas sĂ”nad paljudele tema luuletustele. Laulu algne pealkiri oli “Norsk FĂŠdrelandssang” (“Norra isamaalaul”) ning BjĂžrnson kirjutas selle 1859 Hopi talus Bergeni lĂ€hedal. Laul oli pĂŒhendatud “Tema Majesteedile Norra kuningale Carlile”. Esimest korda avaldati see ajalehes Aftenbladet, mille kaastoimetaja BjĂžrnson tollal oli.

MÔnevÔrra muudetud kujul Nordraaki meloodiale kohandatuna lauldi seda esmaettekandes pÔhiseaduse 50. aastapÀeva puhul 17. mail 1864 kas Eidsvollis vÔi Christianias (praegu Oslo) kuningalossi ees. LÔplik variant, mida praegu lauldakse, pÀrineb aastast 1869. Laul sai kiiresti populaarseks ja vÔeti koolilugemikesse. Seda hakati laulma 17. mai lasterongkÀikudel.

KÔiki salme tavaliselt ei laulda. Iga salmi kaht viimast rida korratakse.

SÔndad:
Ja, vi elsker dette landet!

Ja, vi elsker dette landet,
som det stiger frem,
furet, vĂŠrbitt over vannet,
med de tusen hjem.
Elsker, elsker det og tenker
PÄ vÄr far og mor
Og den saganatt som senker
drÞmmer pÄ vÄr jord.

Dette landet Harald berget
med sin kjemperad,
dette landet HĂ„kon verget
medens Øyvind kvad;
Olav pÄ det landet malte
korset med sitt blod,
fra dets hĂžye Sverre talte
Roma midt imot.

BĂžnder sine Ăžkser brynte
hvor en hĂŠr dro frem,
Tordenskiold langs kysten lynte,
sÄ den lystes hjem.
Kvinner selv stod opp og strede
som de vare menn;
andre kunne bare grede,
men det kom igjen!

Visstnok var vi ikke mange,
men vi strakk dog til,
da vi prĂžvdes noen gange,
og det stod pÄ spill;
ti vi heller landet brente
enn det kom til fall;
husker bare hva som hendte
ned pÄ Fredrikshald!

HĂ„rde tider har vi dĂžyet,
ble til sist forstĂžtt;
men i verste nÞd blÄÞyet
frihet ble oss fĂždt.
Det gav faderkraft Ă„ bĂŠre
hungersnĂžd og krig,
det gav dĂžden selv sin ĂŠre –
og det gav forlik.

Fienden sitt vÄpen kastet,
opp visiret for,
vi med undren mot ham hastet,
ti han var vÄr bror.
Drevne frem pÄ stand av skammen
gikk vi sÞderpÄ;
nu vi stÄr tre brÞdre sammen,
og skal sÄdan stÄ!

Norske mann i hus og hytte,
takk din store Gud!
Landet ville han beskytte,
skjÞnt det mÞrkt sÄ ut.
Alt hva fedrene har kjempet,
mĂždrene har grett,
har den Herre stille lempet
sÄ vi vant vÄr rett.

Ja, vi elsker dette landet,
som det stiger frem,
furet, vĂŠrbitt over vannet,
med de tusen hjem.
Og som fedres kamp har hevet
det av nĂžd og seir,
ogsÄ vi, nÄr det blir krevet,
for dets fred slÄr leir.

TÔlge
Jah, me armastame seda maad!

Jah, me armastame seda maad,
mis kerkib
kortsulise ja tuultest parkununa vee kohal
tuhande koduga.
Armastame, armastame seda ja mÔtleme
oma isale ja emale
ja saagade ööle, mis saadab
unenÀgusid meie maa peale.
ja saagade ööle, mis saadab,
saadab unenÀgusid meie maa peale.

Selle maa pÀÀstis Harald
oma vÀgilaste reaga,
seda maad kaitses HĂ„kon,
kui Øyvind laulis;
Olav maalis selle maa peale
risti oma verega,
selle kÔrguselt rÀÀkis Sverre
Rooma vastu.

Talupoegade hÀrjad ammusid,
kust vÀgi lÀks lÀbi,
vÀlgud sÀhvisid piki randa,
nii et kodus lÀks valgeks.
Naisedki tĂ”usid ĂŒles ja vĂ”itlesid
nagu tÔelised mehed;
teised oskasid ainult meelt heita,
aga nad tulid jÀlle!

Meid ei olnud kĂŒll palju,
aga me vÔitlesime ometi edasi,
kui meid mitu korda proovile pandi
ja palju oli mÀngus;
sest me oleks ennem maa maha pÔletanud
kui saagiks andnud;
tuletame meelde kas vÔi ainult seda, mis
juhtus all Fredrikshaldis!

Raskeid aegu oleme kannatanud,
lÔpuks meid mÔisteti;
Aga suurimas hÀdas usaldavalt
vabadus meile sĂŒndis.
See andis isajÔudu, et taluda
nÀljahÀda ja sÔda,
See andis surmale endale au –
ja see andis andestuse.

Vaenlane heitis relvad kÀest,
avas visiiri,
meie ruttasime talle imestusega vastu,
sest ta oli meie vend.
HĂ€bist vabaks saanutena
lÀksime lÔuna poole;
nĂŒĂŒd me seisame, kolm venda koos,
ja jÀÀme nÔnda!

Norra mees majas ja hĂŒtis,
tÀna oma suurt Jumalat!
Maad tahtis ta kaitsta,
kuigi see nĂ€gi sĂŒnge vĂ€lja.
KÔik, mis isad on vÔidelnud,
emad on nutnud,
on Issand tasa korda ajanud,
nii et me vÔitsime oma Ôiguse.

Jah, me armastame seda maad,
mis kerkib
kortsulise ja tuultest parkununa vee kohal
tuhande koduga.
Ja nagu isade vÔitlus on tÔstnud
selle hÀdast vÔidule,
nii ka meie, kui on tarvis,
lööme selle rahu eest leerid ĂŒles.

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / PÔhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service