Neljapäev, jaanuar 1, 2026

Monthly Archives: august 2022

Eesti: Avatud on Muinsuskaitseameti tähtajaline TAOTLUSVOOR

NordenBladet – Muinsuskaitseametis on alanud tähtajaline taotlusvoor, kuhu on kuni 30. septembrini 2022 võimalik esitada taotlusi mälestiste korrastamiseks 2023. aastal.

Mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste restaureerimiseks, konserveerimiseks, hooldamiseks saavad toetust küsida mälestise omanik või valdaja. Minimaalne toetussumma on 200 eurot ja maksimaalne toetussumma ehitiste puhul on kuni 100 000 eurot, muude mälestiste puhul kuni 20 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal tööde kogumaksumusest (ja abikõlbulikest kuludest) saab olla sõltuvalt taotlejast 50%-90%.

Taotlusi on võimalik esitada läbi kultuurimälestiste registri ning taotlusele peab olema lisatud vähemalt kaks kehtivat ja võrreldavat hinnapakkumist.

Täpsem info on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt.

Lisainfo:

Aime Lauk, Muinsuskaitseameti toetuste spetsialist
aime.lauk@muinsuskaitseamet.ee / 58864595

Avafoto: Lossi tänav Viljandis (NordenBladet)

SÕBRAD mõjutavad sinu majanduslikku heaolu

NordenBladet – Miks mõned inimesed on rikkamad kui teised? Selleks on mitmeid põhjuseid, ent üks põhjus on seotud sinu tutvusringkonnaga. Kasvamine ringkonnas, kus üksteisega suhtlevad nii madala kui ka kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed, võib parandada laste võimalusi oma tulevase majandusliku heaolu suurendamiseks.

USA teadlased uurisid 70 miljoni inimese sõprussuhteid sotsiaalmeediakanalis Facebook. Uuritud inimeste vanus jäi 25-44 aasta vahele. Teadlased tegid kasutajate elukohaandmete, kooli, mediaansissetuleku ja kasutatud telefonimudeli põhjal kindlaks, milline on inimese sotsiaalmajanduslik elujärg.

Uuring tõestas, et kui vaesemad inimesed suhtlevad jõukamate inimestega, liiguvad ka vaesemad varaklassis ülespoole. Ehk siis, kui madala sotsiaalmajandusliku staatusega lapsed kasvaksid üles piirkondades, kus inimesed suhtlevad omavahel sõltumata oma majanduslikust taustast, oleksid nende sissetulekud täiskasvanueas viiendiku võrra kõrgemad.

Avafoto: Pexels

Norra: Elektrihüvitise peaks kompenseerima rikkust kokku kühveldavad energiafirmad

NordenBladet – “Energiatoetus peaks tulema elektrifirmadelt,” räägib Nordlandi maavanem Tomas Norvall ning lisab, et on ebaaus, et inimesed maksavad maksude kaudu kinni neile antava elektritoetuse, samal ajal kui energiafirmad teenivad kõigi aegade suurimat kasumit.

Elektri hinnaerinevused on hetkel Norras väga suured. Sel ajal kui Põhja-Norras on suured raskused tüürivad Lõuna-Norra ettevõtted üüratute kasumite lainel, vahendab nrk.no.

Põhja-Norra elektriettevõtted on keerulises olukorras. Kui varasemalt on Nordkrafti tegevjuht Eirik Frantzen öelnud, et tal on ettevõtete suurte kasumite pärast piinlik siis nüüd teatas ta, et aasta on olnud päris raske ja pole teada, kas nad suudavad kohalikule omavalitsusele dividende maksta. Kuna elekter maksab seal vaid mõne ööri (u 0,5 eurosenti) kilovatt-tunnis, tähendab see, et ettevõte töötab peaaegu kahjumis.

Nordkraft maksis eelmise aasta eest Narviki omavalitsusele ainult 27,5 miljonit Norra krooni (u 2,9 miljonit eurot) dividendi.  „Plaanisime investeerida lasteaedadesse, koolidesse ja hoolekodudesse. Kui elektrifirmalt lisaraha ei saa, võivad need projektid pooleli jääda,“ on Narviki linnapea Rune Edvardsen mures.

