NordenBladet – Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) teatas, et tema juhitav ministeerium vähendab võõrkeelte kasutust oma kodulehel, tuues põhjenduseks välisriikide kodanike mugavuse eesti keelt mitte õppida.
“Haridus- ja teadusministeerium vähendas oma kodulehel teistesse keeltesse tõlgitu mahtu. Eesti riigi kohta kostab “kiitust”, et siin on võimalik vabalt hakkama saada ka vene ja inglise keeles. Kahe otsaga asi! Seega pole ju paljude siia saabunute meelest eesti keelt põhjust õppida,” teatas Lukas sotsiaalmeedias.
Lukas rõhutas, et oluline informatsioon, mis puudutab Covid-19 levikut ja Ukraina sõjapõgenikele mõeldud teavet jääb siiski mitmes keeles kättesaadavaks.
NordenBladet – “Saime just teate, et tulekahju on kustutatud,” ütleb tuletõrjeteenistuse ülem Helge Lund VG-le. Tuletõrja said tulekahjust teate kell 13.08. Mõne aja pärast tuli kustutati.
Lennujaama helikopteriangaaris oli nii suitsu kui lahtist leeki. Sündmuskohal viibinud tuletõrje sai tule kontrolli alla. Inimesed kannatada ei saanud.
NordenBladet – Üleriigilise mereala planeeringu aladele on tuuleparkide rajamiseks esitatud ligi 30 taotlust. Kattuvate alade puhul on riigil kavas korraldada enampakkumine, sest mõnes piirkonnas on ühele alale kuni viis konkureerivat taotlust, vahendab Eesti Rahvusringhääling.
Kõige enam taotlusi on esitatud Liivi lahte ja Saaremaale Sõrve sääre lähistele tuuleparkide rajamiseks, avaldas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi. Mõnele alale on esitatud kuni viis konkureerivat pakkumist: näiteks on Liivi lahes piirkond, kuhu soovivad tuuleparki rajada UAB “Ignitis Renewables”, European Energia Estonia OÜ (kaks taotlust) ja Utilitas (kaks taotlust). Samamoodi on viie taotlusega piirkondi Sõrve saare lähistel.
Enampakkumiste täpne kuupäev pole veel teada, ent eeldatavalt jääb see 2023. aasta esimesse poolaastasse.
Hoonestusloa taotlusi tuuleparkide või tuuliku rajamiseks on esitanud nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtted. Näiteks leiab nimekirjast: Eesti Energia AS, Utilitas Wind OÜ, Sunly Wind OÜ, Ohaka Energia OÜ, Saare Wind Energy OÜ, Copenhagen Infrastructure Partners, RWE Renewables Estonia OÜ, Aker Offshore Wind Europe GmbH, European Energia Estonia OÜ ja UAB Ignitis Renewables.
NordenBladet – Ameeriklaste poolt läbi viidud Study.com uuringust selgus, et 64% vanematest tahaks, et krüptovaluutad* oleks osa nende laste kohustuslikust kooliharidusest.
Osad lapsevanemad arvasid, et tuleks õpetada ainult plokiahela tehnoloogiat, teised soovisid näha õppekavas ka krüptovaluutasid. Pea 40% vastanutest leidis, et õppekavast ei tohiks välja jääda ka NFT (omandiõigusega kaitstud digitaalne fail) ja metaversum.
Pew andmekeskuse infole põhinedes on umbes 88% USA elanikest kursis või on kuulnud krüptovaluutadest ja 16% USA elanikest on mingil hetkel oma elus investeerinud või kaubelnud krüptovaluutadega.
Mis on krüptoraha?
* Krüptorahaks (või krüptovaluutaks) nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus.
Krüptoraha on üks alaliik digitaalrahast, mis on alternatiiv füüsilisele rahale (paberraha ja mündid). Krüptoraha detsentraliseeritud kontroll töötab läbi plokiahela. Esimeseks ja tuntuimaks detsentraliseeritud krüptorahaks oli bitcoin, mis loodi 2009. aastal. Nüüdseks on neid tuhandeid.
NordenBladet – Aina enam on neid, kes väidavad, et vaktsiinid pigem rikuvad tervist. Päris nii see pole. Arstide sõnud võiks täiskasvanud inimesel tehtud olla kõik immuniseerimiskava ehk n-ö lapseea vaktsiinid. Kui need veel tegemata, on soovitav alustada just nendest.
Iga kümne aasta järel tuleks uuendada difteeria-teetanuse vaktsiini. Vanemaealised võiksid olla vaktsineeritud pneumokoki vastu, mis on sagedane kopsupõletiku, aga ka raskemate infektsioonide tekitaja. Ka gripivaktsiin ning COVID-19 vastu vaktsineerimist peetakse vähemalt riskigruppides väga oluliseks.
Lapsena vaid ühe doosi leetrite vaktsiin saanud inimestele soovitatakse teist süsti lisaks ning neil, kes sündinud aastatel 1980–1992 tuleks samuti uuesti vaktsineerida. Need, kel suvekodu või palju liikumist looduses on mõistlik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu ja teha kordusdoos iga 3–5 aasta järel. See haigus võib raskemini kulgeda just vanuse kasvades.
Kui tuulerõuged on põdemata, tulkes ka nende vastu vaktsineerida. Vanemale põlvkonnale soovitatakse kaitsesüsti ka vöötohatise vastu, mille põdemisel võib jääda pikaks ajaks tugev valusündroom, mis halvendab oluliselt elukvaliteeti.
Tihti reisiv inimene vajab lisavaktsiine ning vaktsineerimisvajadus sõltub paljuski sihtkohast, reisiajast ja -stiilist. Üldjuhul võiks aktiivne reisija kaitstud olla kollatõve ehk A-hepatiidi vastu (kokku kaks doosi). Mõnikord tasub lisaks teha kõhutüüfuse vaktsiin – selle kaitse kestab kolm aastat. Mõnes riigis nõutakse kaitsepookimist kollapalaviku vastu. See annab eluaegse kaitse. Reisijad ei tohiks vaktsiinide kõrval unustada ka malaaria profülaktikat, sest seegi võib olla surmav haigus.
Alati tasub nõu küsida oma perearstilt või vajadusel ka infektsioonhaiguste arstilt.