Lõuna-Norras asuvas naftatööstuse keskuses Stavangeris maksab elekter praegu 530 ööri/kWh (u 0,55 eurot/kWh). Kohalik elektriettevõte Lyse teenib seeläbi hiigelkasumeid. Lyse maksis kohalikele omavalitsustele selle aasta alguses 650 miljonit Norra krooni (u 67 miljonit eurot), kuid teenis samal ajal 2,1 miljardit Norra krooni (u 221 miljonit eurot) kasumit.

Foto: Stavanger, Norra (Pexels)

UURING: Rohutirtsud suudavad eristada vähirakke tervetest rakkudest

NordenBladet – Teadlased avastasid, et rohutirtsud suudavad eristada vähirakke tervetest rakkudest. Selleks kasutavad nad haistmismeelt. Leid võib viia vähi varasema diagnoosimiseni, mis omakorda tähendab, et inimestel on paremad võimalused haigusest priiks saada, vahendab bioRxiv.

Rohutirtsud tuvastasid vähirakud lenduvate orgaaniliste ühendite abil, mida inimesed välja hingavad. Teadlased kasutavad rohutirtse sageli uuringutes, mis on seotud lõhnadega, sest neil on hästi arenenud lõhnameel. Näiteks 2020. aastal suutsid teadlased õpetada rohutirtsu lõhkeainet tundma.

Teadlased saavad rohutirtsu ajutegevuse muutuse järgi aru, kui putukad vähiraku tuvastavad. Seda saab mõõta elektroodide abil, mis teadlaste sõnul annab kiire ja usaldusväärse tulemuse. Putukate reaktsiooni mõõdeti eri rakkudest võetud proovidega. Rohutirtsude reaktsioon tervetele rakkudele ja vähirakkudele oli erinev, mis tähendab, et rakud lõhnasid tirtsudele erinevalt.

Kuigi konkreetne uuring keskendus ainult suuõõne vähile, on teadlased veendunud, et ka teisi vähiliike saab taolisel viisil tuvastada. Seega teoreetiliselt võiks rohutirts olla võimeline tuvastama mitut vähitüüpi ja sedagi, millises staadiumis on haigus.

Haiguse diagnoosimisel oleks sellest suur abi. Kui vähk avastatakse neljandas staadiumis, on ellujäämistõenäosus 10–20 protsenti. Kui aga esimeses staadiumis, siis 80–90 protsenti.

 

Avafoto: Pexels
Allikas: NordenBladet.fi

AASTAID negatiivsena püsinud euribor läheneb ühele protsendile

NordenBladet – Euroalal on nauditud negatiivset euribori juba viimased seitse aastat. Esimest korda läks kuue kuu Euribor negatiivseks 5. novembril 2015 ning ei ole vahepealse perioodi jooksul nullile eriti lähedale jõudnudki. Sel suvel on olukord muutunud ning kasvavad intressimäärad tähendavad laenuvõtjatele intressikulude suurenemist, vahendab NordenBladet.se.

6 kuu euribor oli 01.2022 allpool-0,5% taset. Selle järel on euribor iga kuuga kerkinud ligikaudu 0,1% võrra nullile lähemale. Aprilli keskpaigas oli 6 kuu euribor juba -0,3%.

Alates 2015. aasta lõpust miinuses olnud euribor oli veel tänavu mais –0,2 protsenti, kuid jõudis juunis nulli. Kui 1. juulil oli kuue kuu euribor 0,2 protsenti, siis 1. augustiks oli see kerkinud 0,65 protsendini ning on 22. augustiks 0,908 protsenti.

Mis on euribor?

Euribor ehk EURIBOR (inglise k. Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.

Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ning need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. Euribori intressimäärad astusid euroala rahvusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade asemele, kuna 1999. aasta algul võeti kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro.

Eesti Pank lõpetas Eesti krooni pankadevaheliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvutamise, kui Eesti euro 2011. aastal kasutusele võttis. Viimati arvutati Talibori ja Talibidi intressimääru 29. detsembril 2010.

Eestis välja antud ujuva intressiga eluasemelaenude ja muude hüpoteeklaenude intressimäär on tüüpiliselt seotud kuue kuu euribori intressimääraga.

Avafoto: Pexels